Gruusia uus juhataja kannab NLiidu medaleid

[alban]

Seda kõike on enne juba öeldud ja ma üritan selle lühidalt kokku võtta.

Me oleme täna valiku ees kus ühte medalit on antud erinevate tegude eest, milledele antav eetiline hinnang on skaala eri otstes. "Za otvagu" võis olla nii sapöörilabidaga vabadust sooviva grusiini pea lõhki löömise eest antud kui ka selle eest, et tõid haavatud kaaslase tule alt välja ja päästsid sellega tema elu. Seega me peaks iga kandja puhul eraldi uurima hakkama mille eest see on antud ning töötama välja mingid reeglid, millal kandja tohib seda kanda (kas tema tegu oli selline, mis on ka täna meie väärtustega kooskõlas) ja millal mitte (tegu on vastuvõetmatu meie tänaste väärtushinnangute kontekstis a la Tbilisi labidatöö). Taoline reeglite väljatöötamine on pagana raske kui mitte võimatu. Kui siia lisada veel fakt, et tegemist on meid okupeerinud riigi antud autasudega, on minu arvates lahenduskäik lihtne - neid ei tohi kanda. See kes tunneb, et ta on õige asja eest autasu saanud, siis teda ei tohiks kandmise keeld kottida.

Vaieldavam on tõesti tuletõrje ja elupäästmise eest antud autasud, nende andmise aluseks teod peaksid olema üldhumaansed ja meie tänaste väärtustega kooskõlas ja nende kandmise keeld on tõesti natuke arusaamatum kuigi keeldu toetavaid argumente on ka olemas.

Kokkuvõttes see kes on omal ajal õige asja eest autasu saanud peaks ka täna olema selline inimene kes oma tegudega pälvib kaaslaste austuse ning seda kaaslaste austust ei teenita mitte medali kandmisega vaid oma igapäevaste tegudega. Seega ei tohiks tõsistel tegijatel selle kandmise keeluga probleemi olla.

[hillart]

(tegu on vastuvõetmatu meie tänaste väärtushinnangute kontekstis a la Tbilisi labidatöö)

Kuulge inimesed! Juba mitmes setmes kord muudkui rõhutatakse just-kui kõige ilmekamat näidet Tbilisi labidameeste "kangelastegusid". Aga kas keegi üleüldse teab, et kas toona tõepoolest selles sündmuses osalenud üksuse isikkoosseisule "Za otvagu"-medaleid välja anti. Mina ei tea ja millegipärast selles ka sügavalt kahtlen. On (oli) ju taolistel auatasudel siiski küllaltki range statuut ja nimetatud näide ei paiste vastavate kriteeriumide alla kohe kuidagi kvalifitseeruvat. Kui seda ei tehtud, siis on antud sündmuse just-kui tüüpiliseks näiteks toomine ju totaalselt väär. Ja mida on väärt üks ükskõik, kui tark, pikk ja loogiline teooria, kui selle aluspunkt tõene pole? Mitte .... jne.

P.S.
Ja mis silma torkab! Kõige targemad ja kategoorilisemad paistavad neis Tbilisi jne. sündmustes ja selles nn. vene ajas olema just need, kes neist sündmustest ja sellest ajast vaid raamatutest lugenud on.

[kanakukk]

Mina "Za otvagu" jt medalite andmise anomaaliate osas ei oska kaasa rääkida, aga näiteks Operatsiooni "Priboi" läbiviimisel kevadel 1949 üles näidatud "vahvuse" eest võis välja teenida Isamaasõja ordeni 1. järgu: http://riigi.arhiiv.ee/public/Riigiarhi ... vad/11.pdf

[ppp]

(tegu on vastuvõetmatu meie tänaste väärtushinnangute kontekstis a la Tbilisi labidatöö)

Kuulge inimesed! Juba mitmes setmes kord muudkui rõhutatakse just-kui kõige ilmekamat näidet Tbilisi labidameeste "kangelastegusid". Aga kas keegi üleüldse teab, et kas toona tõepoolest selles sündmuses osalenud üksuse isikkoosseisule "Za otvagu"-medaleid välja anti.

Kuulge, homo sapiensid! Mina selle Tbilisi (või kuidas tänapäeval on korrektne öelda?) üldistava näitena sisse tõin, lihtsalt ilusa seosena algse teema ehk pealkirjaga. Ja nagu lgp. Corvus äsja mainis, pole asi otseselt ei Tbilisi sündmustes ega "Za otvagu" medalis, vaid on tegu üldistusega. Sellest peaks ju isegi aju kasutavad homo sapiensid aru saama mida nende oponendid antud juhul silmas peavad. On ju vist nii, et aumärgi võis saada peale sõjategevuses osalemise 3-l erineval teel, esiteks lihtsalt mingi statuud, aastate või aastapäevaga seoses. Neid ilmselt siinsed vaidlusmeistrid ei hinda? Teiseks ja kolmandaks mingi konkreetse tegevuse tulemusena. Teiseks siis näiteks mingi sellise ürituse raames, mille käigus kaitsti nõukogude riiki ja rahvast ning demokraatiat sisevaenlaste ja bandiitide eest. Ja kolmandaks jääksid mingi õnnetuse käigus või ka kriminaalteo vastu ülesnäidatud tublidus.

[OveT.]

EW lubas (kuid ei kohustanud) kanda sõjaliste teenete eest antud keiserliku Venemaa ordeneid. Seega väärtustati sõduri teeneid neile poliitilist varjundit andmata. Sõduri kohus on sõdida (eeskujulikult), mitte poliitikat teha.

[hillart]

On ju vist nii, et aumärgi võis saada peale sõjategevuses osalemise 3-l erineval teel, esiteks lihtsalt mingi statuud, aastate või aastapäevaga seoses. Neid ilmselt siinsed vaidlusmeistrid ei hinda? Teiseks ja kolmandaks mingi konkreetse tegevuse tulemusena. Teiseks siis näiteks mingi sellise ürituse raames, mille käigus kaitsti nõukogude riiki ja rahvast ning demokraatiat sisevaenlaste ja bandiitide eest. Ja kolmandaks jääksid mingi õnnetuse käigus või ka kriminaalteo vastu ülesnäidatud tublidus.

On siis samalaadne käsitlus mingi muu riigikorra ajal, peale NL, välistatud?
Arvata võib, et mitte. Seega - igaks juhuks üldse mitte ühtegi aumärki rinda panna, sest krt teab?

[ppp]

Viimane väide ei päde! Kuigi ka praegu antakse märke selle eest, et on teatud aeg teenitud, ja et on ette nähtud välja anda mingi hulk märke. Vahe on nüüd selles, et kui keegi on teeninud Eesti Vabariiki teatud aeg, siis see on meie praeguse suhtumise järgi igati positiivne jne. Nii et kanna terviseks!
Mõttetu vaidlus. Mina ka ei ole tuletõrjujate märkide tõrjumisest vaimustuses, kuidagi imelik. Kuigi oli ka sõjaväestatud tuletõrje, kus ka tipi tudengid armastasid leiva- ja õlleraha teenida kooliajast vabadel õhtutel ja öödel...

[ppp]

EW lubas (kuid ei kohustanud) kanda sõjaliste teenete eest antud keiserliku Venemaa ordeneid. Seega väärtustati sõduri teeneid neile poliitilist varjundit andmata. Sõduri kohus on sõdida (eeskujulikult), mitte poliitikat teha.

Nõukogude sõduri kohus oli veidi teine. Ta pidi sõdima (eeskujulikult) aga pidi ellu viima ka bolševike ja parteitute bloki poliitikat ning nõukogude rahva tahet, sest siis oli ainult üks õige poliitika ja partei. Politruk oli ka sõdur!
Tsaari Venemaa ei olnud Eesti Vabariiki okupeerinud, tal ei olnud seda võimalust, erinevalt Nõukogude Liidust.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Teeks nüüd väikese (vahe?)kokkuvõtte selles minu enda algatet teemas siin

Et kärr on läinud käima päris hea hooga, mida tõestab juba 5 lehekülge arutelusid + päris lai ring arvamust avaldanuid

Ja see võimaldabki mul välja tuua ühe huvitava statistilise vaatlustulemuse. Nagu kõik näevad, on siin polariseerunud kaks arvamust - üks, mis peab ametlikku poliitikat NLiidu (lahingu)autasude suhtes väiklaseks ja teine, nn "õigeusklik" suund, mis raevukalt kaitseb ametlikku poliitikat. Ja nagu ma näen (evides teatavat infot ja/või aimdust enamuse vastanute taustast), peavad sõjalis-professionaalset tausta omavad inimesed seda praegust ametlikku poliitikat valdavalt väiklaseks, samas kui sõjaväe/sõjaväeteenistusega mitte mingit seksuaalset suhet omavad asjaarmastajad esinevad valdavalt "õigeusklikelt", s.o NArmee sõjalise aumärke mahategevatelt positsioonidelt...

Lihtsalt statistika - aga kõnekas siiski

[ppp]

Selgituseks Borjale, ma olen ka peaaegu profesionaalne sõdur, olen truudust vandunud kõigile oma eluajal Eestimaal eksisteerinud ühiskondlik - majanduslikele formatsioonidele ja riikidele, praegu ka nagu reservlipnik Simun!