www.militaar.net

Skald, pole siin midagi hullu.
Esimestena läksidki Vabadussõtta koolipoisid, nende õpetajad ja üliõpilased. Alles siis hakkasid liigutama end mõne aja pärast teised.

Ralli2ss kirjutas:http://etv.err.ee/arhiiv.php?otsing=tuulepealne%20maa
Siit saad vaadata eelmisi osi, eks saab tõmmata ka, kuid nende linkide jagamine illegaalne.

aa aitäh ma ei teadnudki

ma ei suuda sealt arhiivist esimestki osa lõpuni vaadata, poole peal katkeb ära.
kui keegi on oma tarbeks lindistanud ja raatsiks jagada vms, palun PS-ga märku anda.

Ralli2ss kirjutas:http://etv.err.ee/arhiiv.php?otsing=tuulepealne%20maa
Siit saad vaadata eelmisi osi, eks saab tõmmata ka, kuid nende linkide jagamine illegaalne.

sammal.habe kirjutas:ma ei suuda sealt arhiivist esimestki osa lõpuni vaadata, poole peal katkeb ära.

Siis pane uuesti käima ja jätka sealt, kus ära katkes. Endalgi oli sama mure.

III osa.
Sisu & dialoogid hüper-super!
Sksd, Jmlale tänud!, nägid välja üsna ehedad, korralik militaar-varustus seljas, stahlhelmid peas.
Kuidas meie poisid ilma lisapadruniteta, granaatide-tääkideta hakkama said, on 1 suur mõistatus.
Aga muidu: sehr gut!

Nagu aamen kirikus oli esindatud ka paks sakslane

http://www.postimees.ee/?id=43222

Selles artiklis kirjutab ka äsjalõppenud osa erinevate stseenide saamislugudest.

mis puutub rihmvarustuse ja rakmete mitte-esinemise realistlikusse, siis selle kohta siin üks lõik N. Reegi mälestustest Landeswehri sõjast:

"Mis puutub meie kaitseväe varustusse, siis oli ta väga kirju. Meil oli ka vorm, kuid seda polnud kõikidel — paljudel olid tsiviilpintsakud seljas. Riiete puudus oli äärmiselt suur. Näiteks, 14. VI-dal pakkus ülemjuhataja staabiülem osade täiendamiseks väljaõpetatud mehi, kuid hoiatas, et nad puuduliku varustusega tulevad. Puudus jalanõudest oli väga suur, kuid ilus suvi aitas sellest üle saada kergemini. Sõdurid olid segamini inglise-, vene-, eesti- vormi- ning osa erariietes.
Padrunite kandmiseks padrunitaskuid oli vähe. Oli sõdureid, kes kandsid padruneid pükste ja kuubede taskutes. Puudusid labidad. Meeskonna rakmed puudusid täielikult, mille tõttu kõik kantav varustus peaaegu täies ulatuses veeti vooris. Sellepärast olid meie vabadussõja-aegsed voorid äärmiselt suured. Gaasimaskesid polnud. Käsigranaate oli äärmiselt vähe. Paljudel püssidel puudusid täägid. Püssid olid mitmesüsteemilised. Enamik oli vene püsse. Automaat-relvad olid meil mitmesüsteemilised. Oli Vene Maksiime (enamik), nende kõrval oli ka Saksa Maksiime ja Kolte. Kerged automaat-riistad olid meil Lewiisid, Madsenid ja Bergmanid (viimaseid võrdlemisi vähe)."

Igasugu varustuse problemaatilisuse kohapealt tuleb ilmselt tegijaisse mõistvalt suhtuda, sest neid lihtsalt pole eriti kuskilt laost kiiruga võtta (nii tuleb etendada vabadussõda kohati II ms relvastusega).
Viimases osas oli küll kummaline (mida võinuks vast vältida), et landesvääri mehed üritasid soomusrongi vastu kasutada minu andmetel II ms järgset Ameerika tankitõrje õppemiini, mis järgnevalt kahjutukstegemist leidis. On küsitav kas tollal üldse tankitõrjemiini kui lõhkekeha tunti, kuigi tank oli juba leiutatud ja tema vastu oli ka võideldud.

Andres kirjutas: "Padrunite kandmiseks padrunitaskuid oli vähe. Oli sõdureid, kes kandsid padruneid pükste ja kuubede taskutes. Puudusid labidad. Meeskonna rakmed puudusid täielikult, mille tõttu kõik kantav varustus peaaegu täies ulatuses veeti vooris."

Selge see - probleeme varustusega esines terve VS jooksul.
Siiski, väga raske on uskuda, et üle poole aasta rindel olnud ja mitmeid lahinguid löönud võitlejad ei olnud selle jooksul endile niivõrd vajalikke atribuute hankinud, v siis ise, oma käega, valmis meisterdanud.
Nõukaarmees sai 80-ndatel terve munder, k.a saapad & müts, ümber õmmeldud.
Vaevalt, et VS-aegsed noored meist saamatumad olid....

Rindekogemustega sõdurid oodatava kokkupõrke eel vastase sõdurit vabaks ikka ei laseks.

Teiseks ebausutavaks momendiks oli luurel kraaklemine. Poisikesed poisikesteks, aga ühel neist oli üht-teist juba seljataga. Samuti kogemusteta sõduri luurele saatmine.

Võõrastav tundus ka uue poisi psühhiline kindlus. Selisesse olukorda sattudes oled alguses ikka psühhilise surve olekus ja madalam, kui muru.

Kas te kohati selle tähenärimisega üle piiri ei lähe?Tegemist on siiski kunstilise filmiga aga mitte dokumentaalfilmiga.

Eesti filmis seab raha ja aeg omad piirid ette, siin pole teil tegu Hollywoodiga kus on tohutud rahad taga.Tegelikult pole "Tuultepealne maa" isegi film vaid seriaal kus tehakse 1osa päeavas.

Olge õnnelikud, et midagi üldse on lõpuks tegema hakatud.

Kus on teater, seal ka kriitikud Ja pole ju lahmivalt maha tehtud.

kompül kirjutas: Olge õnnelikud, et midagi üldse on lõpuks tegema hakatud.

Olgem tõesti õnnelikud, sest seriaal valmis EV 90-nda juubeli puhuks.
Järgmist samasugust võib vist 'juba' 10 a pärast oodata

Kõik OK. Ainuke asi mis häiris oli see, et mõni mees vinnastas vinti mitu korda järjest pauku eelnevalt tegemata.

tõrkega padrun

Tapper kirjutas:tõrkega padrun

...pigem siis tõrkega paukpadrunid