www.militaar.net

kantik ahuitelnoi

podshiva zajebiis

akselbanto zajebatelnoje

ühesõnaga bizdets

kas eesti sõjaväes ka igapäev tehakse valge pajebenni õmblemist krae alla või on see idapoolne traditsioon

Eelmises vabariigis A.D 1939 igapäevaselt...

Karukese postitatud 2. ja 3. pildil on härra arvestatava õllekõhuga ? Või on see miskine uus hoiak, demoda oma vatsa ?

Olgu kõikvõimalike mundrinarruste juures ära märgitud siis ka ohvitseride komme oma "furaškat" disainida. Tüüp "aerodroom".
Oli aktuaalne juba kaheksakümnendate teisel poolel kui mina kroonus olin - nüüd on aga kohati saavutanud päris kentsaka taseme.
Mida "kõvem polt" seda hiiglaslikum furaška

Dan kirjutas:Karukese postitatud 2. ja 3. pildil on härra arvestatava õllekõhuga ? Või on see miskine uus hoiak, demoda oma vatsa ?

See on tüüpiline "ded-i" hoiak teiste alamate isaste seltskonnas.
Naisterahvaste juuresolekul tömmati ikka köht sisse ja könniti rind ees ja käed hästi harali, nagu segaks hirmsad musklid neid keha vastu suruda.
Isasloomade pulmamängud...

Mida "kõvem polt" seda hiiglaslikum furaška

Jaaaa....väiksemad kasvu aga kõrgele ametipostile roninud kiitsakamad vennad võivad raske vihma ajal mütsi serva all hoopiski kuivaks jääda...Ja kes ütles, et venelased sakslastelt õppust ei võtnud? Vormimütsi fassongi on igal juhul omandanud!

starshii praporshikkudel oli tihti mingi eriline aerodroomi furaska

ju nad pidasid ennast siis eriti kõvaks poldiks

kalleb kirjutas:starshii praporshikkudel oli tihti mingi eriline aerodroomi furaska

ju nad pidasid ennast siis eriti kõvaks poldiks

Kindralpolkovnik ju...
No hea küll - tärnid on väiksemad
Aga ainult natukene...

Meie väeosas oli siiski distsipliin veel säilinud ja ükski sunduk endale "neustavnoi" furaskat lubada ei võinud.
Furaska hakkas suurenema alates kaptenist...

Mida "kõvem polt" seda hiiglaslikum furaška

No need kolmetärnikindralid kannavad määrustikujärgset koogivormi, aga 80-te keskel võis alla alampolkovniku sellist uhkust näha ainult eriti ülbel ja seljatagusega nooremohvel. Praeguseaja filme vaadates käivad seal ka reamendid kindralifuuradega ringi - demokratija polutšajetsa!
P.S. Mütsisirm peenest nahast kusjuures!

Karuke kirjutas:Kindralpolkovnik ju...
No hea küll - tärnid on väiksemad
Aga ainult natukene...

Ega ilmaasjata neid ka mikrokindralpolkovnikuks ei hüütud. Lasnamäe kogunemispunktis tekkis suur segadus, kui kindrali must Volga ette vuhises, sealt kindrali adjutant välja kargas ja ägedalt kulpi lüües vanempraporile tagaukse avas. Kes see ehmatusega taipas eemalt kuppude suurust hinnata või lampasside puudumist märkas. Pärast oli muidugi sõimu ja nalja kõvasti.

aga täitsa kindralite moodi näevad välja küll prapporid
polkovniku pagunitega tegelane oli minu kombat kunagi

Meil oli kõige suuremaks autoriteediks moeküsimustes zampolit. Pealt 50 aasta vana, tulihingeline kommunist ja Dzeržinski enda reinkarnatsioon. Just sel viimasel põhjusel olid riietuses igasugused viited revolutsiooniaastatele tugevdatud tähelepanu all.
Kandadeni ulatuvat sinelit (nn Dzeržinski oma) tohtis kanda ainult tema. Kombat sellest teemast suurt ei hoolinud ja teised ei hakanud tulega mängima. Küll aga sai ükskord meie roodu kaliningradlane pika sineli eest nii, et karvatutid lendasid. Kutt läks joonelt bõtovkasse ja lõikas kohe isuga lühemaks. "Jubkaks" , kõvasti üle põlve. Selle eest andis zampolit veel ühe koslepi, aga lubas nii jätta. See polevat pühaduserüvetamine, lihtsalt mingi uijobishe (tola) seisab rivis.
Furaška oli zampolidil ka imelik, nagu madrusemütsilt oleks lindid ära võetud ja nokk ette õmmeldud. Ju siis Smolnõi mehed nii käisid. See-eest polnud lennuväljale sarnanevad furaškad keelatud. Meie roodu tehnikul, vanemprapporil, oli kindrali oma ja demblid venitasid ka jõudumööda pindala suuremaks.

Olgu kõikvõimalike mundrinarruste juures ära märgitud siis ka ohvitseride komme oma "furaškat" disainida. Tüüp "aerodroom".

-

Kui see tollal omalooming oli, siis NÜÜD pole see seda mitte. Just selline ongi praegune määrustikupärane vene armee vormimüts. Ja seda mitte ainult Vene Föderatsioonis, vaid ka sellega vasallisuhtes olevates piiririikides.

Nii, et ärge imestage miskit, kui täna meie poolt klounideks nimetatute disainifantaasiad aastat 10-15 pärast täiesti määrustikuga kooskõlas olevaks saavad.
Eks isolatsioonis olevates populatsioonides (ja sinna poole venelased ju ikka ja alati püüelnud on) kipuvad igat masti hälbed ju võimenduma. Ja võimenduvad senimaani, kuni nende olemus juba liigi eksistentsi ohustama hakkab.
Kujutage ette sombreeromõõtu vormimütse, missugustega toimetulek selle omanikule arvestatavat vaeva põhjustab!

Aga, muideks!
Üks väike mõttetera, missuguse läbi nii mõnigi kriitik (suvalise kriitikaobjekti puhul) vahest asja olemuses ka enamaid külgi oskab näha.
"Kõige vähem meeldivad meile teiste juures need puudused, misssugused on meie enda omade karikatuur."

Aga kuidas demblid oma pilotkasid disainisid? Vanamehe jutust (teenis 50-nendate lõpus ja siis tuli Kuuba kriis ning teenis mõnuga veel) mäletan et osad venitasid oma pilotka kuidagi vingelt vormist välja. Tulemuseks olla olnud miski fritsude pidune versioon ent siiski selgelt äratuntav sest sõja läbi teinud kaaderkoosseis muutus ärritatuks. Määrustikuvastane haaknõel ka veel sees...
Ühe poosetamise pildi pealt nägin ka seda demblilätut - sisuliselt esimene ots roppkõrgeks ja kanti aetud. Kuidas see võimalik oli - ei kujuta ettegi.

canislupus kirjutas:Aga kuidas demblid oma pilotkasid disainisid?
Ühe poosetamise pildi pealt nägin ka seda demblilätut - sisuliselt esimene ots roppkõrgeks ja kanti aetud. Kuidas see võimalik oli - ei kujuta ettegi.

Uudismaal oli meil spetsiaalne ork. Selline natuke pesapallikurika moodi. Pilotka tehti õhtul märjaks ja tõmmati ööseks kurika otsa kuivama. Hommikuks oli äge, aga kaua vastu ei pidanud. Järgmisel ööl tuli jälle otsast alata.
Noh, hädapärast sai ka tühja viinapudeli peal "Wehrmachti pilotkat" disainida. Väeosas oli selline asi täiesti outlaw.