www.militaar.net

IMI is also marketing an upgrade package for the widely deployed Russian 122 mm 'Strikes' rocket, which incorporates a navigation system based on INS/GPS technology and is claimed to provide a CEP of 10 m to a range of 40 km.

Another Israeli development extends the accuracy of artillery rockets. The Trajectory Correction System (TCS), developed by Israel Military Industries (IMI), adjusts ballistic trajectory to compensate for wind drift and other meteorological effects. This can extend range to 43.5 km. from 32 km. for a free-flight rocket without TCS, and substantially reduce the number of rounds required to destroy a target. The TCS is also claimed to increase accuracy to 50 meters CEP, a major improvement over the average of 100 meters CEP for artillery rockets like the Lockheed Martin M26, Russian GRAD (122 mm.) or the LAR (160 mm.) from IMI.

TCS components include a ground-based system that tracks each rocket and simultaneously transmits corrections to as many as 12 airborne rounds. Using this capability with the Extra (Extended-Range) rocket developed by IMI, along with IAI and its MLM Systems Div., achieves accuracy of less than 20 meters CEP at twice the range of a standard MLRS missile (up to 120 km.). It also permits the use of a warhead that’s more than twice the weight of one on an MLRS missile (150 kg. versus 60 kg.).

6emees, 10.02.2011 11:26
Viimane number, mis kaitsejõudude sõjaaegseks suuruseks on välja käidud, oli 48000 meest. Rusikareegli järgi peaks neljandik sellest, ehk siis 12 pataljoni, olema suurtükivägi. Neid haubitsaid on meil vaid ühe pataljoni jagu. Kuigi hädapärast saaks mitte küll kaks pataljoni, aga kaks väiksema torude arvuga divisjoni relvastada Soomest saadud 122mm haubitsatega, on meil 9 suurtüki-pataljoni relvastus ikkagi puudu. Kuni neid hangitud ei ole, ei ole mõtet ka olemasolevaid vanarauaks sõimata/pidada, vaid tuleb neid hoida töökorras. Kuni meie kaudtulevõimekus on 75% ulatuses puudulik, on riigikaitse seisukohalt kuritegelik rääkida ka olemasolevat haubitsate iseliikuvaiks ümberehitamiseks ressursside raiskamisest. EKJ moodsa relvastuse puudumisest märksa suurem probleem on "külma sõja vanaraua" ilmne vähesus.

Jalaväe pataljoni ilma suurtükitule katteta on ühekordseks kasutamiseks. Vaenlase suurükid tambivad selle päevaga mutta ning isegi kui mehed on endale korralikud positsioonid rajanud ega kanna olulisi kaotusi elavjõus, on nad võimetud tegutsema kuni vaenlase suurtükke pole vaikima sunnitud. Sellistes tingimustes ei saa olla juttugi "kiirest ja mobiilsest tänapäeva sõjast." Meie üksused muutuvad mobiilseks alles siis, kui me oleme võimelised igale vaenlase kaudtule rünnakule omapoolsega vastama ja jääb veel jõudu ülegi omapoolseid kaudtule rünnakuid teostada. Selleks pole vaja mitte vaenlasest rohkem suurtükke, vaid lihtsalt teatud hulka suurtükke maa-alale. Mida suurem on meie suurtükivägi, seda suuremat ala saame me nendega katta, seda mobiilsemad on meie üksused, seda kaitstum on Eesti.

Võrdluseks - Eestil on täna 155mm haubitsaid 24tk, 122mm haubitsaid 42 tk, lisaks peotäis 105mm 2MS eelseid haubitsaid, millele lihtsalt pole enam moona saada. Soomel on üle 700 suurtüki

I’ve been covering the Marine Corps long enough to remember the genesis of this program back in 2001 when the Corps’ 15th MEU established the first FOB in Afghanistan at Camp Rhino. At the time, and for a long time after that, Marine planner complained that they had no substantial expeditionary heavy artillery. Thus the EFSS was born — a compromise between a 155mm Howitzer and a 60mm mortar.

Nii nagu kõikides varasemates Venemaaga seotud konfliktides torkab silma tugev toetumine kaudtulele. Kaudtulega valmistatakse rünnakuid ette, kaudtulega keelatakase vastasele koondumisi, kaudtuli toob kõige rohkem kaotusi kaitsvale poolele (no tegelikult mõlemale poolele) ja kaudtulega hävitatakse ka kaitsva poole infrat ja tsiviliste kõige rohkem. Siin foorumis käib aga jutt kõigi muude teemade üle (nagu näiteks - miinid, Rahe töökindlus jms.), millel ei ole põhiprobleemiga suurt mingit pistmist. Ukrainast õppimise teemas üritasin korra kaudtule vastasele tegevusele tähelepanu juhtida (viewtopic.php?p=727056#p727056), kuid see ei pälvinud mitte mingit kõlapinda. Sellele on mõned võimallikud seletused:

Kapten Trumm kirjutas:...

Aga mida sa tahad, kui sul on 8-10 manööverpataljoni peale ainult 2 kaudtulepataljoni? Sellise kättesaadavuse korral ongi suurtükivägi sekundaarses rollis ja selle peale mingeid suuri eesmärke seada ei saa. Idanaabril kipub olema see suhe 1:1, meil on 1:4.

Venemaa teeb suure panuse maaväe relvasüsteemidele seepärast, et nad ei arvesta suures sõjas eriti oma lennuväega. Lennuvägi oli sekundaarses rollis (nii maaväe toetamisel kui õhuruumi pärast peetavas võitluses) juba NSVL ajal, mil vene lennuvägi nii 10 korda suurem oli.

Meil ei saa olla väga palju saladusi ja kindlasti ei saa kuskil laos olla mingit hõbekuuli, mis probleemid lahendab.

Kilo Tango kirjutas:Ukrainast õppimise teemas üritasin korra kaudtule vastasele tegevusele tähelepanu juhtida (viewtopic.php?p=727056#p727056), kuid see ei pälvinud mitte mingit kõlapinda. Sellele on mõned võimallikud seletused:
1. Me ei jaga teemat ja sestap ignoreerime
2. Meil on kaudtule vastase tegevusega kõik hästi (tõesti?)
3. Kõik teised teavad midagi, mida minusugune tsivilist ei tea
4. Kõik võimalikud kaudtule vastased tegevused käivad üle jõu (tõesti?)
5. Liitlaste lennuvägi lahendab kõik meie kaudtule vastu võitlemise probleemid (vähemalt konflikti alguses kindlasti mitte)

Nüüd ei oskagi asjast midagi arvata ega mõelda. Et milline nendest variantidest on tõene ja kas selles suunas üldse mingit tegevust toimub.

andrus kirjutas:See venelaste saamatu kaudtule kasutamise väide põhineb millel?