www.militaar.net

Reigo kirjutas:

1919. a 1. mai seisuga oli registreeritud ümmarguselt 5000 desertööri (ERA 497/1/17. L 50.) Ainult, et ei oska öelda, kas see arv näitas kui palju sel hetkel jooksus oli või sisaldas ka neid, kes vahepeal kätte oli saadud või ise sõjaväkke tagasi ilmunud. Tõenäolisem tundub viimane variant

Viimase oletusega nõus, suurusjärk võis sõja vältel kõikuda 2,5-4 tuhande piires. Samas on lubamatu kasutada isegi seda oletuslikku numbrit poliitkampaanias! Toon näite. Tallinnast alustas teed eshelon vabatahtlikega teed Narva. Alustas näiteks 120 mehega, kohale jõudis alla saja. Desertöörid? Valesti arvatud! Vabatahtlikud käisid kodust riideid, jalanõusid ja toidumoona toomas...
Teisalt - amatnik võis puudujad põhjusega desertöörideks lugeda! JOKK ?
Sarnaseid näiteid "desertööridest", kes soomusrongidele või kuhugile venna juurde jooksid, võib mälestustest ikka leida...

Samas kui vaadata, milline oli desertööride suhe ülejäänud sõjaväega - siis muutub see probleem tunduvalt väiksemaks.

paul kirjutas

Etskae Laughing
http://uudised.err.ee/index.php?06220744

Saulusest on Paulus saanud

terv
o

Klounist ärplejale, Eestit kaitseb mitte meie kaitsevägi, vaid Nato. Raiu see enda puupea sisse.

Madis22 kirjutas: Ei noh - olgem ausad, see on norimine. Raamatukogust olen hetkel kaugel ja kodus on mul sel teemal vaid üldhariv kirjandus aga näe - siin on paar vastava teemaga seonduvat artiklit: http://paber.maaleht.ee/?page=Elu&grupp ... kkel=18246 http://www.meiemaa.ee/index.php?content ... rtid=28322 Kas sa nad ka pädevaks allikaks loed aga vähemasti ei saa sa eitada, et sel teemal on kirjutatud.

Üks asi on sellel teemal kirjutamine, teine asi mida sellel teemal on kirjutatud. Kuidas teistega on, seda ma ei tea kuid mina neid nüüd küll pädevateks allikateks ei loe. Nii et tahaks siiski asjalikumat viidet. Praegu jätate mulje nagu valitsenuks Vabadussõja ajal desertöörlus. Kui see nii oli, siis mis valemiga see sõda siis võita suudeti?!

ruger kirjutas:
Riigikaitsekomisjon
Komisjoni esimees: Mati Raidma
Komisjoni aseesimees: Toivo Tootsen
Komisjoni liikmed: Tõnu Juul
Jaan Kundla
Tarmo Kõuts
Lauri Laasi
Nelli Privalova
Jaak Salumets
Trivimi Velliste

Kellega teie neist luurele läheksite?

Sellise valiku juures on vist mõtekam üksinda minna luurele ...

Andmed suhtelisest laialdasest kõrvalehoidmisest ja ka desertöörlusest olen saanud osadest 20nendatel – 30nendatel kirjutatud raamatutest vabadussõjast. Minu mäletamist mööda oli desertööre nii 5000 kandis ja kõrvalehoidjaid nii kolm – neli korda rohkem + võib sinna juurde lisada tegelikult ka punaste pool võidelnud.

Isegi filmis „nimed Marmortahvlil“ käis läbi lause, et mobiliseerimine ebaõnnestus, sest tegelased lihtsalt ei ilmunud kohale või jooksid laiali.

Asja idee pole seda rakendada poliitika vankri ette, asja idee on, et me peaks oma kaitseväge luues arvestama ka sellega.

Gruusia ei arvestanud sellega ja tulemus oli käes, reaalselt oleks Gruusia jõud mille tehniline tase ja vägede arvukus oli sama mis VF vägedel, olema suuteline neile edukalt vastu hakkama, tegelikult toimiva mobilisatsioonisüsteemi puhul oleks pidanud ka võitma.

Kuid just kõrvalehoidmise ja desertöörluse tõttu ei juhtunud seda.

Kui räägitakse Gruusia sõja õppetundidest, kas siis poleks mõistlik vaadelda ka peamist põhjust miks Gruusia selle konflikti nii kiiresti kaotas ?

Viibides kitsas militaristide ringkonnas võib tunduda, et sellist probleemi meil ei tekki. Reaalelus, näiteks kui homme algaks sõda, võin ma vanduda, et paljud mu tutvusringkonnast, ei läheks mobiliseerimispunkti vaid üritaks kas jalga lasta või kuidagi kõrvale jääda.

Mingit reaalset sunniaparaati ega plaani kuidas reaalses sõjaolukorras, desertööre ja kõrvalehoidjaid püüdma hakkatakse pole loodud.

Üldse on terve see mobilisatsiooni teema väga suures osas ülesse ehitatud „hea õnne“ peale.

Ka ei ülehinda ma viienda kolonni ohtu. Enamik kohalike venelasi üritaks sellest konfliktist ikkagi kõrvale hoida, kui vähegi annab, kahjuks kehtib see ka paljude eestlaste suhtes.

Igal juhul, kui kunagi jõuab kätte päev X siis on arvatavasti palju olulisem, kuidas me oleme suutnud lahendada mobilisatsiooni võimekuse, kui kas meil on Javelin või Milan TT relvana.

Tegelikult vaadates on terve päev X ja mobilisatsioonivõimekus ikka väga vähe tähele-panu saanud ja ilmselged puudujäägid lausa karjuvad näkku.

Mis puutub reformierakonna ja palgaarmee teemasse, siis minu meelest on tervest sellest teemast tehtud torm teeklaasis. Reformierakonna programmist ei loe kusagilt välja , et tahetakse teha 100% palga armeed ja Ligi juttu ei maksa väga tõsiselt võtta. Igor Gräzin on näiteks eurovastane ( üks teravamaid ) ometi keegi ei tee sellest kaugeleulatuvat järeldust, et Reform on eurovastane.

Pigem viskas Reform IRLile võimaluse ka nats trummi lüüa enne valimisi ja kõik.

Mingist õhukesest riigist ja raha kokkuhoidmise teemad on aga täielik luul, sest reform on pea ainsana seisnud selle eest, et kaitsekulud saada 2% peale.

Isegi filmis „nimed Marmortahvlil“ käis läbi lause, et mobiliseerimine ebaõnnestus, sest tegelased lihtsalt ei ilmunud kohale või jooksid laiali.

Tõsine argument! Isegi filmis... Jaaa.

Asja idee pole seda rakendada poliitika vankri ette, asja idee on, et me peaks oma kaitseväge luues arvestama ka sellega.

Kas me loome sõjaväe uuesti? Otsast peale

Gruusia ei arvestanud sellega ja tulemus oli käes, reaalselt oleks Gruusia jõud mille tehniline tase ja vägede arvukus oli sama mis VF vägedel, olema suuteline neile edukalt vastu hakkama, tegelikult toimiva mobilisatsioonisüsteemi puhul oleks pidanud ka võitma.

See on nüüd küll kõige meeletum analüüs... Ise tegid?

Kuid just kõrvalehoidmise ja desertöörluse tõttu ei juhtunud seda.

Millegipärast erialaspetsialistide hinnangud teistsugused, kuid kui Sa selles veendunud oled...

...reform on pea ainsana seisnud selle eest, et kaitsekulud saada 2% peale...

No ja kuidas on senised tulemused? Isiklikult ei näe tulemust - on vaid JUTT!

terv
o

Kui 6 kuuga ei saa, siis kuidas Šveitsis saab?
http://en.wikipedia.org/wiki/Conscripti ... #Boot_camp
Ei ole mingit juttu, et meil pole ju Šveits...

Kui me tahame kiirelt jõuda ligilähedalegi Soome ajateenistusega kaetuse protsendile, siis ainus võimalus on kuus kuud. Mitte et ei saa vaid kuidas saab. Milleks infra labaselt öeldes neljandiku ajast niisama kõmmeldub?

Inglisekeelt oskajatele läbinärimiseks kirjatükk, mis suht hästi peegeldab reformarite kaitsepoliitika alast ökonoomilist mõtlemist
http://www.hot.ee/cordwainer/THESIS.pdf

Kellel mahti võib kohalikus keeles (vigade) kokkuvõtte teha.

Xender kirjutas: Gruusia ei arvestanud sellega ja tulemus oli käes, reaalselt oleks Gruusia jõud mille tehniline tase ja vägede arvukus oli sama mis VF vägedel, olema suuteline neile edukalt vastu hakkama, tegelikult toimiva mobilisatsioonisüsteemi puhul oleks pidanud ka võitma.

Kuid just kõrvalehoidmise ja desertöörluse tõttu ei juhtunud seda.

Kui räägitakse Gruusia sõja õppetundidest, kas siis poleks mõistlik vaadelda ka peamist põhjust miks Gruusia selle konflikti nii kiiresti kaotas ?

Viibides kitsas militaristide ringkonnas võib tunduda, et sellist probleemi meil ei tekki. Reaalelus, näiteks kui homme algaks sõda, võin ma vanduda, et paljud mu tutvusringkonnast, ei läheks mobiliseerimispunkti vaid üritaks kas jalga lasta või kuidagi kõrvale jääda.

Mingit reaalset sunniaparaati ega plaani kuidas reaalses sõjaolukorras, desertööre ja kõrvalehoidjaid püüdma hakkatakse pole loodud.

Üldse on terve see mobilisatsiooni teema väga suures osas ülesse ehitatud „hea õnne“ peale.

Ma juhiks tähelepanu asjaolule, et Gruusia armee on suures osas elukutseline, selle reserv-üksused on saanud suhteliselt lühikese kestusega väljaõppe ega ole mõeldud otseselt lahingutegevuses kasutamiseks vaid tagala julgestamiseks ja nö. "abitöödeks". Ükski mees ei tunne end väga motiveeritult, kui ta teab, et tema väljaõpe on vilets ja ega teda päris sõduriks ei peetagi. Ühes hiljutises Kaitse kodus oli artikkel nende reservide kohta. Nondel reservistidel ei olnud ettenähtud rolli lahingute võitmiseks, järelikult ei saanud neil ka olla olulist rolli kaotuses.

Ma ei võrdleks ka mobilisatsiooni täna ja vabadussõja alguses. Tollal oli riik alles sündimisjärgus, keegi ei teadnud, kas sest üldse asja saab. Täna on meil riik pikalt toiminud. Pikalt on toiminud kaitsevägi. Meie reservistid on siin väljaõppe saanud ja teavad, kelledest nende üksused koos seisavad ja kuidas tegutsevad. Ma olen üsna kindel et meie mobilisatsioon saab toimima umbes samal määral nagu toimisid mobilisatsioonid 2MS ajal - mehed tulid kohale vaatama, mis toimub ja kui oli väga porno, siis mindi minema. Meil on vaja sagedasi reservõppekogunemisi, et mehed harjuksid käsu peale kokku tulema, kokkutulnute hulgas omi vanu tuttavaid nägema ja et üksuste juhtkonnad ning formeerimispunktid õpiksid tegutsema nii kiirelt ja effektiivselt, et meestel ei tekiks mõtet koju tagasi jalutada.

araterI kirjutas:Kui 6 kuuga ei saa, siis kuidas Šveitsis saab?
http://en.wikipedia.org/wiki/Conscripti ... #Boot_camp
Ei ole mingit juttu, et meil pole ju Šveits...
Kui me tahame kiirelt jõuda ligilähedalegi Soome ajateenistusega kaetuse protsendile, siis ainus võimalus on kuus kuud. Mitte et ei saa vaid kuidas saab. Milleks infra labaselt öeldes neljandiku ajast niisama kõmmeldub?
Inglisekeelt oskajatele läbinärimiseks kirjatükk, mis suht hästi peegeldab reformarite kaitsepoliitika alast ökonoomilist mõtlemist
http://www.hot.ee/cordwainer/THESIS.pdf
Kellel mahti võib kohalikus keeles (vigade) kokkuvõtte teha.

Millest sa seda järeldad, et 6 kuud tähendab tulevikus meil midagi Sveitsi moodi? RE programm on lihtsalt "anname noortele kolm kuud vaba aega juurde". Selle kuu kuu juurde ei käi sealsete ideoloogide juurde ei suurem RÕKide arv ega muu selline. Soomes kompenseerib selle 6 kuud kaugelt suurem RÕKide maht kui meil seda eales võimalik teha on.

Niiet "6 kuud" tuleb vähemalt praegu lugeda "anname 3 kuud väljaõppe taseme arvelt".

Järgmine etapp on kaadriväeosade kisa, et tase ei päde - ja siis on võimalik käivitada juba lihtsamalt stage 2 - ajateenistus ei tooda võitlusvõimelisi sõdureid, järelikult tuleb see üldse sulgeda.

Jutt Kaitseliidule rõhumisest on lihtsalt eluvõõras. Kui täna osaleb keskmine KL liige harjutustel vajaliku minimaalse 30 päeva asemel aastas paar-kolm päeva, siis pole KL mitte mingi sõjaline alternatiiv KV reservarmeele. Minimaalne, ehk rühma tase eeldab vähemalt 1 kuu iga-aastast harjutamist, kompanii kaks korda nii palju jne. Lähima 10 aasta jooksul saadakse KL sõjaline ülesanne täidetud vaid ja ainult KV reservist enamik võitlejaid võttes.

Karta on, et esmalt tahetakse panna "tsirkus" pysti ja siis hakata logistilist baasi kohendama.
Normaalse planeerimise korral läheks paar aastat, et infra ja kaader valmistatakse uueks systeemiks ette ja siis tehakse muudatus. Meil on karta, et yhel ilusal päevale hakkavad ajateenijad lihtsalt senini erineval ajal saabuma väeosa väravasse. Ja kaari öeldakse "no orgunnige nyyd siis".
Olen lootusetu pessimist.

Hetkel kehtib KV operatiivstruktruuri suurus aastaks 2018 25 000 meest ja selle arvu valguses ei hakka küll keegi 3000 asemel 6000 meest iga aasta õpetama. Kahes vahetuses teenistuse tulemusele puudub lihtsalt riiklik tellimus, kuigi iseenesest on õige, et mida rohkem, seda uhkem.

Xender- "Ligi juttu ei tasu võtta tõsiselt."?

Peale selle, et ta on oma isiklikes seisukohtades palgaarmee pooldaja, on ta RE üks võtmemängijaid antud hetkel, samuti on ta olnud kaitseminister, mille jooksul mitmed suure osa militaar.neti liikmete jaoks negatiivsed otsused suruti läbi. Hetkel on ta aga rahandusminister ja kui tahtmine olemas, annab sellel positsioonil väga kõvasti skeemitada.
Ligi on RE palgaarmee eestvedaja ja ta ei eitagi seda!

See et reform evib taolist seisukohta, peaks teada olema juba aastaid...
Pooldati palgaarmeed siis, kui oldi valitsuses Keskiga, siis kui oldi(ollakse) IRL-ga, siis kui neile kuulus kaitseministri koht. Siis kui mitte....
Mida küll selles Raidma avalduses üllatavat/ootamatut leiti...

Tommy,
tõenäoliselt leiti seda, et kuidas üks erakond saab hakata rikkuma üht stabiilsemat ja jätkusuutlikku süsteemi, mis annab rahvale peale füüsilise abi ka vaimse heaolu. Eesti riikikaitse on ehitatud ülesse konsensuslikult, see on arvatavasti üks parimaid konsensuslikule tulemile jõutud näide üldse, mida illustreerivad paljud tehtud uuringud jne jne.
Kõige rohkem ärritab inimesi aga selline retoorika, ehk peale 2007. aprilli ja 080808. Rahvas mõistab arusaama kui keegi tahab riigikaitset tugevdada ja parendada, kuid antud juhul ei ole ju tegu mitte parendamise, vaid nõrgendamisega. Ja ainuüksi selliste pealkirjade välja ütlemine tekitab paljude osas viha ja pettumust.
Oleme valinud enda jaoks parima viisi, so. ajateenistus ja lisaks väike osa professionaalseid (pean silmas Scouti) ja seega mõjub selle vähemgi lõhkumine moraalselt laastavalt.
See on ju seotud eestlaste identiteediga, oleme mõne arvates küll orjarahvas, kuid samas oleme vapralt võidelnud paljudes ajaloolistes lahingutes ja see on eestlastel, suuremal osal vägagi meeles.
Viimaks veel see, et kui mõned isikud arvavad, et kõike saab arvutada rahas, siis ka nii see päris pole.

HeiniR kirjutas:..........

Ohtlik on opereerida selliste mõistetega nagu "rahvas tahab, inimesed mõistavad, meile parim"......kui sa just poliitiku leiba ei söö..
Meeldib see meile või mitte, on sellesama rahva seas ka teatav kogus inimesi, kes tõsimeeli arvavad/usuvad et "peab olema elukutseline"..
Pole oluline millised on siin nende motiivid...
Kui suur on nende reaalne arv meie elanikonna seas....küsitluste järgi vist mitte valdav...Ei tea.
Kuid igal juhul on neid kindlasti mitmeid/mitmeid tuhandeid....
Ja just sellele valijagrupile oligi suunatud kõne all olev avaldus....
"Hääletage ikka meie poolt, meie pooldame õigeid asju"...