www.militaar.net

Kilo Tango kirjutas:Või siis liiguvad kuulukad, et mõnele Soome lahe tühjale laiule on hakatud sõjavarustust kuhjama.

Vot just! Ja et ükski Gazpromi turvafirma ei saaks kobisema hakata a'la "te ussikesed ei saa ju oma territooriumi valvamisega ise hakkama, niiet las me aitame", siis oleks meil võimalik kaart lauda lüüa, et "näete, kaatrid need ja need, on küll!" Asi pole ju selles, et Eestis poleks ujuvaluseid või mehi kes mõistavad end üle poordi vinnata - vaja on konkreetset sõjaväestatud üksust kes oleks valmis H+5min säärast ülesannet täitma asuma. Samas miks Piirivalve seda teha ei või, jääb ka mulle arusaamatuks.

Normaalses riigis lahendatakse sellised olukorrad ametkondade vahelise koostööga (nt relvastuseta piirivalvelaev saab x hetkel endale mereväe laost relvad ja meeskonna), mitte ei hakata dubleerivat laevastikku looma.

Kui paljud teist teavad, et nt Veeteede ametil on mitmeid analoogse otstarbega laevu - nt vööriaparelliga, nt jääklassiga jne jne?

Kapten Trumm kirjutas:Normaalses riigis lahendatakse sellised olukorrad ametkondade vahelise koostööga (nt relvastuseta piirivalvelaev saab x hetkel endale mereväe laost relvad ja meeskonna), mitte ei hakata dubleerivat laevastikku looma.

No nt. kasvõi seda boarding/vbss ülesannet täidavad üldiselt mereväed.

Dubleerimiste vähendamiseks on nt. loodud töögrupp, et leida võimalus luua julgolekualase põhifookusega integreeritud mereseirekeskus.
Selle maa-ameti kopteriga on ringi lasknud ka k-kommando snaiprid, äkki on sisemin haldusalasse viidud?
Kekskonnainspektsiooni hangitud laevaga laseb piirivalve nt ringi.

EVA-l vist ongi Eestis kõige suurem laevastik - 12 laeva ja 3 kaatrit, piirivalvel on käigus laevu 7, neist uuemad on tehtud BLRT-s ja Baltic Workboatis ( erinevalt Kaminast vist usaldavad Eesti tootjaid?), Kaitseväel peaks relvastuses olema 6 laeva, neist pooled miinijahtijad. Politsei, tolli ja Keskkonnaministeeriumi alustest ei teagi, aga küllap miskid väiksed paadid ikka on.

kala kirjutas: Dubleerimiste vähendamiseks on nt. loodud töögrupp, et leida võimalus luua julgolekualase põhifookusega integreeritud mereseirekeskus.
Selle maa-ameti kopteriga on ringi lasknud ka k-kommando snaiprid, äkki on sisemin haldusalasse viidud?
Kekskonnainspektsiooni hangitud laevaga laseb piirivalve nt ringi.

Maaameti kopter on minu teada Piirivalve lennusalga käsutuses ja Keskonnainspektsiooni laev on samuti piirivalve kasutada.Samuti uus laev mille hange on pooleli hangitakse samuti Euroopa Liidu keskonna rahadest aga laeva kasutama hakkab piirivalve.

See minimaalrelvastatud kaatrite hankimine on igatahes naljanumber. Nendega on ehk tore abilaevastikumereväe ohvitseridel piknikku pidada, aga mis imega need riigikaitse plaanidesse suudeti suruda, on ikka hea küsimus küll. Hr Simm ehk oskaks tagantjärele vastata, kui tahaks.

Mis pagana saari või laide nendega ründama/hõivama hakatakse ja mis puhul? Kajakakakaga hakkame võitlema? No andke andeks! Kui vaenlane peakski teadmata põhjusel mõne väikesaare vallutama, siis selle tagasivõtmiseks on vaja juba fregattide-hävitajate ja ründelennuväe turmutuletoetust.
Ja milleks on piirivalvel sadu tuhandeid rahva raha maksnud kaatrid, kui nad ei käi piiririkkujaid või muid kahtlasi tegelasi tuvastamas?

Kui näiteks mõni x kuritahtlik laev oleks vaja aga homme konkreetselt põhja lasta, siis kes seda tegema hakkab ja millega? Kogu mereväe relvaarsenal koosneb ühest 76mm (max 5...10 km) ja kahest 2-23mm (max 1...2 km) tulejuhtimissüsteemita kahurist.

Mereväel pole praktiliselt ühtki nimetust väärt sõjalaeva. Ainsad olid kunagi Rihtiniemi-klass. Võimalik, et mereväelased ei julge endale võtta vastutust päris sõjalaevade eest ja mõtlevad välja miskeid võimalikult lihtsaid ideid, mida kavadesse vastavasse kohustuslikku peatükki kannataks paigutada. Teised jälle susserdavad altkäe-korruptsiooniga nagu ajakirjanduses on avaldatud.
Üldiselt kurb lugu muidugi.

hummel kirjutas: Ja milleks on piirivalvel sadu tuhandeid rahva raha maksnud kaatrid, kui nad ei käi piiririkkujaid või muid kahtlasi tegelasi tuvastamas?

Kui näiteks mõni x kuritahtlik laev oleks vaja aga homme konkreetselt põhja lasta, siis kes seda tegema hakkab ja millega? Kogu mereväe relvaarsenal koosneb ühest 76mm (max 5...10 km) ja kahest 2-23mm (max 1...2 km) tulejuhtimissüsteemita kahurist.

Ega piirivalve võimekus kõige suurem relv 25mm 2M3 ja osadel laevadel ainult 14,5 ja 12,7 mm kuulipildujad kui needki jäävad jutud käivad juba piirivalvelt raskemate relvade kui püstol ära võtmisest.Ja mis puutub tuvastamisse siis alustele antakse kütust nii vähe ,et saab kuus ainult mõni kord merel käia,eks katsu sellega patrullida ja oma ülesandeid täita.Tänaseks on asjalood nii kaugel,et võib öelda "Tehtud" merepiirivalve on likvideeritud.

Nii ta on... Kaitseministeeriumi kõige pakilisem riigikaitseline probleem on... praaksammas keset Tallinna linna! Muu seas pööratakse tähelepanu lõbusõidukaatrite arvu suurendamisele... Meil pidi ju olema maailma harituim rahvas, e-riik jne... Mo arust on tegemist siiski bananistaniga... Kahju on lihtsalt seda raiskamist ja lehmakauplemist pealt vaadata...

jutud käivad juba piirivalvelt raskemate relvade kui püstol ära võtmisest.Ja mis puutub tuvastamisse siis alustele antakse kütust nii vähe ,et saab kuus ainult mõni kord merel käia,eks katsu sellega patrullida ja oma ülesandeid täita.Tänaseks on asjalood nii kaugel,et võib öelda "Tehtud" merepiirivalve on likvideeritud.

No jah... Piirivalve ülesanne peaks olema piiride valve ja sellega seonduv tegevus (näit tuvastamine ja pardale minek). EKV/EMV ei saa seda juriidiliselt üle võtta. EMV võib minu arusaamisel juriidiliselt mingi konkreetse ohtliku sissetungija küna pooleks laskmisel abiks olla. Samuti ei saa kaitseväelased patrullida rohelisel piiril, kuid kui näiteks Venemaalt põgeneb teadmata põhjusel eestisse grupp relvastatud vene sõdureid, saab näiteks Scouts või SP aidata neid püüda küll.

Kui Piirvalve alias piiripolitsei on hoolimata ühildamisest suures rahahädas, tuleks esmalt pöörata tähelepanu põhifunktsiooni säilimisele. Kui vaadata PV laevastikku, siis näeme, et seal on järgmised alused:
PVL-111 Vapper - 1999 / 118 t / 27 sõlme. Sobilik piiri valvamiseks.
PVL-103 Pikker - 1994 / 88 t / 25 sõlme. Sobilik piiri valvamiseks
PVL-112 Valve - 2008 / 42 t / 25 sõlme. Samuti sobilik piiri valvamiseks.
PVL-106 Maru - 1964 / 135 t / 23 sõlme. See laev on minu nägemusel piiri valvamiseks ja väljasõitudeks juba natuke suur, raske ja aeglane. Ilmselt õgib parasjagu kütust ka. Samas pole EVA-l ega EMV-l selle asjaga ka suurt midagi peale hakata. Eks ta peaks edasi piiri teenima ja vast tulevikus on otstarbekas uue Patrol24 klassi laeva vastu vahetada.
PVL-202 Kati - 1966 / 471 t / 12 sõme / 30 cm jääd. See on reostustõrjelaev, kuid piiri valvamiseks ebavajalik. Võiks olla hoopis EVA käes.
PVL-107 Kõu - 1963 / 532 t / ... sõlme / 70 cm jääd. See laevalahmakas pole minu arvates piiri valvamiseks vajalik. Samuti tundub tema ülalpidamine piirivalvuritele võrdlemisi kallis lõbu. Tegelikult ma pole täiesti aru saanud selle asjanduse reaalsest funktsioonist. Ehitusest tundub, et saab hõlpsalt pukseerida. Sobib päästelaevaks EVA-le. Jääd saab ka natuke lõhkuda.
PVL-109 Valvas - 1943 / 1000 t / 13 sõlme / ... cm jääd. See pole samuti piiri valvamise laev ja neelab ilmselt suurt raha. Ehitatud hüdrograafialaevaks. Ei tea, mis sellega tehakse, kuid minu arvates peaks ta kuuluma samuti EVA laevastikku. Lisaks sellele tuleks mõelda laeva muinsusväärtuse hoidmisele. Hea kasutada juba 2 ms filmivõtetel!
Peakski kogu lugu olema.
Kui piirivalve jääb päris piirivalveks, siis piisaks talle esimesest 4 laevast, millele ehk võib lisanduda veel miski Patrol24. Eks neid kaatreid ole ka veel käputäis ja mootorpaate. Võiks kehtestada sellise funktsionaalsuspiirangu, et piirivalvelaevad on alla 150 t veeväljasurvega ja kiirusega üle 20 sõlme. Piirvalve valvab piiri ja EVA tegeleb merepääste ja reostustõrjega. Lisaks on piirivalvel veel lennukid ja koperdised, millega tööd teha. Piirvalvelaevadel võiks siiski jääda relvastus kuni suureklaiibriliste kuulipritsideni ja lisaks allveelaevavastased sonarid.
Merevägi võiks aga omada raskemini relvastatud sõjalaevu. Juba sellepärast, et puhtalt oma nime väärida. Raketikaatritest piisaks täielikult.
Aga võiks näiteks ka kaks Nils-Juel klassi korvetti, mis eelmisel suvel Taanis maha kanti. Nendega muidugi piknikke pidada ja lõbusõite teha vist kahuks ei saa. Küsimus, et palju taanlased nende eest võiksid tahta. Nimed oleks laevadele ajaloolises kontekstis juba olemas.

Lisaks tekkis veel üks idee. Kui mereväelastel on nii kangesti vaja omi dessante ja paiskeid teha, siis selleks kasutagu sellist laeva:
http://www.tallinnapostimees.ee/?id=105951
Mäletamist mööda olen sellel isegi käinud. Sinna saab lisaks grillahjule ja taarakastidele peale panna ka rühmajagu täisvarustuses dessanti või soomuk. Hind ka olematu - 90 000 EEK. Ka siis pole asi hull, kui miljon veel remondile kulutada. Kui peamasinad uuemate ja võimsamate vastu vahetada, vb saab ka kiiruse 15 sõlmeni tõsta.

Tulen veel enda ettepaneku juurde tagasi.

Eesti pole nii rikas, et on eraldi laevastikud ja laevad igale organisatsioonile ja funktsioonile.

Jäämurdjaid on vahepeal vaja. Ölireostuse korjajaid võib vaja minna - peab olema olemas. Miiniveeskaja oleks riigikaitse seisukohalt vajalik.

Need kõik kolm funktsiooni võiksid olla ühes ja samas universaallaevas olemas.

Keskkonnaministeerium ja Veeteede amet võiksit maksta laeva ja selle ülalpidamise. Kamina võiks maksta selle laeva relvastuse ja Merevägi anda laevale meeskonna ning kasutada seda.

Aga igaühel on oma liivakastid.

KUi teeme laeva kõigi funkstioonide täitmiseks, võib selguda, et tegelikult ei sobi ta päris hästi ühekski. Sellest ma saan aru, et riigilaevadel peaksid olema planeeritud kohad pardarelvastusele ja planeeritud nende mobiliseerimine, mida tuleks ka RA mõnikord katsetada.

Aga ametkondade ilus koostöö, nagu Juhani seda pakub, ei ole meie maal ilmselt võimalik. Tekib hulk nüansse ja igaüks on lõpuks "küüned oma poole". On jäänud mulje, et selles vallas on juba piisavalt halbu kogemusi. Kujukas näide õ/l "Kristiina".

Mina arvan, et me saaksime 3 koostöös tegutseva laevastikuga hakkama.
1) Veeteede Amet - lootsindus, hüdrograafia, merepääste, reostustõrje, jäämurdmine. Sinna sobivad peale lootsilaevade igasugused universaallaevad nagu näiteks EVA-316.
2) Piirivalve - piiripatrull ja kontroll, keskkonnainspektsioon, veepolitsei. Kiired ja kergelt relvastatud patrull-laevad, -kaatrid ja mootorpaadid. Lisaks saavad osa tööd teha lennuvahendid.
3) Merevägi - territoriaalvete kaitse...

Noh, osa selgust käes...

http://www.postimees.ee/?id=222274

Lemet kirjutas:Noh, osa selgust käes...

http://www.postimees.ee/?id=222274

Lased fantaasial lennata. Kuigi Aaviksoo sõnavõtust välja ei tule, on üks võimalus laevakaitse üksusega panustamine mingi liitlas laeva peal.

Ega te ometi ei arva, et meil ostetakse sõjalaevu väikesaarte puutumatuse tagamiseks ning taktikaliseks transpordiks Eestis?

Tõmmates paralleele miinijahtijate vajaduse esialgse versiooniga (miinitõrjetööd Eesti vetes)?

Eesti riigikaitse suurim probleem on täna sänsussii praaksammas Vabaduse platsil, kuhu peale järjekordset maksumaksja raha eest tehtavat mid life update'i saab olema sisse pandud kahe second hand F-16A MLU ostmiseks vajalik rahahunnik.

Kogu toimuv protess meenutab väikeste eranditega suurepärast kodumaist filmi "Malev". Puudu on vaid see asjamees, kes kannel kaenlas lahingu eel hõikus "hakkame laulmaaaa!"

Kahjuks.

Väike täpsustav info eelnevale diskussioonile. Piirivalve mere- ja õhuvõimekus on kõikvõimsa ühendameti sünnitusraskustega omajagu kärbitud. Põhjuseks üleüldine peataolek organisatsioonis ning seilamis- ja lennurahade tuntav kärpimine.

Maaametil ei ole kopterit vaid lennuk, Cessna Caravan. Kopterilt korralikku aeropildistamist vibratsiooni tõttu teha ei saa. Kopter oli Keskkonnaministeeriumi keskkonnainspektsioonil, millega opereerib tõesti Lennusalk. Tüübiks Enstrom 480B.