Küsi kaitseministrilt!

[kaur3]

Эстония готовится к партизанской борьбе

vt kommentaare.

http://twower.livejournal.com/589080.html

[Kapten Trumm]

Õige pealkiri oleks "Estonija gotovitsha k realnoi borbe".

[Kapten Trumm]

Igasugune hankimine on tankide puhul ka ilmselge liialdus, kui neid ei ole võimalik poliitilise kokkuleppe alusel saada siis oleks nende nn.avatud turult suure raha eest hankimine küll suur lollus ja rahapõletamine. Samas räägitakse just "hankimisest" ehk kardan kõige halvemat.

No aga võta asja reaalselt. Ministrid on läbi aja armastanud millegi suure taustal eputada. Aaviksool oli selleks praakrist. Selle nimel kõmas kõu kamina koridorides ja kamina puudulik infra-kogemus+kiirustamine lõppes nagu ta lõppema pidi - kus ehitaja lasi tellijast üle ja kohus käib lõpmatuseni. Eestis on väga paljud poliitiliselt kiirustatud ehitused lõppenud igasugu praagijamade ja lisakuludega, lihtsalt need meediasse pole jõudnud.

Kumb on uhkem, kas poseerida ajakirjanikele Leopardi taustal või hoida ühes käes jt Javelini laskeseadet?

[eldrp]

See, et üks või teine meessoost kodanik pole ajateenistuses käinud, võib näidata paljusid asju. Näiteks teatud aastakäigud kõrgkoolis õppijaid arvati reservi ilma teenistuseta üleminekuajal 90ndatel. Näiteks seda, et kodanik pole mitte rämps vaid passiivne, hõivatud muude eluprobleemidega. Näiteks seda, et ajateenistuses käimine pole ühiskondlikult eriti väärtustatud teema (eriti kui 2/3 ütlevad 1/3-le pääh, mis sa seal aega raiskasid, võtnud arstitõend). Ja lõpuks ka tõesti rämpsuks ja ballastiks olemist.

Seal vahel on aga terve rida "halle" toone, mis automaatselt ei tähenda kõlbmatut, kõrvalehoidjat või muidu rämpsu.

Tegelikult on täna päris märkimisväärne osa 18-25 a vanustest lihtsalt passiivsed selles suhtes. Enamus neist tuleks ka vast kohale, kui kutsuks, kuid vabatahtlikult ei torma keegi.

Nagu näitab sõda A-stanis (õigemini vastase tegevus) - selleks, et anda kuskilt iCom'iga või mobiiliga teada vastase liikumisest, koguda külameestelt intel'i või panna nende teele "paika" 100 kg trotüüli (millega 20 meest surnukuuri satub), pole vaja ei põhiharidust ega aastast väljaõpet. Pommipanija õpetab välja ka 2-3 päevaga ja vaenlasel pahandust kui palju. 4-5 sellise pommi materjal maksab võibolla 5000 eurot ja pahandust rohkem kui Gruusia soomusbrigaadid tegid.

Vat selle asjaga on nii , et A-stanis sõdivad duhhide vastu praegu demokraatlikud riigid ehk seal ei juhtu kislakiga pregu midagi, kui läheduses mõnda kolonni rünnatakse. Omal ajal sai ründetsoonist 50 km raadiuses kõik kislakid peale rünnet maha põletatud...
Eestis saab olema sama lugu> kui rünne VF vägede vastu kusagil teostatakse, siis 10 km raadiuses külades inimestel enam elu pole. Tahaks näha, kaua seda sissisõda siin peetakse ja kui popid meie sissid saavad olema (elanike toetus sissidele).
Sisside tegevus makstakse tsiviilile kätte...
Selle valguses on soomuse ja tulejõu ost (normaalse kaitseväe loomine, mis suudaks hoida mingit joont) hädavajalik. Küsimus on ainult selles, kui palju soomust ja tulejõudu X eur Eesti maksumaksja raha eest saadakse.

[Kapten Trumm]

1. Eesti pole Tsetseenia kuskil Venemaa pärap****s.
2. Praegu pole 80ndad ja praegu pole videokaamerad enam KGB loaga
3. Praegused info liikumise võimalused on kvanthüppe kaugusel sellest, mis oli 80ndatel.

Ja kas kishlakkide põletamine lõpetas toetuse modzaheedidele? Peavarjuta jäänud/plehku pannud tsiviilid plagasid mägedesse ja hakkasid ka (olude sunnil) modzaheedideks.

Tehniliselt oleks vene tankid augustis 2008 ka Tbilisi jõudnud. Moskvast tuli kõne ja tankid peatusid. Praegu ikka VF päris seda ei tee, mis pähe tuleb.

[Brennabor]

Kas videopilt põlevatest küladest mõjutab ebademokraatliku riigi avalikkust ja selle kauda valitsust, st kas Vene valitsusel on tarvis selliseid kaadreid karta? Võibolla nad on nende üle hoopis uhked?

[tommy]

1Tehniliselt oleks vene tankid augustis 2008 ka Tbilisi jõudnud. Moskvast tuli kõne ja tankid peatusid.

Ja sellele eelnes kõne Washingtonist Moskvasse....

[Actual]

Olen küll sõjanduses täielik võhik aga asju loogiliselt järjestades ei saa kuidagi moodsate tankide ostu parimaks rahapaigutuseks pidada.
Osta kallid tankid põhjendusel, et saada napp edumaa soomuse paksuses võrreldes vastase ülekaaluka tankiarmeega on natuke nõrgavõitu argument. Kui palju on neid tänapäeva tankilahinguid, kus otsustavaks saab kumma soomus lahingus kauem kestis. Isegi jänkid ei julgenud oma Abramsitega Iraagiga tankilahingusse astuda, vaid Iraagi tankid neutraliseeriti õhust ja Abramsite ülesandeks jäi teha järelnoppimist suuresti mahajäetud tankidele.
Kui vastane teab meie tankide olemasolust ja nende paiknemise piirkonda, ei tarvitse ta tormata tankirünnakut vastu võtma vaid, kas hävitab meie tankid eelnevalt või saavutab meie õhuruumi üle piisava kontrolli, kus meie tankid nina välja pista ei saa. Kontroll õhuruumi üle ongi määrav, kui oleme kindlad, et sõjaoludes suudame oma õhuruumi kontrollida, siis võib tankidest kasu olla, kui on tõenäosus, et me õhuruumi puhtana ei suuda hoida on tankidele raistatud raha väheefektiivne või päris kasutu. NATO peale ma õhuruumi puhtana hoidmisel ei loodaks. Kuna meil tagala puudub, peaks NATO reaalse õhuruumi kaitsele asuma tundidega, nädala paari pärast on juba meie tankide jaoks lootusetult hiljavõitu. Ja ma ei ole veendunud, et ükski NATO riik tundidega Venemaa tule alla oma lennukid-piloodid saadab. Parimal juhul saame õhuluure tuge, ja teame kui vaenelase lennukid õhus on, kus nad täpselt on ei omagi meie pisikest pindala arvestades suuremat tähtsust - nende minutitega kui käsuliini pidi jõuab info meieni on vaenlase lennukid juba teises Eesti servas ja tankide liigutamiseni nagu ei jõuagi
Eelneva valguses oleks just nutikas osta vanu odavaid kasvõi nõukogude päritolu tanke, ainult õppeotstarbel vaenlase imiteerimiseks. See lahendaks tankihirmu ja annaks õppustele uue mõõtme, kuidas pidada sõda kui tankid on lahinguväljal.
Nagu Gruusia sõjast näha oli, oskas Venemaa otsustavalt ja oskuslikult hõivata strateegilised punktid ja seal end kindlustada ja maasse kaevata. Tankid annaksid uue mõõtme kasvõi Kevadtormile kus Afganistani patrulli kogemusega üksused, enam kindlustatud punkte pelgalt ülejooksmisega ei vallutaks. Kui kuskil sillapeal või avatud ristmikul tank või paar end sisse seadnud, saab selle koha vabastamine jalaväele olema paras väljakutse. Samuti saaks paari vana tankiga treenida reaalsuses tõkete ehitamist. Võib osutuda probleemiks, et meie tõkkeehitusvõime on kasin, me lihtsalt füüsiliselt ei jõua neid vajalikus efekti omavas koguses ehitada, nii, et vaenlane oma tankidega ei leiaks tõketest möödumise võimalust.

[Some]

Эстония готовится к партизанской борьбе

vt kommentaare.

http://twower.livejournal.com/589080.html

Siin on pisut teistmoodi kommentaarid: http://lenta.ru/news/2011/07/06/minister/

Eriti huvitavad olid tolle eestivenelase kommendid, isegi Glock oli tal juba valmis ostetud

[ribikardin]

Olen küll sõjanduses täielik võhik aga asju loogiliselt järjestades ei saa kuidagi moodsate tankide ostu parimaks rahapaigutuseks pidada.
Osta kallid tankid põhjendusel, et saada napp edumaa soomuse paksuses võrreldes vastase ülekaaluka tankiarmeega on natuke nõrgavõitu argument. Kui palju on neid tänapäeva tankilahinguid, kus otsustavaks saab kumma soomus lahingus kauem kestis. Isegi jänkid ei julgenud oma Abramsitega Iraagiga tankilahingusse astuda, vaid Iraagi tankid neutraliseeriti õhust ja Abramsite ülesandeks jäi teha järelnoppimist suuresti mahajäetud tankidele.
Kui vastane teab meie tankide olemasolust ja nende paiknemise piirkonda, ei tarvitse ta tormata tankirünnakut vastu võtma vaid, kas hävitab meie tankid eelnevalt või saavutab meie õhuruumi üle piisava kontrolli, kus meie tankid nina välja pista ei saa. Kontroll õhuruumi üle ongi määrav, kui oleme kindlad, et sõjaoludes suudame oma õhuruumi kontrollida, siis võib tankidest kasu olla, kui on tõenäosus, et me õhuruumi puhtana ei suuda hoida on tankidele raistatud raha väheefektiivne või päris kasutu. NATO peale ma õhuruumi puhtana hoidmisel ei loodaks. Kuna meil tagala puudub, peaks NATO reaalse õhuruumi kaitsele asuma tundidega, nädala paari pärast on juba meie tankide jaoks lootusetult hiljavõitu. Ja ma ei ole veendunud, et ükski NATO riik tundidega Venemaa tule alla oma lennukid-piloodid saadab. Parimal juhul saame õhuluure tuge, ja teame kui vaenelase lennukid õhus on, kus nad täpselt on ei omagi meie pisikest pindala arvestades suuremat tähtsust - nende minutitega kui käsuliini pidi jõuab info meieni on vaenlase lennukid juba teises Eesti servas ja tankide liigutamiseni nagu ei jõuagi
Eelneva valguses oleks just nutikas osta vanu odavaid kasvõi nõukogude päritolu tanke, ainult õppeotstarbel vaenlase imiteerimiseks. See lahendaks tankihirmu ja annaks õppustele uue mõõtme, kuidas pidada sõda kui tankid on lahinguväljal.
Nagu Gruusia sõjast näha oli, oskas Venemaa otsustavalt ja oskuslikult hõivata strateegilised punktid ja seal end kindlustada ja maasse kaevata. Tankid annaksid uue mõõtme kasvõi Kevadtormile kus Afganistani patrulli kogemusega üksused, enam kindlustatud punkte pelgalt ülejooksmisega ei vallutaks. Kui kuskil sillapeal või avatud ristmikul tank või paar end sisse seadnud, saab selle koha vabastamine jalaväele olema paras väljakutse. Samuti saaks paari vana tankiga treenida reaalsuses tõkete ehitamist. Võib osutuda probleemiks, et meie tõkkeehitusvõime on kasin, me lihtsalt füüsiliselt ei jõua neid vajalikus efekti omavas koguses ehitada, nii, et vaenlane oma tankidega ei leiaks tõketest möödumise võimalust.

Küsiksin selle õhust avastamise peale, et kas sa oled kunagi üritanud õhust vaadeldes, metsaserval puude varjus paiknevat objekti leida?
Selle otsimisega on nii, et kui sa ikka täpselt ei tea, kus see otsitav asub, siis läheb ikka päris kaua aega enne kui sa selle leiad (lihtsaks läheb kui auto klaasid päikest peegeldavad). Kui see sõjaolukorda viia ning mingi Mi-24 tiirutab lagendiku või metsa kohal, kust ta üritab metsaall maadmööda tulevaid vastaseid ootavat tanki leida, siis ma ei usu, et see kopteripiloot seal väga kaua tiirutada julgeb. Kõrbed on ikka hoopis teine teema ja on väga suur vahe sees kas nähtavus on piiratud silmapiiriga või paksu kuuseokste kihiga.

Kui rääkida soojuse järgi otsimisest, siis nii palju kui mina tean saab Leopardidel lasta oodates APU ga tiksuda ning ka selle väikse soojusjälje saavat mingite rootslaste võrguga väga edukalt ära maskeerida (võibolla eksin selles punktis, aga üks tuttav, kes antud masinatega ajateenistuses tegeles seletas nii).

[Hjalmar Nelk]

tankiteema on päris huvitav. Kas keegi vaevuks seletama mis vahe on üleüldse Hollandi 2a4 ja 2a6? Et konkreetsemalt ...

[Some]

Need erinevused on juba wikipedias loetletud. Kusjuures tankide ja tankistrateegiate üle on vist üle 1000 lehekülje materjale meie foorumis, vast tasub oleksoloogias asuvat teemat sel teemal jätkata?
Siin teemas võiks pigem Laari sõnavõtte ja tagasisided sellele kajastada.
Kogemus näitab, et tanki/lennukiteemade sissetoomise puhul hakkab jutt korduma teemast teemasse.

[Kapten Trumm]

see sõjaolukorda viia ning mingi Mi-24 tiirutab lagendiku või metsa kohal, kust ta üritab metsaall maadmööda tulevaid vastaseid ootavat tanki leida, siis ma ei usu, et see kopteripiloot seal väga kaua tiirutada julgeb. Kõrbed on ikka hoopis teine teema ja on väga suur vahe sees kas nähtavus on piiratud silmapiiriga või paksu kuuseokste kihiga.

Leopardi kohta ei oska rääkida, aga Merkava tundub suutvat suurepäraselt tabada ka aeglasemalt lendavaid sihtmärke (Youtubes päris mitu videot üleval, kus termosihikus paistab mingi lendav droon ning tankikahurist lendav mürsk ning babahh.

Küll aga võiks mõelda selle ÕT-ks kasutu MG-3 asendamisest M2-ga.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kindlasti on väga tähelepanuväärne, et vene saadik NATO peakorteris ROGOZIN on juba jõudnud tuld ja tõrva pritsida LAARi tanki-alaste mõtteavalduste üle... muuseas soovitanud LAARil ka antidepressante võtta.

Aga noh, mist tost - see ROGOZIN ongi kogu aeg eriti laiade lõugade silma paistnud... kuidagi peab ju oma vene egot seal Brüsselis üleval hoidma

[Hjalmar Nelk]

eks seda ju teemegi, või mis? Praegu on ju Laari sõnavõtust järeldades kolm võimalikku tegevusvarianti:

Esimesed kaks on "kindlasti märk maha saada" variandid. Esteks kaaluda koheselt (nii kiiresti, kui saab, et tanki taustal pilti teha) mingite asjade hankimist ilma suuresti praeguseid plaane (loe eelarve, ehk raha) puutumata. Siis peaks tegu olema vanemate/lihtsamate/odavamate 2A4 hankimine.

Teiseks variandiks oleks märkimisväärse summa lauale lajatamine ja plaanide ümbertegemine, et hankida keerulisemaid/kallimaid, näiteks 2A6 asju.

Ja kolmas on ütelda, et töö käib ja komisjonid töötavad ja meil on plaanis ja projekt on töös. Mitte, et see halb oleks, aga nii kiirelt ei saa pilti teha.

Seetõttu olekski vist sellel seltskonnal arutada teemadel A. mille poolest on variant 1 parem/kehvem, kui variant 2 ja B. Mida tähendab variant 3 rakendumine teistele väeliikidele/relvaliikidele.

Aga mul ükskõik, ega seda teemat on muidugi leierdatud piisavalt ...