www.militaar.net

Lugupeetav on vast nii lahke ja valgustab ülejäänuid sest imelisest marsruudist, mida mööda ida ja lõunasuunal toimuva lahingutegevuse puhkemise korral "20 tunniga Euroopasse" jõuda kavatseb. Jeesukese kombel vett mööda?

AKM kirjutas: Kui Jaanilaupäeval Tallinas jalutada, siis jääb küll vastupidine mulje .
Aga see Trummi väide et rahvas kõik suurlinna pressima hakkab ei ole küll mitte millegagi põhjendatud.

Mis see jaanipäev siia puutub? Kirjutasin "Suvila pole veel koht kuhu minna(võrreldes II MS aegadega)." meelega, võrdle II MS aegset maamaja ja praegust keskmist maamaja. Üks oli täiesti isemajandav üksus, mis suutis vastu võtta pluss 5 - 10 inimest, teine on koht, kus isegi omaniku perel on keerukas pikka aega vastu pidada, ilma, et peaks sealt lahkuma.

Trummi väide ... minu meelest on inimesed läbi aegade liikunud rindest eemale, mitte aga selle suunas. Meie tingimustes on see liikumine pealinna ja lääneranniku suunas(kui võtta aluseks Võru ja Narva suunad). Eks see sõltub ka muidugi ründe olemusest(II MS stiil vs Jõhvi ja Narva Rahvavabariikide väljakuulutamine).

Lemet kirjutas:Lugupeetav on vast nii lahke ja valgustab ülejäänuid sest imelisest marsruudist, mida mööda ida ja lõunasuunal toimuva lahingutegevuse puhkemise korral "20 tunniga Euroopasse" jõuda kavatseb. Jeesukese kombel vett mööda?

Huvitav, kuidas need eestlased 1944 rootsi jõudsid? Või käis tollel aastal lahingutegevus lääne ja põhjasuunal?

Täpselt nii, nagu ma kirjeldasin- Kas Tallinnast või Paldiskist laevaga või läänerannikult paadiga. Või on austet AKM kaasfoorumlase Pilgrimiga üht meelt, et võimaliku sõjategevuse korral lõunasuunal vuravad autod sujuvalt ikka Euroopasse. Pisut sinisilmne ei tundu?

Lemet kirjutas:Täpselt nii, nagu ma kirjeldasin- Kas Tallinnast või Paldiskist laevaga või läänerannikult paadiga. Või on austet AKM kaasfoorumlase Pilgrimiga üht meelt, et võimaliku sõjategevuse korral lõunasuunal vuravad autod sujuvalt ikka Euroopasse. Pisut sinisilmne ei tundu?

Palju neid laevu 1944-dal Tallinnast (!) ja Paldiskist Rootsi läks?
Mõnda näidet oskad ka tuua (neid laevapõgenike memuaare on päris palju saada).

Laevadega seilati küll valdavalt Saksamaale, aga ka Rootsi. "Selma" näiteks. Küll aga jääb ebaselgeks lugupeetava teemaarenduse eesmärk. Üritada iga hinna eest tõestada, et sõjategevuse korral ei toimu mingit elanikkonna liikumist? Liiati võttis Rootsi ikka lugupeetav ise teemaks, mina rääkisin rohkem nagu Euroopast. Mis on pisut laiem kui vaid Rootsi. Ja laevade arv Paldiskist ja Tallinnast(ning inimeste arv pardal) oli päris suur. Meenutage või "Moerot" oma ligi 3000 hukkunuga, mis samuti Tallinnast lahkus. Ainuüksi selles transpordis liikusid veel kaks suuremat larva, Lappland ja baaslaev. Muideks, rahvast(valdavalt ingerlasi) evakueeriti laevadega ka Paldiskist Soome ("Aranda", "Suomi").

Miks toimub sõja tegevus mõne arvates ainult mandril. Või loodetakse et meie merevägi oma paatidega suudab midagi korda saata?

Ja mitut põhjalastud laeva on vaja et, laevaliiklus tänapäval seisata. Ukraine lennuki näitel ei lenda sõjategevus piirkonnas ükski lennuk. Piisab 1 allvee laeva näitamisest soome lahes ning motte üks ametnik ei julge võtta seda vastutust et saadab vällja laeva 100 või 1000 reisiaga pardal.

Ilmselt pole isegi allveepaati vaja, laevaliiklus seisab nii ehk naa. Mitte et see kuidagi rahva liikumist limiteeriks, "avos" on inimloomusesse sisse kodeeritud

Lemet kirjutas:Laevadega seilati küll valdavalt Saksamaale, aga ka Rootsi. "Selma" näiteks. Küll aga jääb ebaselgeks lugupeetava teemaarenduse eesmärk. Üritada iga hinna eest tõestada, et sõjategevuse korral ei toimu mingit elanikkonna liikumist? Liiati võttis Rootsi ikka lugupeetav ise teemaks, mina rääkisin rohkem nagu Euroopast. Mis on pisut laiem kui vaid Rootsi. Ja laevade arv Paldiskist ja Tallinnast(ning inimeste arv pardal) oli päris suur. Meenutage või "Moerot" oma ligi 3000 hukkunuga, mis samuti Tallinnast lahkus. Ainuüksi selles transpordis liikusid veel kaks suuremat larva, Lappland ja baaslaev. Muideks, rahvast(valdavalt ingerlasi) evakueeriti laevadega ka Paldiskist Soome ("Aranda", "Suomi").

Suht off-topic juba, aga ma arvan, et eeldus, et Tallinnasse tormavad meeletud põgenikevood on tuulest tõmmatud väide.

Ma ei mõista, kuidas saab sakslaste 1944.a. Tallinnast evakueerumisel laevadele pandud isikute arvu põhjal tõestada, et põgenikevoorid Tallinna peale liikusid?
Mulle on seni jäänud mulje, et tavalisi põgenikke võeti laevadele kõige viimases järjekorras ja seega laevadele võetud põgenike arvu ja Tallinna põgenejate arvu vahel puudub seos.

Ning kuidas 1944.a. lõpulahingute ajal mandril asjad saksa paberite põhjal käisid, saab lugeda siit: http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 16#p208616

andrus kirjutas:Ma ei mõista, kuidas saab sakslaste 1944.a. Tallinnast evakueerumisel laevadele pandud isikute arvu põhjal tõestada, et põgenikevoorid Tallinna peale liikusid?
Mulle on seni jäänud mulje, et tavalisi põgenikke võeti laevadele kõige viimases järjekorras ja seega laevadele võetud põgenike arvu ja Tallinna põgenejate arvu vahel puudub seos.

Ning kuidas 1944.a. lõpulahingute ajal mandril asjad saksa paberite põhjal käisid, saab lugeda siit: http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 16#p208616

Üldiselt on juttu ikkagi tänapäevast. II MS on, minu arusaamist mööda, ikkagi vaid näitena sisse toodud.

mutionu kirjutas:Üldiselt on juttu ikkagi tänapäevast. II MS on, minu arusaamist mööda, ikkagi vaid näitena sisse toodud.

Kas näide, et põgenikevoogu saab sõjaolukorras ka suunata, selmet neid ilma varjenditeta suurematesse linnadesse kokku koondada / lasta koonduda, on tänapäeval kehtivuse kaotanud?

Eks praktika saab tõe kriteerium olema. Huvitav oleks lugeda, kas millekski selliseks nagu põgenikevoo suunamine, nende majutamine, varustamine ja toitlustamine ka mingeid plaane-ettevalmistusi-praktilisi harjutusi on tehtud. Või piirdub see kõik taas vaid valveoptimistide kinnitustega, et kõik on parimas korras ja spetsialistid on juba aastaid kõige selle eest hoolt kandnud, kõik läbi mänginud ja iga pere jaoks on transport ja majutuskoht juba olemas. Midagi selles stiilis, nagu põhjanaabritel ca 70 aastat tagasi Karjalast lahkudes.

Suht off-topic juba, aga ma arvan, et eeldus, et Tallinnasse tormavad meeletud põgenikevood on tuulest tõmmatud väide.

Täpselt sama kehtib ka vastupidise väite kohta, vähemalt seni, kuni pole läbi töötatud eelpool kirjeldatud variant. Ehk pole loodud süsteemi inimeste Tallinnast kõrvale suunamiseks.

andrus kirjutas:

mutionu kirjutas:Üldiselt on juttu ikkagi tänapäevast. II MS on, minu arusaamist mööda, ikkagi vaid näitena sisse toodud.

Kas näide, et põgenikevoogu saab sõjaolukorras ka suunata, selmet neid ilma varjenditeta suurematesse linnadesse kokku koondada / lasta koonduda, on tänapäeval kehtivuse kaotanud?

Ei taha hästi uskuda, et see niisama lihtne on. Inimesed liiguvad ikka sinna, kus on ohutum ja/või võimalus põgenemiseks. Põgenemisvõimalused on Tallinnas vist parimad(võibolla on mu arvamus väär, kuid mööda maad Poola jõuda tundub keerulisem kui Soome/Rootsi suund laevaga). Süüajuua võiks kah pealinnas rohkem olla kui Pärnus. Kaitstakse Tallinnat ka paremini kui mõnda muud asulat.

Eks praktika saab tõe kriteerium olema. Huvitav oleks lugeda, kas millekski selliseks nagu põgenikevoo suunamine, nende majutamine, varustamine ja toitlustamine ka mingeid plaane-ettevalmistusi-praktilisi harjutusi on tehtud. Või piirdub see kõik taas vaid valveoptimistide kinnitustega, et kõik on parimas korras ja spetsialistid on juba aastaid kõige selle eest hoolt kandnud, kõik läbi mänginud ja iga pere jaoks on transport ja majutuskoht juba olemas. Midagi selles stiilis, nagu põhjanaabritel ca 70 aastat tagasi Karjalast lahkudes.

Eestis pole selleks valmistutud, kuna riiklike hädaolukordade hulka sõjategevus ei kuulunud ega kuulu ka praegu.
Hädaolukorra seaduse § 1 ütleb sellise asja kohta ühemõtteliselt, et

(3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist.

Muud seadust, mis paneks osapooltele kohustused tsiviilteemalisi sõjalisi hädaolukordi lahendada ja selleks valmistuda, pole.
Loomulikult, jama tekkides saab improviseerida ja käigult leiutada, ometi meil nt mobiliseerimist ei kavatse keegi improvisatsiooniga lahendada. See käib ikka kindlate plaanide alusel.
Miks? Sest taolistel protsessidel olukorras, kus jama on alanud, aga pooled ei tea oma kohta ja ülesandeid, on kalduvus juhitamatuks kaoseks muutuda.

ENSV perioodil (sellega tegeles ENSV tsiviilkaitse staap, mis ühte otsa pidi allus Balti SRK-le ja teist otsa pidi ENSV MN-ile) olid selleks koostatud detailsed plaanid, asjaosalised olid kurssi viidud ja selle kohta oli maha peetud hulgaliselt staabiõppusi (füüsilist evakuatsiooni õppuse käigus ma ei tea et oleks olnud). Taolises süsteemis võttis aega Pripjati linna evakueerimine käsu andmisest kuni viimase inimese äraviimiseni mõningad tunnid. Selline kiirus on võimalik vaid siis, kui kõik osapooled teadsid oma ülesandeid, meenutame et siis polnud veel mobiilsidet ja lauatelefon oli mitme pere peale. NB! Nende tundide sisse mahtus ka ca 1200 autobussi rekvireerimine mitme oblasti ulatuses.