
Tehniliselt ma hääletaks kõikide jäsemetega poolt....kuid just konks saab olema selles, KAS lastakse. Reaalses elus tuleb lugeda seda SKAKi niimoodi, et operatiivstruktuuri suurendamiseks ostetakse Milaneid juurde, ostetakse juurde (tandemkumulatiiv-) rakette ja tehakse mingid piiratud laskeseadme upgraded olemasolevatele relvadele.
Kui me viime selle poweri näpuotsaga scoutspataljoni allüksustesse, tähendab, et sellest suuremat kasu siin ei sünni, sest nende seadmetega on ülipõnev (kindlasti ka vajalik) RPK-ga taliibe mägedes küttida. Nagu prantslased seda teha tahavad. Ka meil leiduks neid, kes tahaks suurriiki mängida.
Siin on igivana vastaseis vanaraud vs raketid. Vahe on selles, et "vanarauda" saab ikka suht muidu nende rakettidega võrreldes. Seepärast ostetaksegi. Ja teatud mõttes on vanaraua ostjatel ka õigus (nagu kallutab hävituslennukid vs ÕT raketid võrdluse lennukite kasuks tõsisasi, et esimesi on kasutatuna lademes saada, teisi tuleb osta uuena).
Ees seisavad kuratlikud dilemmad - kas osta 180 raketiseadet või 240 kasutatud 155 mm haubitsat. Miinipildujaid saaks ilmselt juba neljakohalise arvu. Edasi tuleb mõttekäik, et õhku turvab ju NATO ja kui me oma 240 haubitsast 24/7 tõrva anname (omades suuremat laskekaugust ja paremat tulejuhtimist kui vastane), siis pole varsti ründajast miskit järgi. Ja kui vanarauda en masse kasutada, on ka sellel efekt olemas. Eriti kui vastaseks on kehva laskekauguse, viletsa väljaõppe ja counter-battery võimekusega VF suurtükiväedivisjonid.