Intervjuu kaitseministriga

[Kapten Trumm]

Eesti abistamise võimalikkus sõltub eelkõige sõjalisest olukorrast siin (kui edukalt me suudame end ise selle nn iseseisva kaitsevõime perioodil kaitsta).
Selle ülesande täitmiseks on vaja hulka õpetatud jalaväelasi ja muid (põhilisemt maa-)- väelasi, soomuse- ja õhutõrje relvastust, laskemoonavarusid, sidevahendeid, meditsiinivarusid jne. Kui ma võrdlen täna õppekogunemisel nähtut 10a tagusega, siis oleme me endiselt relvastatud samasuguse 50ndate relvastusega, räägime samade vanade raadiojaamadega. Tõsi, veoautod on uuemad (ja vähem logumad) ja isiklik varustus on natuke parem, eksisteerivad samasugused rahapuuduse probleemid (nt RÕK on liiga lühike ka liigsete piirangutega, kuna pole raha nt osalejatele hüvitusi maksta).

Kui ma nüüd kuulen midagi maailmatasemel miinijahtijatest, siis tekivad lausa vistrikud kaela peale.

[tommy]

Seejuures ma ei väida et kõik luksus tuleks likvideerida, ma olen täitsa ok nende miinijahtijate töös hoidmisega, kuna omal ajal sai sinna palju investeeritud ja teatav kaudne kasutegur on olemas. Aga luksusasjad ei peaks kohe kindlasti olema need kuhu me taome meeletult pappi sisse eesmärgiga saavutada maailma parimat.

Nimeta need luksusasjad, millest kindlasti peaks loobuma.
Selles miinijahtijate paketis.
Konkreetselt paluks...
Et ikka teaks, millest räägitakse.

[Kilo Tango]

Seejuures ma ei väida et kõik luksus tuleks likvideerida, ma olen täitsa ok nende miinijahtijate töös hoidmisega, kuna omal ajal sai sinna palju investeeritud ja teatav kaudne kasutegur on olemas. Aga luksusasjad ei peaks kohe kindlasti olema need kuhu me taome meeletult pappi sisse eesmärgiga saavutada maailma parimat.

Nimeta need luksusasjad, millest kindlasti peaks loobuma.
Selles miinijahtijate paketis.
Konkreetselt paluks...
Et ikka teaks, millest räägitakse.

See on nüüd demagoogia. Palun viidata kõigepealt, mis on seal miinilaevade paketis. Mida me praegu teame, et miinilaevad uuendatakse "tehnoloogilisele tipptasemele". Kas sinu väide on (mida on siin korduval küsitud), et ilma miinilaevade tehnoloogilise tipptasemeta ei saa NATO meile appi tulla?

[Kapten Trumm]

Arusaadavalt on jutt miinijahtijate missioonispetsiifilise varustuse nagu sonarid, kaugjuhitavad robotid jms asendamisest uutega ja võimalik, et ka raadiojaamade ja automatiseeritud lahingujuhtimise süsteemide (mis näitavad laeval suurt lahingu pilti) paigaldamisest - see seletab ka krõbedat hinda. Sellega seoses võib olla asja sees ka olemasoleva, 30a vana elektrijuhtmestiku väljavahetamine. See üks 2D radar ja natuke navigatsiooniaparatuuri 80ndatest uue vastu vahetada ei maksa taolisi summasid. Seda pole eriti raske ju ära arvata.

[Lemet]

Ja kõike seda ca 30 aastat vanale klaasplastist alusele....

[Kulibin]

Ma arvan, et 30 a. vana klaasplastalus on oma füüsilise ea piiril. Klaasplast küll ei roosteta, aga seda materjali vaevavad muud hädad.

[tommy]

See on nüüd demagoogia. Palun viidata kõigepealt, mis on seal miinilaevade paketis. Mida me praegu teame, et miinilaevad uuendatakse "tehnoloogilisele tipptasemele". Kas sinu väide on (mida on siin korduval küsitud), et ilma miinilaevade tehnoloogilise tipptasemeta ei saa NATO meile appi tulla?

Vaat, seni kui me ei tea, mis seal paketis sisaldub, siis ei tasuks ka loopida hinnanguid, mis on luksus, mis mitte, mida saaks miljonite väärtuses odavamalt jne....
Ei tasu ka poliitiku kõlavatele fraasidele ise niisama midagi juurde mõelda.

[Kilo Tango]

Ma arvan, et 30 a. vana klaasplastalus on oma füüsilise ea piiril. Klaasplast küll ei roosteta, aga seda materjali vaevavad muud hädad.

See ei ole nii suur häda kui siin näidata üritad. Minu teada on need laevad ka oma kere hooldust saanud vahepeal. Klaasplasti eluiga sõltub kasutatud vaikudest, mitte klaaskiust - viimane elab meid ja meie lapsi üle. Ajaga toimuvad vaikudes kahte sorti muutused veekeskkonnas - need jätkavad aeglaselt kõvenemist ja muutuvad hapraks ning osmoosinähtude tõttu tungib vesi aeglaselt läbi pealmiste kihtide ja tekitab mullistusi nende all. Viimaseid ei ole keeruline leida ja parandada. Esimene probleem võtab kaugelt rohkem kui 30 aastat aega.

[Lemet]

Klaasplastist kere väärtust näitab suurepäraselt sedasorti jahtide hinnalangus järelturul, kümme aastat vana 60-jaloase plastikjahi hind uuega võrreldes on olematu. Korraliku ja täismahus hoolduse ja remondi tegemiseks tuleb alus praktiliselt kõigest tühjaks teha. Mida see maksab, ei taha mõeldagi. Aga ilma ei saa, seda tõestab kogemus.

[Poti soldat]

Siin ei mõelda ise midagi juurde.
1. Härra ministrilt küsiti miks kulub miinijahtijatele väga suur summa.
2. Härra minister vastas väga selgelt, et eesmärgiks on maailma parim ja maailma parim on teatavasti väga kallis.
Kui kellelgi mingit asjakohasemat infot siis oleks tore kui seda jagataks, aga seni on mõistlik eeldada et härra minister teab mida räägib, ning ei loobi lihtsalt tühje lööklauseid õhku.

[Viiskümmend]

Reeglina on kaitseotstarbelisi suuri oste põhjendatud asjaoluga, et need saadakse turuhinnast oluliselt odavamalt. Näitena ei mindud ju püüdma maailma moodsaimat 5 ega ka 4 põlvkonna TT raketisüsteemi vaid piisavalt heaks hinnati ka 3 põlvkonna TT süsteem. Samamoodi piirduti veidi pruugitud jalaväe lahingumasinatega, kuna piisas nende suhtelisest kaasaegsusest ja vähesest kasutatusest ning toetussoomukiteks kõlbavad isegi Norra CVde moderniseerimisest ülejäävad kered. Täpselt samamoodi ei pirtsutatud ka XA-seeri soomukite vanamoodsuse üle AMVde või Pandurite ees jne.... "Maakera parim" kõlab aga nagu "täishinnaga ost" ning see on kehtiva "saadi turuhinnast oluliselt odavamalt" diskursuse raames lihtsalt harjumatu ja hirmutav. Keskpikas perspektiivis on aga uusimate asjade ostmine kindlasti täiesti rentaabel ja otstarbekas ning nendega kaasnevad lisaks ka Eesti majandusele olulised vastuostud.

[Kapten Trumm]

Hindade juurde selline näide: viimase Sõduri andmetel ostab Bundeswehr endale hulga Boxer ratastel lahingumasinaid ning tüki hind on ca 12 miljonit eurot. (4,3 miljardit, 350 masinat).
Prognoosin - kui Eesti ükskord ärkab, et osta soomuskomponendile tankipataljon, tuleb KMW-d toetada 15+ miljoniga per masin.
Võrdluseks: Soome ostis ilmselt keskmises seisukorras 2A6-sid 2,5 miljonit per masin.
Minuarust puudub nende überkallite moodsate IFV-de tagaajamisel point, sest nende mobiilsus on nuditud hiigelmassiga (kaaluvad samapalju kui algne T-72) ka TT relvade ja vastase tankide tule eest nende soomus ikkagi kaitset ei taga. Kui kuskil metsateel kohtuvad vene ja eesti kolonnid, esimesel eesotsas Prantsuse lisadega T-72 ja teisel CV9035, siis viimase põhiline lahingväärtus saab olema see 40-tonnine põlev vrakk tee peal, mis vastasel tuleb kuidagi ära lohistada. Selle peale, et meil on paremad seadmed ja näeme vastast varem, täna enam loota ei saa. Süüria sõjas nähtu põhjal tundub, et idanaabri edumaa on isegi kasvanud.

nendega kaasnevad lisaks ka Eesti majandusele olulised vastuostud.

Vastuostud kergitavad ka tehingu hinda, sest tasuta lõunaid ei ole. Kui KMW-le panna kohustus osta 20 miljoni eest Eesti jogurtit ja kamajahu (sest suurriike huvitavat militaartehnoloogiat meil müüa pole ning tankide rekonstrueerimist pole siin võimalik ka teha), siis kajastub see lihtsalt tuimalt tanki hinnasildil. Paraku aga kasu saavad tsiviiltootjad kaitse-eelarvet ei suurenda ning kõrgem hind tähendab jääva eelarve tingimustes lihtsalt väiksemat kogust, vähem võimekusi vms.

[tommy]

Justnimelt mõeldakse poliitiku sõnadele juurde ja tuletatakse sellest tont teab mida.....

Kui lihtsalt spekuleerida, siis võtame ühe suvalise laeva seadme, peasonari.
Oletame, et see aparaat on juba paarkümmend aastat oma igapäevast tööd teinud ja tema päevad on lõpuks õhtale jõudmas ja vahetus hädavajalik.
Siis läheb laevaomanik firmasse nimega "Thales Underwater Systems" ja tellibki sealt paigaldamiseks uue, tootmises oleva seadme.
Sest vana, täpselt samasugust mida siiani kasutasid, firma enam ei valmista ja hooldust ja varuosakomplekte tõmmatakse ka koomale.

Ja siis ongi sul "maailma parimal tasemel aparaat, millest moodsamat mujal ei leidu".
Ja nii käib see mistahes seadmega, mille elukaar on lõpukorral ja edasist aastakümne pikkust(ja kauemat) teenistust vajalikul tasemel ei võimalda.

[Kapten Trumm]

Võib-olla tuleks siis välja öelda see tõsiasi, mis asjaomastele on ammu selge - Eesti ostis hiigelhinna eest amortiseerunud Briti vanad laevad, millede remondiks nende kasutusea jooksul kulub vähemalt teine laevade ostuhind veel? Ja mitte hägustada vett "maailmatasemega". Tunnistame siis tõsiasja, et lisaks laevade korpuste ja jõuseadmete remondile on vaja ka väsinud pardaelektroonika uuendamist (kasvõi põhjusel, et vanadele analoogseadmetele pole juppe saada ja remont kallis).

Veel tasuks objektiivsuse huvides lisada, et laevad osteti olukorras, kus oli juba pikki aastaid olnud probleeme kahe laeva käigushoidmisega ja kus praktiliselt puudus jätkusuutlik mereväelaste väljaõpe (meenutame, et esimene KSK mereväe kursus alustas alles 2011) ja reakoosseisu õpe püsis käputäie kaadri "isalt pojale" meetodil.

See on täielikus vastuolus ju selle süsteemse lähenemisega, mida kaitseministeerium igal võimalikul juhul jutlustab (kasvõi põhjustena tankide vms kuluka mitteostmisele).

1. soetati laevad, mis olid amortiseerunud ja mille ülalpidamiseks vajaminevad kulud olid teadmata (remont algas praktiliselt kohe peale Eestisse jõudmist).
2. soetati laevade arv, mis oli vastuolus MeV võimega neid ka mehitada
3. puudus jätkusuutlik koolituse ja kaadri taastootmise süsteem
4. kõik see oleks ehk mõistetav, kui laevade hind olnuks 100, mitte 800 miljonit krooni (loe tohutu summa Eesti riigikaitses).

Kõik need argumendid aga käidi kiretult lauda, kui kerkis küsimus, miks ei ostetud ...........
Millest selline valikulisus?

[Poti soldat]

Nojah, kui väide on et miinijahtijad on omadega täiesti läbi, ning mingeid muid odavamaid variante kui kogu uue sisustuse tehasest tellimine ei eksisteeri, siis tuleb tõesti tõdeda et on saabunud paras aeg see miinijahtimise huumor lõpetada ning alustada mereväe ümberorienteerimist rannikukaitse funktsiooni.