www.militaar.net

Muinsuskaitse ameti kaitstavaid objekte on 27000, PPA-s "kaitstavaid" on 6000, KV "kaitstavaid" on 5500, õpetajaid on 14000 ja nimekiri läheb aina edasi ja edasi. Palju see riik ikka jõuab inimesi ja asju "kaitsta". Rahakott pole ju põhjatu ja tulebki teha valikuid. Järelikult pole need patareid sinna valiku hulka kuulunud.

Kapral Karu kirjutas:Et siis tehke vabatahtlikult ära riigiametnike töö ilma rahata (s.t oma kulu ja kirjadega) ning informatsioonita (sest olulise osa sellest on riigiametnikud kuulutanud asutusesiseseks kasutamiseks või istuvad niisama selle otsas)?

Aga siin on veel teine nüanss -- nii nagu igaüht ei tohi lasta lõhkekeha näppima, nii ei tohiks ka iga huviline kaevata või urgitseda militaarmälestistel (-pärandiobjektil). Selleks on vaja mitmekülgseid teadmisi, see pole igale MTÜ-le ning hobilisele jõukohane, ja nad võivad teha kasu asemel kahju.

Paluks täpsustada, milliste riigiametnike töö antud juhul tahetakse vabatahtlikele lükata? Kohe täpselt paluks, millises ministeeriumis või ametis need reod istuvad (veel parem oleks nimeliselt), et saaksime kõik koos neile näpuga näidata ja "Häbi, häbi!" karjuda.
Informatsiooni kohta objekti seisundist sai ju selges eesti keeles kirjutatud: Kohal viibis Tallinna kultuuriväärtuste ameti esindaja. Just selleks viibis, et objekti seisukorda fikseerida.
Demineerijate ülesanded on vähe teised ja pildistatakse seda, mis nende töös vajalik. Põhitähelepanu pööratakse sellise informatsiooni talletamisele, mis vajalik ohutuse tagamiseks tulevikus.
Kui militaarmälestistel (-pärandobjektil) urgitsemine vajab eriteadmisi, siis on võimalik huvlistele neid teadmisi ka anda, analoogiliselt detektoristidega. Muidugi on võimalik ka keelata neil objektidel urgitsemine või üldse viibimine, karistada... Pole muret, et keegi auku kukub või varingu alla jääb.
Ilma rahata (oma kulu ja kirjadega) tehakse maailmas vägagi palju. Ema Teresast oled kuulnud? Oma hobiga tegelevad inimesed maksavadki reeglina ise kulud. Pealegi on mälestise korrastamiseks tõenäoliselt võimalik ka omavalitsuselt ja riigilt abi saada. Ehk ka eurorahasid. Kui muidugi asja mõistlikult ajada.

EOD kirjutas:

Kapral Karu kirjutas:Et siis tehke vabatahtlikult ära riigiametnike töö ilma rahata (s.t oma kulu ja kirjadega) ning informatsioonita (sest olulise osa sellest on riigiametnikud kuulutanud asutusesiseseks kasutamiseks või istuvad niisama selle otsas)?

Aga siin on veel teine nüanss -- nii nagu igaüht ei tohi lasta lõhkekeha näppima, nii ei tohiks ka iga huviline kaevata või urgitseda militaarmälestistel (-pärandiobjektil). Selleks on vaja mitmekülgseid teadmisi, see pole igale MTÜ-le ning hobilisele jõukohane, ja nad võivad teha kasu asemel kahju.

Paluks täpsustada, milliste riigiametnike töö antud juhul tahetakse vabatahtlikele lükata? Kohe täpselt paluks, millises ministeeriumis või ametis need reod istuvad (veel parem oleks nimeliselt), et saaksime kõik koos neile näpuga näidata ja "Häbi, häbi!" karjuda.
Informatsiooni kohta objekti seisundist sai ju selges eesti keeles kirjutatud: Kohal viibis Tallinna kultuuriväärtuste ameti esindaja. Just selleks viibis, et objekti seisukorda fikseerida.
Demineerijate ülesanded on vähe teised ja pildistatakse seda, mis nende töös vajalik. Põhitähelepanu pööratakse sellise informatsiooni talletamisele, mis vajalik ohutuse tagamiseks tulevikus.
Kui militaarmälestistel (-pärandobjektil) urgitsemine vajab eriteadmisi, siis on võimalik huvlistele neid teadmisi ka anda, analoogiliselt detektoristidega. Muidugi on võimalik ka keelata neil objektidel urgitsemine või üldse viibimine, karistada... Pole muret, et keegi auku kukub või varingu alla jääb.
Ilma rahata (oma kulu ja kirjadega) tehakse maailmas vägagi palju. Ema Teresast oled kuulnud? Oma hobiga tegelevad inimesed maksavadki reeglina ise kulud. Pealegi on mälestise korrastamiseks tõenäoliselt võimalik ka omavalitsuselt ja riigilt abi saada. Ehk ka eurorahasid. Kui muidugi asja mõistlikult ajada.

Aamen

Kui vaatade Meose lennundusmuuseumi Tartu ligidal, siis seal on kah kõvad annused euroraha kasutatud.
Niiet pealehakkamises ikka kinni on see asi, mitte rahapuuduses.
Sissejuhatuseks on ilmselt vaja korjandus või sponsorid otsida, et kogemustega projektikirjutaja taotluse valmis treiks (maht ca paarsada lehekülge).

Küsimusele, mis sai meremuuseum ja ei saanud Aegna patareide jäänused peitub nt külastamispotentsiaalis. Aegna on päris mitmeid kuid tavainimesele ligipääsmatu ja ega suvelgi sinna just mingit mugavat ühendust pole (harvalt käiv laev on).

Kujutan ette, milline seakisa puhkeb seal maaomanike ja suvitajate poolt, et NENDE privaatset olemist turistide hordid häirima hakkavad....

Paluks täpsustada, milliste riigiametnike töö antud juhul tahetakse vabatahtlikele lükata? Kohe täpselt paluks, millises ministeeriumis või ametis need reod istuvad (veel parem oleks nimeliselt), et saaksime kõik koos neile näpuga näidata ja "Häbi, häbi!" karjuda.

Mida kuradit...? Seina äärde kahjurid ka kontrad....

Kujutan ette, milline seakisa puhkeb seal maaomanike ja suvitajate poolt, et NENDE privaatset olemist turistide hordid häirima hakkavad....

Just- just, ja kinnisvara väärtus väheneb kah!
Esialgsele napile infole on järgnevatel päevadel oluliselt täpsustavat ja selgitavat juttu juurde voolanud. Selle valguses tundub, et halbade valikute juures üritati parimat. Kas selle asjaga just nii kiire oli, ei tea. Tänu kiirele tegutsemisele liikus ka info nö. tagantjärgi - täpsemaid selgitusi, et kus, mis ja miks anti alles tagantjärgi. Ma siinkohal näen riigi struktuuride tegevuses üksjagu varu - õigeaegne ja põhjalik teavitustegevus oleks palju kisa ära hoidnud. Aga no, pommimehed pole oma tööd veel lõpetanud nagu aru saan, paremini säilinud patarei osas on veel mürske...

Mis puutub patarei korrastamisse, siis ma võin kah aidata võsa raiuda ja sodi koristada, tõepoolest ei pea kõike vaid raha pärast tegema.

EOD kirjutas:Paluks täpsustada, milliste riigiametnike töö antud juhul tahetakse vabatahtlikele lükata?

Mis teemal Sa (ja veel mõni teine) siin MTÜ-na tegutsemist soovitasid ?
Aga muinsus"kaitsjad" ise seda vist ei soovigi, nad on leidnud teise lahenduse -- teatud mälestiste registrist kustutamise... Ja võimalikult tiheda "sõela" kaitse alla võtmisel, ja sellega venitamisel võimalikult kaua -- nt pole Saaremaal siiamaani kaitse alla võetud ühtegi rannasuurtükiväeobjekti, v.a üks Võiküla patareisse viiv munakivitee... Võrdluseks Hiiumaal on neid kümneid aastast 1999, seejuures tegemata väärtusvahet tsaari- ja nõukogude-aegsetel (lisaks on kaitse all isegi paar II MS järgset muud militaarobjekti).

EOD kirjutas:Informatsiooni kohta objekti seisundist sai ju selges eesti keeles kirjutatud: Kohal viibis Tallinna kultuuriväärtuste ameti esindaja. Just selleks viibis, et objekti seisukorda fikseerida.

Kus selle fikseerimise tulemused siis on? Pildid enne ja pärast õhkimist? Üldse, kui vaadata uuemate militaarmälestiste (nii vähe kui neid ongi) kirjeldusi muinas.ee-s, torkab sageli silma hämmastav asjatundmatus ja pealiskaudsus. Aga ometi peaks ju MKA-s olema iga mälestise kohta toimikud, skeemid-joonised jne. Oluline info on ka andmed kinnistuomanike/valdajate kohta.

EOD kirjutas:Demineerijate ülesanded on vähe teised ja pildistatakse seda, mis nende töös vajalik. Põhitähelepanu pööratakse sellise informatsiooni talletamisele, mis vajalik ohutuse tagamiseks tulevikus.

Kas neil pole kedagi, kelle ülesandeks oleks avalikkusega suhtlemine? Või kes seda oskaks? Miks peavad nad seda tänitamist kuulama, kui asi pole tegelikult üldse nii hull? Kas nende maine ei maksa neile midagi? Siin aitaksidki needsamad pildid.

EOD kirjutas:Kui militaarmälestistel (-pärandobjektil) urgitsemine vajab eriteadmisi, siis on võimalik huvlistele neid teadmisi ka anda, analoogiliselt detektoristidega.

Ka seda peaks korraldama ikkagi riik, kes valdab informatsiooni (nii detailides kui n-ö üldist pilti) ning erialaspetsialiste.

EOD kirjutas:Oma hobiga tegelevad inimesed maksavadki reeglina ise kulud.

Mina arvan, et militaarrajatiste uurimine, eksponeerimiseks ettevalmistamine, korrastamine/konserveerimine, tutvustamine jne on palju enamat kui vaid mingi seltskonna hobi. See pole ju ainult selle seltskonna huvides. Siin pole vist vaja seda kellelegi seletama hakata.

Vabandan, häbenen, tunnistan, et olen loll, siga ja süüdi.
No ei ole nii suurt huvi nende militaarobjektide vastu, et Tallinna Linnavalitsusest pilte küsima minna. Abistama olen patarei puhastamisel nõus, kuna minu onu läks Sõjakooli õppima just sealsest komandatuurist, nagu mainisin. Aga linnaametnike käest pilte küsigu ikka need, kellel asja vastu suurem huvi.
Demineerimistööde kajastamisel jääb ka Päästeameti pressiesindaja oma liistude juurde. Selle juurde, mis puudutab demineerimise seisukohalt põhilist. Killutäkked betoonil pole põhiline. Nagu polnud põhiline ka see, et isiklikult minu poolt Lennujaama WC-s veekahuriga puruks lastud nn. kahtlases kotis oli riknenud kala, mille jäänused koristaja pidi seintelt puhastama.
Sinu huvi on militaarobjektid. Igati austustvääriv huvi. Loomulikult on nende säilitamine vajalik. Aga ka riik peab paika seadma prioriteedid, millele piiratud ressurssi kulutada. Ku leiad, et miski on põhjendamatult tähelepanuta jäänud, pöördu asjaomaste instantside poole.
Et keda iganes kus iganes kirutakse - no mis teha, ju see annab inimestele parema enesetunde.

Kurjam kirjutas:

andrus kirjutas:Mulle on räägitud, et eelmine kord õhiti patarei(si)d 1960-ndatel, enne kui saar ligipääsupiiranguga alast Tallinna puhkekodude jaoks vabaks anti. Aastakümme on ligikaudne.
Räägiti ammu, olin ise ka pisut noor, aga äkki keegi oskab öelda, on sel jutul mingi tõepõhi all?

Selle patarei hävingu kohta on kolm versiooni. Nõukaaegne, ametlik väitis, et taganevad punaväed lasid kõik õhku. Eesti ajaloolased kirjutasid mingi aeg tagasi (ei mäleta enam allikat), et sakslased pommitasid puruks ühe soomustorni, sibulad õhkisid taganedes teise. Nüüd on aga vene uurijad tulnud välja kolmanda versiooniga. Nimelt oli punastel 1941 a. plagamisega nii kiire, et patarei langes sakslaste kätte minimaalsete kahjustustega. Nad võtsid selle üle ja andsid sellele isegi numbri. Kuna siin polnud sellega midagi peale hakata saadeti osa tehnikat "Atlandi vallile" osa aga (vist?) parseldati soomlastele. Igatahes oli sakslaste lahkumisel 1944 üks toru veel täiesti töökorras olnud. Kogu kompleks lasti õhku alles millalgi 1950 ndatel laskemoona hävitamiseks või vanaraua kättesaamiseks. Barbaarsus mis iseloomustab ka praegusi "tegijaid".
Momendil pole mahti aga õhtul katsun leida ja siia panna lingi vene foorumist selle kõige kohta.

Selgub, et see pole õige. Vähemalt vasakpoolne torn oli puruks lastud juba enne sakslasi. Leidsin uusi pilte ilmavõrgu avarustest http://fortoved.ru/forum/index.php?t=ms ... 5797dedf38

Hiljuti täiendas Battal.ee oma veebilehte ja käsitleb lõhkamisi Aegna kindlustustes läbi aegade, sealhulgas ka siin teemaks olevaid lõhkamisi (vt http://www.battal.ee/aegna/aegna10.html ).

Hoolimata kunagi foorumist läbi käinud jutust, et Google Mapsi järgi läheb Aegna ja Kräsuli vahelt Tallinn-Helsingi laevakoridor - kas talvel on maismaalt saarele võimalik minna (suusaga, räätsaga)? Keegi proovinud, saunajuttu kuulnud?

Peeeter kirjutas:Hoolimata kunagi foorumist läbi käinud jutust, et Google Mapsi järgi läheb Aegna ja Kräsuli vahelt Tallinn-Helsingi laevakoridor - kas talvel on maismaalt saarele võimalik minna (suusaga, räätsaga)? Keegi proovinud, saunajuttu kuulnud?

Laevateed seal küll pole, kui jää peal siis saab üle.

Impiger kirjutas:Hiljuti täiendas Battal.ee oma veebilehte ja käsitleb lõhkamisi Aegna kindlustustes läbi aegade, sealhulgas ka siin teemaks olevaid lõhkamisi (vt http://www.battal.ee/aegna/aegna10.html ).

Kahjuks ei saa me sellest targemaks. battali mehed käisid pildistamas paremini säilinud 1. (ida-)blokis, aga lõhkamised olid olnud 2. (lääne-)blokis, kuhu ei pääsevat üldse sisse. Või lõhkajad pääsesid? Ja 1. blokk oli selle pildistamise ajal veel lõhkamata ("nähtavate purustusteta"), pildil on ainult üks märgistatud (et keegi jälle asjatut hädakisa ei tõstaks?) praktikamürsk. Kas lõhkamisele läksid need järgmisel pildil olevad märgistamata mürsud?
Aga kus siis see lõhatud arhitektuurimälestis on Kulla ametnikud, kui te olete pilte teinud, siis ärge istuge nende otsas, jagage rahvaga!

Kapral Karu kirjutas:

Aga muinsus"kaitsjad" ise seda vist ei soovigi, nad on leidnud teise lahenduse -- teatud mälestiste registrist kustutamise... Ja võimalikult tiheda "sõela" kaitse alla võtmisel, ja sellega venitamisel võimalikult kaua -- nt pole Saaremaal siiamaani kaitse alla võetud ühtegi rannasuurtükiväeobjekti, v.a üks Võiküla patareisse viiv munakivitee... Võrdluseks Hiiumaal on neid kümneid aastast 1999, seejuures tegemata väärtusvahet tsaari- ja nõukogude-aegsetel (lisaks on kaitse all isegi paar II MS järgset muud militaarobjekti).

Üsna kaalukad kivid on lennanud konkreetsesse kapsaaeda. Vajaduse korral võin mõne veelgi kaalukama ja ka PR maastikul oluliselt vastukaja tekitava kivikese leida.

Mina arvan, et militaarrajatiste uurimine, eksponeerimiseks ettevalmistamine, korrastamine/konserveerimine, tutvustamine jne on palju enamat kui vaid mingi seltskonna hobi.

Nõus. Meil on selleks justkui... tühi auk. Seda ülesannet tänases riigis pole keegi kellegile püstitanud, kuid... kõige lähemal on see Kamina alluvuses riigieelarve realt raha saava riigimuuseumi eesmärkidel-ülesannetel.
Seega...

Vabandan, häbenen, tunnistan, et olen loll, siga ja süüdi.

Kahjuks, EOD - ei saa mina isiklikult Sinu vabandusi kuidagi vastu võtta... POLE PÕHJUST VABANDADA!

terv
o

Emotsioonidele vahelduseks ka video Aegna patarei "sugulasest" - Sevastoopoli 35. rannakaitsepatareist.
http://www.youtube.com/watch?v=22tW2jk44yI

Kapral Karu kirjutas: 2. (lääne-)blokis, kuhu ei pääsevat üldse sisse.

Pääses Kapral. Pääses ja on ka käidud. Kas ka enam pääseb ei ole kindel.