www.militaar.net

Wrangel kirjutas:Need 5 padrunit ei antud 2-e tunni jaoks vaid paariks minutiks, kusjuures langenult said veel 5 lisaks, sest relvi oli 2-e kohta üks.

Näen, et oled vaadanud kunstilist filmi "Vaenlane väravas". Oli hea film küll.
Ja nagu sa sealt filmist ka nägid, jätkus nii ühest püssist kahe mehe peale kui ka 5 padrunist.. ja jäi ülegi.. Punasõduri eluiga lahingus ei lubanud neid viitte padrunitki ära kulutada.

Flankeeriv tuli oli hea esimeses ilmasõjas. Praegu pole olamas mingit sirget joont, mille suhtes vastandutakse. Olles postisoonil pead sa arvestama vastasega minimaalselt 180 kraadi raadiuses, pigem on hea lugeda oma alaks sektorit 45 ... 90 kraadi oma seljataga ja ülejäänud vastase alaks. Seepärast ei tohikski kohta, kust sa laseks lugeda mingiks sektoriks. See on ühekordse tule andmine n-suunas. Sinu vastane võib seekordse laskmise suuna suhtes olla ka sinu seljataga.

Flankeeriv tuli on reaalselt mõeldav vaid snaiperite puhul, kui tule kaugus on 2+ km, kuid siis peab eeldama suht liikumatut sihtmärki (miks ma rääkisin, et laskepositisoonilt tuleb lahkuda kui vaja ideid ja moona koguda?)

Nähtavus on lahinguolukorras väga erinev sellest, mis on tiirus.

Sho kirjutas:

Wrangel kirjutas:Need 5 padrunit ei antud 2-e tunni jaoks vaid paariks minutiks, kusjuures langenult said veel 5 lisaks, sest relvi oli 2-e kohta üks.

Näen, et oled vaadanud kunstilist filmi "Vaenlane väravas". Oli hea film küll.
Ja nagu sa sealt filmist ka nägid, jätkus nii ühest püssist kahe mehe peale kui ka 5 padrunist.. ja jäi ülegi.. Punasõduri eluiga lahingus ei lubanud neid viitte padrunitki ära kulutada.

Ei ole näinud. Mind huvitavad faktid, mitte Hollywoodlikud väljamõeldised.

Laevad ei jõua kohale, sest Venemaa tsiviillaevastik on neil risti ees. 72 h hiljem on nende panus nullilähedane. Igati naljakas on moona hakata maale vedama sõja olukorras, kus iga tund on hinnas, samas kui eelnevalt on KÜMNEID AASTAID aega sellise varu tekitamiseks.

Need riigid, kel otsest piiri pole peaks juba eelnevalt siia deponeerima oma teatud moonavaru. Kui rotatsiooni korras on moon vananemise piiril siis me saadaks selle kusagile "Afganistaani" kus see ära kasutatakse. Milleks alles sõja korral hakata siia moona vedama, kui see reaalselt on siin vaid heidutuseks ja kasutatakse realiseerimise aja lõpus kuskil suvalises konfliktis?

Olen mõnda aega kannatanud aga nüüd on aeg "trolli toita"!
Mina ei ole "päris sõjas käinud". Mul puuduvad need kogemused, mis sul Wrangel ... kui sa ikka oled kuskil käinud.
Sinu arvutused on minu arvates siiski arutud.
Kust sa võtad, et liitlased tulevad siia laskemoonata? Madis üritab siin seda sulle selgitada aga tulutult vist. Ütleme et sa tead paremini, kuigi Madis paistab mulle usaldusväärsem.
Kui su laskemoona arvutused esimese hooga olid kümned miljonid tunnis ja hiljem küll veidi vähenesid, siis lõpuks räägid sa tuletegevusest, mis viitab lihtsalt distsiplineerimatusele ja argusele.
Kui sinu tase on laskur, siis ära hakka pataljone rivistama.

Flankeeriv tuli oli hea esimeses ilmasõjas. Praegu pole olamas mingit sirget joont, mille suhtes vastandutakse. Olles postisoonil pead sa arvestama vastasega minimaalselt 180 kraadi raadiuses, pigem on hea lugeda oma alaks sektorit 45 ... 90 kraadi oma seljataga ja ülejäänud vastase alaks. Seepärast ei tohikski kohta, kust sa laseks lugeda mingiks sektoriks. See on ühekordse tule andmine n-suunas. Sinu vastane võib seekordse laskmise suuna suhtes olla ka sinu seljataga.

Ära mõtle asju välja! Vastase "sirge joon" tekib sellest, et kaks laskurit tahavad ühte sihtmärki tulistada. Ehk teisisõnu - ründaja peab saavutama ülekaalu kaitsja suhtes. Selleks ei saa kaks või kolm ründajat seista üksteise taga. Kui nad just oluliselt erineva pikkusega ei ole . Kui nüüd võtta 5 kaitsjat, siis peaks vastas olema ütleme 15 ründajat, kes on ? kõrvuti ehk joonel. Muidugi mitte nii nagu mängufilmis aga põhimõttelisel joonel ikkagi. Kui sa oskad seda ette näha ja korraldada, siis sinna peaksid panema kuulipilduja ... no väga ABC või mis.
Aga võtame sinu järgmise väite: "sektorid". Väga hea. Määra oma üksusele võitlejatele kõigile ühine sektor 180 kraadi. Või rohkem. Tuleb vastane 18 kraadi pealt ja hakkab kütma. Kas kogu su jagu hakkab sinu kirjaldatud valangutega sinna vastu tulistama? Kas siis võib juhtuda nii, et ühel hetkel on 167 kraadi pealt lähenenud 10 punanahka 20m peale ja ... no jälle väga ABC.
Ja lõpetuseks. Miks peaksid liitlaste laevad tulema siia konflikti ajal? Miks ei võiks mingi USA üksus siia tulla enne konflikti? Näiteks siis, kui VA hakkab ülbitsema. Näiteks õppus Zapad ja õppus Baltops ... pärast õppust läheb kohe tagasi ainult isikkoosseis aga laskemoon viiakse tagasi veidi hiljem ... ise sa soovitad ajusid liigutada

Aga meenutame eelmist sõda Euroopas. Sakslane vallutas ära Prantsusmaa, Taani , Norra ja veel palju maid ning okupeeris neid mitu aastat enne kui välja kupatati. Arvestada tuleb ka seda võimalust Eesti suhtes, et liitlased -vabastajad tulevad alles mitu aastat hiljem..Loodetavasti mitte alles 5o aasta pärast nagu viimane kord. Kuidas tegutseda pikaajalise okupatsiooni tingimustes ja mitte arvestada, et kui esimese hooga üks lahing kaotatakse siis on sõda läbi..

soesilma juttu pean vastamise vääriliseks (seda siin ja kohe ei tee) järgneva kahe postituse puhul ma ei näe kohta milles argumeteeritult vestelda. Soesilma jutt võib mulle tunduda naljakas, kuid see proovib siiski lähtuda faktide analüüsist mitte tsirkusest.

soesilm kirjutas: ...

Ma proovin jätta välja asjad mida sa väidad nagu mina oleks väitnud. Ma proovin vastata väidetele, mis pole väite vormis esitatud. Kuid ma ei saa seda teha ühes postituses, seega ma jällegi kui aega saan vastan neile ükshaaval eraldi postitustena. Jällegi toimub "foolimine", kui foorumi haldaja selle termini tausta tabab ("üks ... oskab kiiremalt küsida kui ... vastata").

Wrangel kirjutas: Peaks laskma 3 lasku ja hea on 4-ga lõpetada, parem on lasta pigem 5 kui mitte lasta 3-e.

AK4-ga valanguga tulistades ei tulista sa mitte paari ruutmeetrist ala, vaid ikka palju suuremat ala, eriti kui vaenlane on kaugemal. Kuna palju kuule lendab üle vastase pea, siis tõenäoliselt teda see automaattuli eriti ei morjenda. Igal juhul tundub AK4-ga valangute laskmine moona raiskamisena, kuna valanguga laskes ei ole loota erilist täpsust ja moon saab kiirelt otsa.

alari kirjutas:

Wrangel kirjutas: Peaks laskma 3 lasku ja hea on 4-ga lõpetada, parem on lasta pigem 5 kui mitte lasta 3-e.

AK4-ga valanguga tulistades ei tulista sa mitte paari ruutmeetrist ala, vaid ikka palju suuremat ala, eriti kui vaenlane on kaugemal. Kuna palju kuule lendab üle vastase pea, siis tõenäoliselt teda see automaattuli eriti ei morjenda. Igal juhul tundub AK4-ga valangute laskmine moona raiskamisena, kuna valanguga laskes ei ole loota erilist täpsust ja moon saab kiirelt otsa.

Oma kogemuse järgi võin väita et AK-4 valanguga laskmisel isegi lasketiirus on näha kuidas juba valangu teine lask läheb üheksal mehel kümnest valli ülaossa (3-4m üle peade) ja ülejäänud hirmutavad juba kajakaid.

Omal ajal vene kroonus sai kahe aasta jooksul neli korda tiirus käidud.
Juhtus see siis iga nn õppepoolaasta alguses.
Harjutus oli 200m. pealt viie üksiklasuga rinnakuju pihta.

Nii et 20 lasku kahe aasta jooksul. Ega midagi, kõva väljaõpe oli.
Ja siin loed, et eesti kaitseväes oleks norm kulutada aastas lasketreeninguks 20miljonit padrunit.

Ajad on muutunud.

Ajad olid erinevad ka siis, kaks nädalat kasarmut, nädal polügooni, öistel laskmistel loobiti padruneid peoga laiali. Sest lasta ei viitsinud, soe kasarm ja uni tõmbasid, norm oli vaja aga ära kulutada. Kevadel noor bandeera käis kartulikorviga oma padrunikollektsiooni täiendamas.

Wrangel kirjutas: 2. Ega seda õhuluuret ikka eriti ei tee, kui ala asub keskmaa ÕT-ga kaetud piirkonnas.

1. miks peab õhuluuret tegema sõja ajal, kui seda saab teha Avatud Taeva programmi raames rahulikult, rahu ajal, väikesel kõrgusel ja hea ilmaga? Samamoodi saab seda meie "õhukaitse" tingimustes ka ilma Avatud Taeva programmita, kui kasutada selleks mõnda "eksinud" lennukit, meil pole ju millegagi kontrollima minna ja Leedust tullakse alles poole tunni pärast.

2. miks sa arvad, et õhuluure tegemiseks, sh pildistamiseks on tarvis lennata objekti kohal? Venelastel on olemas külgvaatlussensoritega lennukid, mis lendavad objektist kaugelt eemal ja edastavad saadud pilti reaalajas juhtimiskeskusesse.

Aerofotode tegemine "ülalt alla" põhimõttel toimub rohkem arengumaades sõdides. Tõsise õhukaitsega maades kadus "ülalt alla" pildistamine juba hulk aega tagasi ja ka aerofotosid on hakatud tegema eemalt, nt Ämari lennuväljast teeb venelane kõrge resolutsiooniga fotosid rahulikult territoriaalvete kohalt ja tegevus on igati legaalne.

corvus kirjutas:
Ikka klassikaliste kolmikute abil. Ikka kolmikute abil. Selliste kellede nimekiri pole poolametlik või dokumentidest-nimekirjadest tuvastatav. Lisaks illegaalsed relvapeidikud ning oma sihtmärkhoonete läbilõhki teada-tundmine. Nende, kus kollaboratsionistlikud valitsusasutused või okupatsioonivõimud hakkavad toimetama. Äraarvamine pole ju raske. Sisuliselt oleks need sellised meetmed (sisult terroristlikud), millede puhul potensiaalne kollaboratsionist ennem mõtleb kui koostööle läheb. Ja ei oleks ka okupatsiooniadministraatoritel vaba põli räusata ja rahulikult pimedates nurgatagustes kusel käia...

Kuidas teha vahet tõelise kollaborandist kaabaka ja näiteks luuraja või vaenlast seestpoolt õõnestaja vahel? Kõik eksimused on vesi vaenlase veskile. Isiklikult arvan, et terroristlikud moodused toovad rohkem kahju enda poolele kui vaenlasele.
Ega vaenlane ei maga. Mõjuagentide kaudu tilgutab ta väärinfot, suunab kahtlusi sõprade peale ja ja kaitseb oma tõelisi agente.

Minu viimane jutt siin õhuluurest oli vastus sellisele Telc-i küsismusele: "2. Kuidas varjad laskemoonatransporti kesklaost vahelattu õhuluure ja sellelt infot saava õhurünnaku või kaudtulelöögi eest?"

selle kohta ma ütlesingi, et vedu toimub kiirelt ning õhuluure tegemine on raskendatud ka tehniliselt. Jutt ei olnud rahuaegsest veost, seega rahuaegne õhuluure ei lähe arvesse.