Postitatud: 09 Jaan, 2008 21:28
Eespool oli juttu tsiviilkaitsest.
Ega siin mingit saladust pole. Need varjendid, mis vene ajal olid, on ka praegu olemas. Tallinnas oli kapatsiteeti blast shelter'i mõiste järgi (ehk kuhu on võimalik varjuda tuumaplahvatuse otseste mõjude eest ja aktseptaabli tõenäosusega ellu jääda suurusjärgus mõnikümnel tuhandel inimesel. Kui natuke loogikat ilmutada, siis saab aru, et tegemist on valdavalt maa-aluste garaazidega, mis sõja puhuks kohendatakse kergelt üle. Muide varjendite teemal on juttu raamatus "Võõrväed Eestis".
Edasi tasuks mõelda, millistel kaalutlustel on maa-alust pinda eriti palju Mustamäe haigla naabruses.
Paneelmajade poolkeldrikorrused kvalifitseeruvad parimal juhul radiatsioonivarjendiks (fallout shelter), kuid seda ka tingimusel, et neisse rajataks ventilatsioon (kõikides pole) ning vastu seina kuhjataks esimese korruse põranda tasemeni pinnast. Tuumaplahvatuse või lihtsalt pommitamise korral ei taga need keldrid erilist kaitset, sest maja variseb lihtsalt kokku.
Vene aja Tallinna tsiviilkaitseplaan nägi ette suurema osa tsiviilelanikkonna evakueerimise ning linna jäid vaid eluliselt vajalikud inimesed. Sel põhjusel pole siin välja arendatud kogu linna hõlmavat varjendikapatsiteeti. Tallinn koos tema külje all olevate objektidega (Tänassilma "objekt", sadamad jm) oli üpris kindel tuumarelva sihtmärk konflikti varases staadiumis ja sellega arvestati juba tollal.
Seega kui edasi mõelda, siis sõja korral on varjuda võimalik ehk igal kümnendal tsivilistil ja kui keegi kohalik klausvits kavatseb Tallinnas linnasõda harrastada ja enamaks mitte raha kulutada, siis selle medali teine külg on TOHUTUD tsiviilohvrite arvud. Tallinnas pole ju piisavalt õhurünnaku eest kaitstud veevarustustki sellise massi jootmiseks. ENSV ajal targu alal hoitud puurkaevud on kus - küsige kinnisvaraarendjatelt. Milline on kriisiplaan juhul, kui Ülemistega midagi juhtub - küsige Edikult.
Niiet plaanid puuduvad või pole need vettpidavad. Helsinkis näiteks on need vettpidavad.
Ega siin mingit saladust pole. Need varjendid, mis vene ajal olid, on ka praegu olemas. Tallinnas oli kapatsiteeti blast shelter'i mõiste järgi (ehk kuhu on võimalik varjuda tuumaplahvatuse otseste mõjude eest ja aktseptaabli tõenäosusega ellu jääda suurusjärgus mõnikümnel tuhandel inimesel. Kui natuke loogikat ilmutada, siis saab aru, et tegemist on valdavalt maa-aluste garaazidega, mis sõja puhuks kohendatakse kergelt üle. Muide varjendite teemal on juttu raamatus "Võõrväed Eestis".
Edasi tasuks mõelda, millistel kaalutlustel on maa-alust pinda eriti palju Mustamäe haigla naabruses.
Paneelmajade poolkeldrikorrused kvalifitseeruvad parimal juhul radiatsioonivarjendiks (fallout shelter), kuid seda ka tingimusel, et neisse rajataks ventilatsioon (kõikides pole) ning vastu seina kuhjataks esimese korruse põranda tasemeni pinnast. Tuumaplahvatuse või lihtsalt pommitamise korral ei taga need keldrid erilist kaitset, sest maja variseb lihtsalt kokku.
Vene aja Tallinna tsiviilkaitseplaan nägi ette suurema osa tsiviilelanikkonna evakueerimise ning linna jäid vaid eluliselt vajalikud inimesed. Sel põhjusel pole siin välja arendatud kogu linna hõlmavat varjendikapatsiteeti. Tallinn koos tema külje all olevate objektidega (Tänassilma "objekt", sadamad jm) oli üpris kindel tuumarelva sihtmärk konflikti varases staadiumis ja sellega arvestati juba tollal.
Seega kui edasi mõelda, siis sõja korral on varjuda võimalik ehk igal kümnendal tsivilistil ja kui keegi kohalik klausvits kavatseb Tallinnas linnasõda harrastada ja enamaks mitte raha kulutada, siis selle medali teine külg on TOHUTUD tsiviilohvrite arvud. Tallinnas pole ju piisavalt õhurünnaku eest kaitstud veevarustustki sellise massi jootmiseks. ENSV ajal targu alal hoitud puurkaevud on kus - küsige kinnisvaraarendjatelt. Milline on kriisiplaan juhul, kui Ülemistega midagi juhtub - küsige Edikult.
Niiet plaanid puuduvad või pole need vettpidavad. Helsinkis näiteks on need vettpidavad.