vat mina ei usu hoolimata levinud folkloorist (kus lausa iga teine edasipajataja on ise näinud), et suure energiaga kuul läheb inimesele jalast sisse ja tuleb välja ükskõik, kust mujalt peale selle jala! ma tean, et nad võivad muuta suunda rikosheteerudes...mda kõvem objekt, seda teravama nurga all aga kui tegu pole just kummikuuliga, siis mitte alla 90 kraadi.
Vaat, see polegi nii tähtis, kas sina personaalselt usud, või mitte. See lihtsalt on nii. Ja pealegi - kõike ei saa kah nii võtta, et kui just ISE pole näinud ja käega katsunud, siis seda polegi olemas. Asjad eksisteerivad või ei eksisteeri kellegi usust sõltumata.
Mina näiteks usun. Kuna selle kohta on autoriteetsed allikad teadustöid kokku seadnud koos vastava tõestusmaterjaliga. Lahangumaterjalid koos fotode, Rö-grammide ja muuga. Ning lisaks sellele teoreetiline argumenteeritud selgitus. Seega peetakse silmas suure kineetilise algenergiaga detsentreeritud kuuli poolt põhjustatud kahjustusi inimkehas (katseliselt ka loommaterjalis). Ja seda
mitte lähidistantsilt!
Seega - tegu pole folklooriga, nagu mõni kõiketeadja väidab, vaid teaduslikult tõetatud faktiga, mis põhineb eelpoolnimetatul.
Kuidas kellelegi, kuid minule on sellised materjalid näiteks piisavalt veenvad olnud, et endal samalaadset arvamust kujundada. Päris ISE ma näinud ei ole.
Tuleb aga ära mainida, et taoliste detsentreeritud raskuskeskmega kuule kaasajal sihtotstarbeliselt enam ei kasutata ja minu teada ka ei toodeta. Mingil ajal oli selliste kuulidega laskemoon kasutusel NA-s NL invasiooni ajal Afganistanis ja toonase materjali põhjal on, ilma tagasihoidlikkust teesklemata, võimalik öelda, publitseeritud arvestatav kogus teadustöid. Kuna aga oma detsentreerituse tõttu kannatas oluliselt täpsus, seda eriti pikema distantsi puhul, siis vastavast kuuli konstruktsioonist loobuti.
Küll aga võivad praegusel ajal elavas ihus samalaadselt käituda erinevad trasseerivad kuulid, kuna peale põlevmaterjali ärapõlemist läheb nende raskuskese samuti nihkesse. Tagamaks võimalikult suuremat kahjustavat toimet on kaasaja suurele algkiirusele arvestatud kuulid tehtud reeglina selliselt, et need elavat ihu tabades võimalikult kiiremini
fragmenteeruksid. Põhimõttelist erinevust selles valdkonnas Lääne ja Ida konstruktsioonides ei ole.
Noh, aga taolist juhtumist, et lausa kannast sisse ja pealaest välja mööda kehaõõnsusi rullides, pole mina küll mitte kuulnud. See on tõesti selline kalamehejutu taoline folkloor, kus iga järgmine rääkija natuke juurde paneb ja - noh, pealaest ja kandadest ei anna lihtsalt enam kaugemale minna.
Küll aga on tõestatud juhtum, kus seisev võitleja sai tabamuse puusa ning kuul leiti lõpuks südamepaunast. Kusjuures on tähelepanuväärne see, et kõhuõõnt polnud see oma teekonnal läbinud. S.t. siis, et keeras puusa sassi, rullis end mööda nahaalust kudet rinna suunas, purustas rinnakuluu ja peatus südamepaunas. Sealjuures süda ise jäi vigastamata.(!!)
P.S.
Nende nõutud konkreetsete tõestusmaterjalide siin aratoomine ei anna valdavale enamusele siinsetest foorumlastest aga mitte miskit, kuna on neist arusaamiseks siiski liigspetsiifilise ülesehituse ja sisuga. Seega soovitan seda asja lihtsalt, kui fakti, tõeks võtta.
süüdistus keemiarelva kasutamises?
, siiski viis tema tee traumapunkti.
