www.militaar.net

Ega selle relvahoidla nõude täpset põhjendust ma ka ei tea. See võib tuleneda võibolla sellest, et eelduslikult on kollektsioonis palju relvi ja oht, et keegi neid himustama hakkab on suur ning relvahoidla on võibolla turvalisem kui relvakapp. See on minu arvamus, ei põhine seadusel ega mingil kindlal infol.

Aga küsimus numbrita relva kohta on intrigeeriv. Kui algse numbri taastamine on võimatu, siis äkki on võimalik sellele uus number lasta lüüa riigivõimu poolt? Probleemi ei tohiks olla laskekõlbmatu relvaga aga töökorras riista puhul võib see tõesti probleeme tekitada. Samas on olemas suur hulk relvi, millel ei olegi numbrit tootja poolt peale löödud ja neid ka omatakse. Loal on kirjas mark ja kaliiber. Kahjuks jään selles osas täpse vastuse võlgu.

Ma ei kujuta hästi ette, et võiks kusagilt leida täiesti töökorras relva, millel ainult number on kuidagi iseenesest hävinenud ja kõik muu tip-top korras. Või kui, siis on selline roostes ja logisev ront juba laskjale endale ohtlikum kui lastavale. Selles suhtes on ka relva töökorras olek väga suhteline mõiste.

Ei olnud tükk aega midagi teemasse kirjutada,aga nüüd sain vastuse oma teabenõudele kuulipilduja asjus.
Ekspertiisis tehti kindlaks,et kuulipilduja on laskekõlbmatu-detailid kinni roostetanud ja ei liigu.
Relvaseaduse kohaselt kuuluvad laskekõlbmatud relvad ja laskemoon hävitamisele.Hävitamisele ei kuulu ajaloo-ja kultuuriväärtusega relvad.
Kollektsioneerimisloa alusel võin ta endale taotleda,aga jällegi nõutav relvahoidla.
Võimalik veel loobuda relvast kollektsioneerimisluba omava isiku kasuks.
Selline oli lühidalt sisu.
Küsimusele deaktiveerimise kohta vastus samuti negatiivne - kuulipildujatele ei laiene siseministri määrus laskekõlbmatuks muutmise kohta.
Minu silmis on see asi ohtlik kui peaks varba peale kukkuma , aga seadus arvab teisiti.Ei uskund küll,et sellises seisus kuulipilduja jäänukist tuleb nii palju segadust.

Tekkis küsimus, millise sätte alla kuuluvad need relvad, millega erinevatel üritustel demosid tehakse? Kollektsiooni kuuluvat relva ei tohi kanda, kui pole tegemist tsiviilkäibes lubatud relvaga. Seega on näiteks Valga Militaarfestivalil Stug, Pak ja Flak demonstreerimine vastuolus Relvaseaduse § 25 lg 10, ning sellest tuleneva määrusega.
Kollektsioneerimise ja deaktiveerimise osas on seadus ilmselgelt ajale jalgu jäänud. Ehk leidub juura haridusega foorumlasi, kes viitsiksid asja ette võtta...?

speedsta kirjutas:Tekkis küsimus, millise sätte alla kuuluvad need relvad, millega erinevatel üritustel demosid tehakse? Kollektsiooni kuuluvat relva ei tohi kanda, kui pole tegemist tsiviilkäibes lubatud relvaga. Seega on näiteks Valga Militaarfestivalil Stug, Pak ja Flak demonstreerimine vastuolus Relvaseaduse § 25 lg 10, ning sellest tuleneva määrusega.
Kollektsioneerimise ja deaktiveerimise osas on seadus ilmselgelt ajale jalgu jäänud. Ehk leidub juura haridusega foorumlasi, kes viitsiksid asja ette võtta...?

Politseist antakse ühekordne luba selliste demode jaoks.

margus1 kirjutas:Ei olnud tükk aega midagi teemasse kirjutada,aga nüüd sain vastuse oma teabenõudele kuulipilduja asjus.
Ekspertiisis tehti kindlaks,et kuulipilduja on laskekõlbmatu-detailid kinni roostetanud ja ei liigu.
Relvaseaduse kohaselt kuuluvad laskekõlbmatud relvad ja laskemoon hävitamisele.Hävitamisele ei kuulu ajaloo-ja kultuuriväärtusega relvad.
Kollektsioneerimisloa alusel võin ta endale taotleda,aga jällegi nõutav relvahoidla.
Võimalik veel loobuda relvast kollektsioneerimisluba omava isiku kasuks.
Selline oli lühidalt sisu.
Küsimusele deaktiveerimise kohta vastus samuti negatiivne - kuulipildujatele ei laiene siseministri määrus laskekõlbmatuks muutmise kohta.
Minu silmis on see asi ohtlik kui peaks varba peale kukkuma , aga seadus arvab teisiti.Ei uskund küll,et sellises seisus kuulipilduja jäänukist tuleb nii palju segadust.

Metsas leitud relvadega ongi kõige olulisem point selles, et roostejunn on kinniroostetud küll aga selle elluviimiseks on reeglina vajalik üksnes asjatundlik rauaoksiidi eemaldamine. Ekspert on eelkõige ametnik, naiivne oleks oodata, et hakkab ta kinniroostetud nt vintpüssi luku lukukojast vaskhaamriga ja oblikhape kasutades välja ajama selleks, et selle nõutekohaselt 45 kraadise nurga all maha saagida (eriti kui padrun on pesas ja relv on vinnastatud). Laskekõlbmatu aga pole jäädavalt deaktiveeritud - see on väga vastuvõetav definitsioon - mida sa ise valid, kas nõustud relva hävitamisega või soetad hoidlat ainuüksi roostetud toru jäoks.
Mis puutub relva numbritesse - ei pruugi numbri taastamine ekspertiisi jäoks oluline probleem olema kuna nubri löömisel muutub metalli struktuur, e numbrii võib prakt alati kindlaks teha erimõõtmete kasutades, see on isegi kodutingimustes võimalik - nt lihvida ja poleerida numbrikoha tasa ja söövitada hapega, nt roostemuunduriga, number saab nähtavaks, kohtuekspertiisis kasutatakse kiiremaid võtteid muidugi.

Ma ei ole selles vallas spetsialist,aga arvan,et kui rooste ka eemaldada ei saaks tast ikkagi lahingurelva.Aeg ja tingimused on oma töö teinud.Samas ei tahaks ka uskuda,et kõik,kes selliseid asju leiavad tahaksid neist kohe paugutada.Tõenoliselt enamik meist kes selle hobiga s.t. metsas luusimisega tegelevad on siiski vanemad ja see paugutamise aeg juba möödas.
Selliste leidude kohta võiks olla politseis oma register.Tullakse,kontrollitakse ja kui letakse,et olen üritand ta töökorda seada,siis tuleb pahandus.Praegu leidsin ,teavitasin ja igaks juhuks ta hävitatakse.Aga mul ei olekski plaanis ta töökorda seada.
Siis on ohtlik ka hea treial või rauatööline,kes suudab treipingi ja torujupiga imesid teha.
Mida arvavad kaasfoorumlased?

Siseministeerium on välja kuulutanud, et nad planeerivad uue relvaseaduse tegemist ning viimase pool aastat on nad aktiivselt kogunud erinevate riigiasutuste ettepanekuid uue seaduse kohta. Kahjuks siseministeeriumi dokumendiregistrist erinevate asutuste arvamusi ei näe, sest need on mingil põhjusel ametialaseks kasutamiseks määratud.
Seega peame ootama kuni eelnõu välja ilmub ja alles siis saab ettepanekuid tegema hakata. Loomulikult võib see detektijate ühendus juba täna oma ettepanekud ministeeriumi poole teele panna. Ettepanek võiks olla minu arvates see, et metsast leitud laskekõlbmatut roostekäkki ei pea tingimata hävitama kui seda on võimalik ohtu kartmata seinale riputada.

siin kohal oleks Hr Albani kommentaar taas tere tulnud deaktiveerimise kohapealt.milleks viidatakse et kuulipildujat pole võimalik seaduste piires deaktiveerida.see on kuidagi jama jutt.kuulipilduja saab ju samuti deaktiveerida puurides auk läbi korpuse ja padruni pesa.pannakse sinna raud pulk sisse ja keevitad kinni.pole ju võimailk seda kasutada.see pole ka ju argument et omanik võib selle hiljem omale leske kõlbuliseks teha.need kes ametlikult tahavad asju ajada need ju ei ole huvitatud deaktiveeritud asja taas kasutuseks korda teha.kes omale tahab laske kõlbulikku asja teha see pigem ostaks juba neti kuulutustest korraliku deaktiveeritud sileda ja ilma roosteplekkideta raua ja putitaks pigem seda kui mingit raskelt roostes metsast leitud junni.millepeale läheb ikka sitaks aega ja vaeva.samas mida arvab seadus selle peale kui netis müüakse vabalt deaktiveeritud kuulipildujat aga meie seadus ei näe ettte et sellist aparaati saaks üldse deaktiveerida.kas see relv deaktiveeritud kujul on siiski seaduse järgi ohtlik või mis.sellise seadusega ja suhtumisega nagu soodustatakse junnide peitmist vaatamata sellele fänn tahab roostekäki seaduslikuks teha ja rahulikult selle seinale riputada.
deaktiveerimistega on praegugi imelik asi kui lasta firmas mingi korralik asi deaktiveerida ja oled kaugemalt maakonnast kui tallinnast siis firma deaktiveerib selle ja saadab selle kontrollimiseks tallinna.seal spetsialist vaatab kas asi on ikka deaktiveeritud.sain aru et vaadatakse kas on ikka keevitus nii sügavalt keevitatud kui peab.ma ei usu et pannakse see kuskile rönkenisse läbivalgustamiseks silmaga ju seda kindlaks ei tee.see tähendab seda et kui enne maksis see deaktiveerimine 600 eeku nüüd siis sain aru et hakkab 100 euri pihta .kuna üks kord viid sinna ja teine kord tood tagasi.see ju päris ajuvabadus tegelikkuses.samas ju igas maakonnas spetsialist relvadega tegeleb.kas siis eestis on ainult üks ainuke spetsialist kes sellist asja uurib või pole riigil pädevat inimest keda koolitada rohkem.et näpuga näidata kus peab olema tihvt ja kus peab 45 kraadi all olema lõigatud ja kus keevitus jäljed et neid ei saaks välja võtta.vanasti öeldi piirivalves üks asi on selles asutuses kindel et mitte miskit siin pole kindlat.sama võiks ka selle riigi seaduste kohta öelda. kõik pole nii must ja valge nagu paberil paistab.nii et murrame siin pead edasi ehk keegi seal kõrgemal pool loeb ja tehakse ka ehk mõni kindel ja positiivne otsus ka selles sektoris mis puudutab roostefänne.

Hr A alban võiks välja ajada mingi sellise inimese kontakti kes sellise asjaga seal tegeleb ma saadaks kohe sellise spetsialistile selle siinse arutelu lingi.siis saaks kohe arvesse võtta meie arvamusi mitte et hakata aega ja raha raiskama seaduse muudatustele.milleks teha sada korda ühte ja sama asja ümber.miks ei võiks riik mis tahes seaduse vastuvõtmiseks netis näiteks avalikuks arutlemiseks ja ette panekuteks mingi netilehe kus kõik saaksid oma arvamusi ja ettepanekuid kirja panna.vaja seal üleval mõttetult rahva raha kulutada.

Siseministri määrus räägib tõesti ainult püstolite, revolvrite, püstolkuulipildujate, vintpüsside, karabiinide, automaatide ja haavlipüsside laskekõlbmatuks muutmise nõuetest. Akt ise leitav siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/23217.

Kuigi see akt on antud relvaseaduse alusel tekib minul kohe küsimus - mis loomad on haavlipüss ja karabiin? Relvaseadus räägib vintraudsest püssist ja sileraudsest püssist. Seega selliseid termineid nagu "karabiin" ja "haavlipüss" õigusaktis kasutada ei tohiks, sest nende sisu või definitsiooni ei ole seaduses toodud. Minu teada nimetatakse karabiiniks lühemat sorti vintraudset püssi või siis teatud liiki kinnitusvahendit. Haavlipüss peaks olema siis relv, millest saab lasta ainult haavleid aga minu tagasihoidlike teadmiste kohaselt kasutatakse haavlite laskmiseks sileraudset püssi, millest saab ka kuuliga lasta. Kas pikema ja lühema vintraudse püssi ehk vintpüssi, mille laadimis- ja lukustussüsteemid on identsed, laskekõlbmatuks muutmiseks on vaja eraldi reegleid? Aga nii palju siis sõnastuse kallal virisemisest.

Kui seaduse sisu on segane ja konkreetse küsimuse lahendamiseks on vaja seadust tõlgendada, siis selleks on õigusteoorias välja töötatud erinevad tõlgendamise viisid. 2 peamist on grammatiline tõlgendamine ja sisuline tõlgendamine. Grammatilise tõlgendamise kohaselt peame me normi mõistma nii ja ainult nii nagu ta õigusakti kirja pandud on. Sisulise tõlgendamise korral peame lähtuma õigusakti mõttest ehk välja selgitama, mis on konkreete õigusakti mõte, miks ta loodud on ja mis on tema loomisega soovitud eesmärgid.

Nüüd kui konkreetse probleemi juurde tagasi tulla ja ametnik ütleb, et kuulipildujat deaktiveerida ei saa kuna määruses ei ole seda öeldud, siis ametnik tõlgendab seadust grammatiliselt. Minu arvates tuleb sellist õigusakti tõlgendada sisuliselt. Mina isiklikult ei näe vintpüssi ja kuulipilduja deaktiveerimises mingeid sisulisi erinevusi. Mõlemal juhul piisab laskekõlbmatuks muutmiseks padrunipesa kinnikeevitamisest, lukupea freesimisest ja lööknõela lühendamisest ja augu täitmisest. Minu arvates ei ole mingit vahet kas see relv oli enne ühelasuline või valanguga laskev kui tema padrunipesa ja lukku peale muudatuste tegemist enam kasutada ei saa. Kogu selle laskekõlbmatuks muutmise õigusakti idee on anda reeglid kuidas muuta tulirelvad laskekõlbmatuks, et neid saaks vabalt tsiviilkäibes omada. Seega ei tohiks need reeglid olla nii jäigad ja kehtida ainult aktis toodud loendile, vaid nad peaks kehtima ka nendele relvadele, mida saab laskekõlbmatuks muuta neid reegleid järgides, kuid mida sõnaselgelt pole aktis loetletud.
Lahendus probleemile on muidugi määruse täiendamine ühe sõnaga ja lisada loendisse ka kuulipilduja.

Mis puudutab uue seaduse tegemist siis ootame ära kas ta tuleb või mitte. Kui ministeerium eelnõu valmis saab, siis pannakse see avalikult väljanäitusele ja kõik huvilised saavad sinna oma ettepanekuid teha. Kahjuks ma täna konkreetse ametniku nime ei tea kes sellega tegeleb, kellel tõsisem huvi, saab selle siseministeeriumist välja uurida.

on olemas õiguskantsler, kes võib põhimõtteliselt anda oma hinnangu, mille tulemusel (kui see on positiivne) deaktiveeritakse ka kuulipilduja ära.

Satakas kirjutas:on olemas õiguskantsler, kes võib põhimõtteliselt anda oma hinnangu, mille tulemusel (kui see on positiivne) deaktiveeritakse ka kuulipilduja ära.

See on hea soovitus arvestades seda, et tänane õiguskantsler on reservohvitser kes on teadlik, mida miski relv endast kujutab ja ilmselt oskab ka aru saada sellest, et vintpüssi ja kuulipilduja deaktiveerimisel ei ole ei sisuliselt ega ka tehniliselt mingit olulist erinevust.

Teine variant on saada ametnikult kirjalikult keeldumine ja see kohtus vaidlustada ning saada kohtu seisukoht seaduse tõlgendamise kohta ning kolmas variant on teha siseministrile ettepanek määruse muutmiseks.

Küsimus targematele. Kas on võimalik osta erinevatest juppides ja kokku panna eksponeerimiseks näit. kuulipilduja Maxim. Nagu aru saan oleks selle projekti Tulirelva olulisteks osadeks relvaraud ja lukk? Kuna neid ei ihalda ,siis ülejäänd (rattad, veesärk, kilp jne.) peaks olema "vanaraud"? Kui need erinevad jupid ükshaaval on lubatud siis kas terve projekt (kui ei sisalda Tulirelva olulisi osi) on ka lubatud? Kui ei siis miks?

Relva koostamine selliselt, et see ei sisalda relva olulisi osi, on igati lubatud tegevus. Vintraua asemel võid panna sobivas mõõdus veetoru, peaasi, et rauas vintsooni poleks ja ka padrunipesa ei oleks.