www.militaar.net

Kriku kirjutas:Proovin uuesti. Miks sa arvad, et Obama on sellest, et tema üks vanaisa oli muhameedlane, rohkem mõjutatud kui sellest, et tema teine vanaisa oli kristlane? Või kas Obama peaks olema rohkem mõjutatud sellest, et tema üks vanaisa oli muhameedlane kui mina sellest, et minu mõlemad vanaisad olid kristlased? Kas see, et Obama üks vanaisa oli muhameedlane, teeb temast islamilemblelisema isiku kui see, et minu mõlemad vanaisad olid kristlased, minust kristluselembelisema isiku?

Kõnealune vanaisa suri Wikipedia andmetel 1979.

krizz kirjutas:Miks? Sellest ma ei järelda midagi, sest tema vanaisast pole ma juttu teinudki. Ja see sinu katse taandad kogu Obama islamilembuse sellele, et tema vanaisa (kellest pole eelnevalt juttugi olnud) oli moslem, on puhas demagoogiline võte.

krizz kirjutas:Propaganda? Propaganda on ka see, mida teeb Obama ise. See kanapimedus islami ja terrorismi seostes on lihtsalt piinlik. Ja muidugi pole sellel Obama islami-lembelisusel midagi pistmist tema päritoluga, ei kindlasti mitte.

krizz kirjutas:Kuid siingi on sul teadmised puudulikud - koguni tema isa oli moslem!

Obama was raised in a Muslim family.[20] When he was about six years old and attending a Christian missionary school, the boy converted to Anglicanism when strongly encouraged by the staff. He changed his name from "Baraka" to "Barack".[1] Obama later became an atheist, believing that religion was mere superstition.[21]

krizz kirjutas:Kuid lisaks moslemist suguvõsale, puutus ta ka hiljem koolis-ülikoolis ja hiljemgi väga lähedalt kokku muuseas ka radikaalsete moslemitega ja nende ühendustega. Kui tahad, küsi otse Obama käest, või kui see ei õnnestu, aitab ka internet, kus vastavat materjali on külluses.

tympsa kirjutas:Täna on vabariiklastel siis käsil :

Michigan Primary - 59 delegaati, Trump küsitluste kindel liider
Mississippi Primary - 40 delegaati, Trump pollide kindel liider
Idaho Primary -32 delegaati, Trump liider
Hawaii caucus - 19 delegaati , jõudude vahekord ebaselge.

Vaatlejad ootavad, et Trump suurendab oma edumaa jälle üle 100 hääle ja talle on neid võite hädasti vaja, et saada vahepeal vaibuma kippunud hoog jälle üles 15. märtsiks kui Florida ja Ohio suured jackpotid pannakse mängu .

Clinton criticized Sanders’ reasoning for voting against a 2007 immigration reform bill that was championed by the late Senator Edward M. Kennedy of Massachusetts. Sanders has said he followed the guidance of advocates who likened a guest worker program to modern slavery.

“It’s very hard to make the case that Ted Kennedy, Barack Obama, me, La Raza . . . would have supported a bill that promoted modern slavery,’’ she said. “If we had been able to get that passed, we would be so much further along now.’’

Sanders countered that Clinton prevailed upon former New York governor Eliot Spitzer to reject a driver’s license program for illegal immigrants.

“New York still doesn’t do it,’’ Sanders said, while noting that Vermont does permit the practice.

Martin Peeter kirjutas:Üle pika aja üks mõistlik artikkel EPLilt.

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/donald ... d=73912731

Martin Peeter kirjutas:lihtne töötav inimene on kuidagi tahaplaanile jäänud ning ta tunneb, et tema arvamus eriti ei loe.

Keskmisest väiksema sissetulekuga ameeriklaste elustandard on üha sagedamini kehvem kui põlvkond tagasi.

Paistab, et Donald Trumpist saab vabariiklaste presidendikandidaat. See ei tähenda veel, et temast saab president, aga võib saada. Miks ta on saanud sellise poliitilise jõu?

Alustame Trumpi kohta tehtud kriitikast. Tema pooldajad kalduvad olema vähem haritud, halvemas majanduslikus seisus ja valged. Ükski presidendikandidaat ei ole ammu selle valijategrupi muredele tähelepanu pööranud, aga Trump on seda teinud.

Keskmine USA perekonna sissetulek on 51 000 dollarit aastas. Californias, kõrgete maksudega osariigis, saadakse sellest kätte umbes 39 000 dollarit aastas. See tähendab, et elamiskulude katteks on sel perel kasutada umbes 3250 dollarit kuus. Kui eeldada, et keskklassi elu tähendab maja odavamapoolses eeslinnas, autot ja mõnd puhkusereisi, siis on praegusel keskklassil seda raske endale lubada.

Neljanda sissetulekukvintiili – alamkeskklassi pärusmaa – leibkond teenib aastas 31 000 dollarit enne maksusid. Minagi kasvasin üles alamkeskklassi peres (mu isa oli trükitööline, ema koduperenaine, lapsi oli kaks). Meil oli maja ja auto ja me käisime puhkusereisil. Praegu on alamkeskklassi perede netotulu parimal juhul 2000 dollarit kuus. Neil ei ole maja ja nad maksavad kuus 1200 dollarit korteriüüri, ülejäänu kulub toidule ja muudele põhivajadustele.

Elustandardi kollaps

Demokraadid räägivad ebavõrdsusest palju, eeldades, et probleem on rikaste liiga suures rikkuses. Ent Ameerika poliitilises kultuuris on ebavõrdsus harva inimesi erutanud. Küll aga häirib inimesi võimatus lubada endale Ameerika elu põhiasju. Vabariiklaste probleem on selles, et nad ei ole märganud, et ajastu keskne probleem on kesk- ja alamkeskklassi elustandardi kollaps. See on üks asi, mis on aidanud Trumpi sinna, kus ta on.

Sügavam probleem on valge alamkeskklassi tunne, et nende probleemid on nähtamatud. Nad on kuulnud, kuidas muretsetakse hispaaniakeelsete ameeriklaste ja afroameeriklaste pärast. Neile paistab, et ühiskonna ülemkiht ja meedia on valge alamkeskklassi probleemid unustanud. Mitte ainult seda, nad paistavad põlgavat ka valge alamkeskklassi maailmavaadet.

Valge alamkeskklass jaguneb kaheks. Ühe osa unistused on majanduslik surve, perede lagunemine, narkootikumid jms juba purustanud. Teine osa on surve all, aga peab veel vastu, hoides ühtlasi kinni sellistest väärtustest nagu religioossus, traditsiooniline seksuaalmoraal, tugev tööeetika jne.

Marginaliseeritud ja delegitimeeritud

Meedia ja ülemklassid on kuulutanud selle ühiskonnaklassi patoloogiliseks. Nende vastuseisu homoseksuaalsusele, geiabieludele, abordile, lodevale seksuaalelule ja muule (alles põlvkond tagasi oli selline vastuseis sotsiaalne norm) käsitletakse nüüd kui probleemi, millest tuleb jagu saada, mitte kui sündsa ühiskonna alust.

Nende majanduslik katastroof ja väärtuste delegitimeerimine on terve ühiskonnaklassi marginaliseerinud. Poliitilisse süsteemi on nad hakanud suhtuma üha küünilisemalt. Poliitilist eliiti, pankureid ja lobiste peavad nad peaaegu kriminaalseteks ja täiesti ebakompetentseteks. Nende arvates võtab eliit endale õigused, mida ei ole ära teeninud. Alamkeskklass suudab aktsepteerida rikkust, mis on ise teenitud – isegi seda tunnustada. Ta ei suuda aktsepteerida rikkust ja võimu, mis on tema arvates saadud manipuleerimisega.

Siia sobibki Trump. Ta on rikas, kuid arvatakse, et ta on oma rikkuse välja teeninud, mitte finants­trikkidega varastanud. Asjaolu, et ta on miljardär, on Trumpi aidanud, mitte kahjustanud. Demokraatide klassivastuolude fantaasia Trumpi puhul ei toimi, alamkeskklass imetleb tema rikkust.

Trumpi pooldajad tunnevad, et tema juttu ei kujunda turundusinimesed. Poleerituse puudumine meeldib neile. Trump näitab, et valijad ei ole talle nähtamatud – mitte sellega, et ta räägib nendega, vaid sellega, et ta räägib nii nagu nemad.

Ka tõsiasi, et Trump ei ole varem poliitikasse pürginud, räägib tema kasuks. Tema valijaskond peab poliitikuid probleemiks, mitte lahenduseks. Samuti on Trumpi aidanud ehitusäris edukas olemine. Tema valijaskond peab ehitust reaalseks äriks – erinevalt riskifondidest, mida nad peavad seadustatud pettuseks.

Trumpi valijaskond peab teda vintskeks meheks, kes on oma eesmärgi nimel valmis valetama, solvama ja ähvardama. Alamkeskklassi vaatepunktist võttes ei olegi neil võimalik lahendusi muud moodi saavutada. Ideed mehhiklased piiritara eest maksma panna ja hiinlased paika panna ei pruugi olla praktilised. Kuid mõte, et keegi ajaks sellisel viisil asju kahe riigiga, mida alamkeskklass peab oma viletsuse eest vastutavaks, on köitev.

Ja võib-olla kõige olulisem: Trump ütleb asju, mida tema pooldajad endamisi mõtlevad, aga ei tohi enam öelda.

Kas Trump võib võita?

Vabariiklik Partei ei ole ainult rikaste partei. Trumpist on saanud marginaliseeritud alamkeskklassi ja keskklassi esindaja. Aga raske on näha, kuidas võiks see teda presidendiks teha. See klass ei ole talle võidu toomiseks piisavalt suur. Ja tema kandideerimine aktiveerib tema vastaseid.

Demokraatlikus Parteis on kultuurisõda peetud, sealt saab selle teemaga üle tõmmata vähe valijaid. Majandusküsimustes saavad demokraatide kandidaadid Trumpile vastu. Vabariiklikus Parteis pole ülemkeskklassi vabariiklased alamkeskklassi vabariiklaste sõbrad. Ei ole selge, kust Trump võiks puuduvad hääled saada.

Minu arvates ei saa Trumpist presidenti. Kuid ta on paljastanud Ameerika poliitika suure nõrkuse. Kuna üha rohkem ameeriklasi, kelle sissetulek on alla keskmise, ei saa elada elu, millele sai loota põlvkond tagasi, ühinevad nad vimmaga ülemklasside vastu. Vimm põhineb nii kultuuri- kui ka majandusküsimustel.

Probleem ei ole rikaste ja vaeste vahelises lõhes, vaid tõsiasjas, et alamkeskklass vaesub ja keskklass liigub samas suunas. Samamoodi nagu Euroopas, kus poliitiline ja finantseliit ei näe, et nad istuvad sotsiaalse ja poliitilise vulkaani otsas.

Kui hulk inimesi, kes oskavad ja tahavad tööd teha, ei saa tööd, mis võimaldaks nende perel elada mõistlikult hästi, on see kriis. Kriisi ajal pöörduvad need inimesed poliitikute poole, kes kõnetavad neid ja annavad lootust. Mida muud nad peaksid tegema?

Pole tähtsust, kas Trumpil oli briljantne plaan või tal lihtsalt vedas. Igatahes leidis ta Ameerika poliitikas kolmanda tee.

Artikkel ilmus George Friedmani uudiskirjas This Week in Geopolitics. © 2016 Mauldin Economics.

Martin Peeter kirjutas:Üle pika aja üks mõistlik artikkel EPLilt.

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/donald ... d=73912731

... Ka Eestis on märgata sarnaseid protsesse. Mitte küll päris selliseid, aga et lihtne töötav inimene on kuidagi tahaplaanile jäänud ning ta tunneb, et tema arvamus eriti ei loe.

The simultaneous economic disaster and delegitimation of their values marginalized this class. When Mitt Romney referred to the 47% who were parasites in our society, he was referring to these people. When Barack Obama was elected, this group felt that the focus had shifted to the black community and saw itself as invisible (and to the extent seen, contemptible). Economic, social, and cultural evolutions had bypassed them.

USA vabariiklaste presidendikampaania liider Donald Trump kommenteeris oma avaldusi Venemaa presidendi Vladimir Putini ja demokraatiameelse meeleavalduse jõuga mahasurumise kohta 1989. aastal Hiinas.

„Ma arvan, et Putin on olnud Venemaa jaoks väga tugev juht, ta on olnud palju tugevam kui meie juht, seda ma võin teile öelda,“ ütles Trump. „See ei tähenda, et ma toetan Putinit.“

Pekingi Tiananmeni väljaku veresauna 1989. aastal kommenteeris Trump varasemas intervjuus sellega, et tema arvates näitas Hiina valitsus oma tugevust.

„See ei tähenda, et ma toetasin seda,“ kommenteeris Trump nüüd. „Ma ütlesin, et see oli tugev, jõuline valitsus. Nad vaigistasid rahutused, see oli kohutav asi.“

1990. aastal ütles Trump intervjuus ajakirjale Playboy: „Kui tudengid valgusid Tiananmeni väljakule, pühkis Hiina valitses selle peaaegu minema. Nad olid õelad, nad olid hirmsad, aga nad summutasid selle jõuga. See näitab jõu võimu. Meie riiki peetakse praegu nõrgaks.“