Dr.Sci kirjutas:1) Sihikupildi leiab punatäpiga ehk küll kiiremini (suuna täpp objektile) aga objeki enese lahingolukorras üles leidmiseks on optika segav faktor. Ning automaattule reziimis on pärast esimest lasku punane täpp juba pagan teab kus. Asendage siis punatäpid juba lasersihikutega kui tahate linnasõda mängida.
Kui hoida teist silma lahti, siis näeb punatäpiga palju suuremat ala, kui raudsihikutega. Toimib nendel, kellel juhtsilm ja käelisus on samal pool ehk siis suurem enamus inimesi. Automaattuli - ma ei tea, miks inimesed ikka arvavad, et sõdurid kogu aeg valanguid lasevad. Automaattule kasutamiseks sobivaid olukordi on ikka väga vähe, üksiklasud on teema.
Lasersihikut ilmselt ei näe kaugemale kui paarkümmend meetrit, nii et pigem ei kasuta seda.
Dr.Sci kirjutas:2) Väide et juhtide arvates pole reaväelasel midagi vaja - siin ootaks mõne juhi kommentaari. Mul iseenesest pole optika vastu midagi, ja eelistaksin ka sõda stiilis et laman rahulikult ja nopin üksiklaskudega pealetulevaid koerakoonlasi, aga reaalselt käib vist asi selliselt et kuskil on rühmad vastakuti andes katte/tõkketuld ja sihtimine on ellujäänute luksus mida tehakse pärast konflikti baaris nooli loopides.
Kui õppustel nõutakse sihitud laske, siis neid tehakse ka lahinguolukordades, sest see on lihasmällu harjutatud.
Dr.Sci kirjutas:3) Telgivaiade sissetagumine oli muidugi siinsest foorumist üles korjatud teema - aga vihje oli et optika on nõrk, ja et optika läheb paigast ära. Kui nüüd rääkida sellest kes optika sisse laseb ja panna see kaitseväelase enda ülesandeks - siis vaesed ülemad kes seda kõike kontrollima peavad.
Sisse laskmine on täiesti normaalne tegevus laskeharjutustel ja sõdureid õpetatakse oma sihikuid seadistama.
Olen ka kasutanud Holosuni sihikut ja ma küll ei ole aru saanud, et see kergesti paigast läheb. Kunagi sai sisse lastud ja senimaani pole rohkem seadistanud ja taban sinna, kuhu sihin.
Dr.Sci kirjutas:4) Vihje 2032-le oli ka lisatud mõttega. Patareidel on kombeks tühjaks saada. Näiteks siis kui unustad sihiku pärast laskmist sisse, või kui kasvõi ilm külmaks läheb. Niitristriga optika töötab edasi aga patareita punatäpp on lihtne toru kust võid läbi vaadata. Tulevikus peab keegi ära otsustama - mitu patareid, kus seda konkreetselt reamees oma varustuse hulgas peab hoidma, kuidas toimub jaotamine, tühjade patareide utiliseerimine ja lõpuks kui me ostame iga relva jaoks varupatarei siis 11000 patareid tähendaks eraldi riigihanget.
Uuemad sihikud töötavad sama patareiga väga pikalt, näiteks Aimpoint oli mälu järgi 50 000 tundi ehk siis ligi 5 aastat. Lisaks on paljudel sihikutel sisse ehitatud süsteem, et täpp lülitatakse välja, kui see ei ole liikunud mingi aeg.
Dr.Sci kirjutas:Tulemuseks on ikkagi see et reaalse madina korral kistakse raua küljest kõik tööd takistavad vidinad ära, ja maas vedelevat optikat vaadates ohkab sõdur et siit oleks terve rühm paremad sokid ja kindad saanud.
Võibolla paari punatäpiga see juhtub, et patarei saab tühjaks ja varupatareid pole võtta, aga need, kellel punatäpp töötab, ilmselt ei loobu sellest. Mina läheks sõtta pigem punatäpiga kui raudsihikutega.
