www.militaar.net

Lemet kirjutas:Operatsioon Argus peaks piisav viide olema. Üks paljudest.

Viited tuleks anda asjassepuutuvat teavet sisaldava võrgulehekülje aadressi või raamatu leheküljenumbri kujul. Niimoodi hoitakse kokku akf-ide aega. Kedagi lihtsalt otsimootori manu saata on hoolimatu ning ebaviisakas.

Kui oma postituse ülalkirjeldatud viidetega varustamine liiga raske või tüütuna tundub, siis võib ka postitamata jätta.

Foorumi reeglitest:

kui tsiteerid või esitad fakte ning väiteid mõnest allikmaterjalist, siis viita sellele; kui tegu on webis kättesaadava materjaliga, siis anna ka link

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=55&t=903

NB! See kõik ei käi vähimalgi määral akf aht0 pihta, kes tõenäoliselt pole mu küsimustki veel lugenudki.

Martin Herem kirjutas:Me võime siin eri asjadest rääkida, aga kui räägime olukorra teadlikkusest, siis äkki peaksime alustama oma satelliidiprogrammi. Tudengisatelliit on olemas, kui palju see siis ikka maksab. Kolme peale, mis annaks meile praktiliselt reaalajas ülevaate meie maal või lähipiirkonnas toimuvast.

Ei ole nii lihtne. Tudengisatelliit on luuresatelliidi kõrval ikkagi suht-koht mänguasi. Selgitan.
1. Baltikumi vaatav satelliit peab paiknema geostatsionaarsel orbiidil. Teine alternatiiv on kasutada mitut satelliiti, mis tagavad kogu piirkonna pideva katmise.
2. Mikrokaamera, mis vaatab enam-vähem maailmajagu tervikuna ei anna mitte midagi. Luuresatelliidi optika ja andurid peavad olema sisulise väärtuse loomiseks mitu suurusjärku võimekamad. See maksab ja mis olulisem, ka kaalub palju
3. Luuresatelliidi kõige kallim komponent on side ja turvalisus, et tagada satelliidi kasutamine selle üles lasknud riigi, mitte selle vastaste heaks
4. Luuresatelliiti peab saama täpselt suunata valitud alale. Selleks on vajalik nii güroskoopiliste asendikorrigeerijate, kui ka rakettmootorite olemasolu. Mõlemad kaaluvad ja rakettmootorid vajavad ka kütust. Ka see kaalub.

Ehk siis sellest tulenevalt ongi luuresatelliidid enamasti massidega tonnides. USA optilise luure satelliitide massid näiteks jäävad 12-19 tonni ringi ja nende geostatsionaarsele orbiidile saamiseks on vaja kasutada raketti Delta IV Heavy, mille NRSO lennud maksavad poole miljardi ringis. Muidugi sõltub kõik satelliidi ülesannetest ja vbl. õnnestub see suruda kokku lastiks, mida Falcon 9 suudab mõistliku hinna eest GTO-le toimetada (5500 kg). Näiteks prantslaste CSO-1 kaalub alla 4 tonni, kuid see on ka LEO satelliit, kus nõuded optikale on väiksemad. Samas ka siis jääb lennu hnd 57 ja 100 mil vahele. Kõik sõltub detailidest.

Teine võimalus on mõelda SIGINT satelliitide peale, mis võivad vabalt tiirelda madalal orbiidil ja olla väiksemad, kuna neid on vaja mitu tükki niikuinii. SIGINT satelliidid ei vaja selliseid suuri optilisi süsteeme ja sõltuvalt ülesannetest ka väga suurt arvutusvõimsust. See oleks näiteks üks võimalus, kuidas kaardistada eetrisse tulevaid raadiokiirgureid, mis peaks tegelikult olema esimene lünk, mis tuleb täita. Need saaks üles lennutada näiteks Elektron raketiga, mille üks lend on väidetavalt $5 mil maksumusega. Samas on ka sellisel juhul vaja kogu Baltikumi pidevaks katmiseks ca. 10 satelliiti (polaaralasid ei ole meil vaja katta), mistõttu on kogukulu ikkagi arvestatav.

Satelliitide andmeid on võimalik osta ka kommertspakkujatelt. Neid tekib juurde nagu seeni. Näiteks siin pakutakse nii tavapilti, IR pilti kui radari andmeid (seega pilvine taevas pole probleem). https://www.digitalglobe.com/
Ma olen tegelikult imestunud, et (kui) Eesti juba seda võimalust ei kasuta.

Chupacabra kirjutas:Satelliitide andmeid on võimalik osta ka kommertspakkujatelt. Neid tekib juurde nagu seeni. Näiteks siin pakutakse nii tavapilti, IR pilti kui radari andmeid (seega pilvine taevas pole probleem). https://www.digitalglobe.com/
Ma olen tegelikult imestunud, et (kui) Eesti juba seda võimalust ei kasuta.

Nõus. Samas minu teada ei paku kommertsteenuse pakkujad võimalust suunata satelliit soovitud ajal soovitud kohale. Ka ei suuda nad ilmselt pakkuda mingi piirkonna reaalajas 24/7 katmist. Aga samas mingi lünga täidavad nad kindlasti ja vbl pidaski akf Herem peamiselt silmas ikkagi SIGINT satelliite.

ESTCube-1 oli otse üle Eesti lennates maajaamaga onlines u. 15 minutit, kui satelliidi ülelennu trajektoor Eestit ainult riivas siis u. 5 minutit. Igal juhul tähendab madal orbiit väga palju satelliite, mis võib hinna kalliks teha, samas ühe teise ettevõtja Type-X (Space-X, Elon Musk) suudaks need enam-vähem kõik ühe korraga ülesse viia!

Viiskümmend kirjutas:...suudaks need enam-vähem kõik ühe korraga ülesse viia!

Nii? Ja siis on need seal ühes koos kobaras. Mis neist seal kasu on?
Keeruliseks muudabki nende LEO satelliitide üles saatmise asjaolu, et nende orbiidid tuleb hajutada. Lisaks ei saa nende orbiidid olla väga madalad. Näiteks seesama Estcube-1 tiirutas 667km kõrgusel. Mida kõrgemal satelliit lendab, seda kauem on see nö. levialas ja seda suurem on selle nägemishorisont. Samas Estcube-1 puhul piiras sideseansi aega ilmselt mitte niivõrd lennuaeg horisondilt horisondile, kuivõrd nõrk raadiosaatja.

SpaceX viib korraga üles 60 StarLinki satelliiti ja need hajuvad kenasti.

Chupacabra kirjutas:SpaceX viib korraga üles 60 StarLinki satelliiti ja need hajuvad kenasti.

Lähedastele orbiitidele. Ehk siis see 60 satelliiti ei haju mitte üle maakera laiali, vaid jäävadki suhteliselt ligistikku. Ja mitte ei "haju" vaid vahetavad ioonmootori abil orbiite. Meie kontekstis ei ole sellisest hautamisest suurt kasu.

Laenates kõrvalteemast meremeeste sõnumit ütleksin, et kosmosepimedusega võitlemiseks tuleb kosmosega tegeleda, loodetavasti viib see ilus initsiatiiv siis ka sideinseneri erialade taastamiseni Eesti kõrgkoolides ehk kosmos oleks siin see game changer.

Tegelikult on see satelliidi teema Kaitseväe võtmes midagi uut ning selle kohase arutluse tekitamine on väga tervitatav. Kuid selleks, et mitte kalduda ühte või teise äärmusse, kus ühes otsas on tonne kaaluv luuresatelliit geostatsionaarsel orbiidil ja teises mittetöötav tudengisatelliit, ootaks siia foorumisse andmeid, mis oleks see minimaalne vajadus, mida see satelliit ära peaks rahuldama? Kas meil on ikka pidevat pilti vaja, mis meie piirkonnas toimub? Võibolla sobib kui pilt saadakse ca iga 3-e tunni tagant. Kui kvaliteetne see pilt peaks olema? Kas on vaja ikka, et tuvastatakse iga venna nägu ja loetakse autonumbreid või piisab, et oleks lihtsalt näha suuremate väekoondiste liikumised jne.
Võibolla ikkagi täiesti kannatab tudengisatelliidi pealt veidi korralikuma rahastusega edasi liikuda?
Rääkides tudengisatelliitidest, siit edasi läheb mõte lausa oma raketiprogrammi peale. Ma ei mõtle sellega NASA või SpaceX programmi, vaid mitu klassi lihtsamaid süsteeme nagu näiteks “sounding rocket” tüüpi asjandusi.
Usun, et ca 20 - 50 kg tudengisatelliidi edasiarendus mis mõned korrad päevas meist üle lendab tehes infrapuna kaameraga mõned pildid, ja tiirleb ca 350-400km kõrgusel, peaks alustuseks olema ülihea ju. Muidugi, ilmselgelt ka sellise projektiga ei pääse tagasilöökidest, kuid võrreldes suurte programmidega, ei ole need löögid nii kulukad.
Aivar
PS! Norras on näiteks tudengisatelliidi kõrval ka tudengiraketi programm...

See kõik on muidugi seotud ülimalt mitteavaliku küsimusega luureinfo kättesaadavusest liitlastelt.

Kriku kirjutas:See kõik on muidugi seotud ülimalt mitteavaliku küsimusega luureinfo kättesaadavusest liitlastelt.

Sama küsimus tekkis siin - kas teab austet KV juhataja rohkem et selles vallas võib tekkida tulevikus probleeme?

Mina oleksin ikkagi rahvusliku kosmoseprogrammi poolt. Näiteks Soome ja Poola saadavad ühises koostöös ülesse juba 100kg kategooria satelliite ja isegi Valgevenel on kokku kolm kosmonauti ette näidata. Warum, me siis niivõrd halvemad oleme?!

Minisatelliitide korraliku võimekuse välja arendamine, koos nende orbiidile toimetamise võimekusega, viib meid tehnoloogiliselt hoopis uuele tasemele, millel on ka selge kommertsväärtus.

Qtec kirjutas:Tegelikult on see satelliidi teema Kaitseväe võtmes midagi uut ning selle kohase arutluse tekitamine on väga tervitatav.

Huvitav küll, aga kas ka tervitatav - keeruline öelda. Kogu see teema on ikkagi kokkuvõttes väga kallis ja ilmselt leiaks sellele rahale ka muud kasutust.

Qtec kirjutas: ...
Rääkides tudengisatelliitidest, siit edasi läheb mõte lausa oma raketiprogrammi peale. Ma ei mõtle sellega NASA või SpaceX programmi, vaid mitu klassi lihtsamaid süsteeme nagu näiteks “sounding rocket” tüüpi asjandusi.

Miks? Mis selle raketi roll oleks? Kogemusi hankida? Kogemust on terve maailm täis, võta ja tee. Ja mis kogemuse hankimise eesmärk oleks? Iseenesest raketiarendus ei oleks halb mõte, kuid selle teravik ei peaks olema suunatud kosmose poole.

Qtec kirjutas: Usun, et ca 20 - 50 kg tudengisatelliidi edasiarendus mis mõned korrad päevas meist üle lendab tehes infrapuna kaameraga mõned pildid, ja tiirleb ca 350-400km kõrgusel, peaks alustuseks olema ülihea ju. Muidugi, ilmselgelt ka sellise projektiga ei pääse tagasilöökidest, kuid võrreldes suurte programmidega, ei ole need löögid nii kulukad.
Aivar

Sama probleemi saab lahendada kommertspakkujatelt satelliidipildi ostmisega. Ei pea olema oma satelliidid, mille pildi kvaliteet jääb (selle kaaluklassi puhul) kommertspakkujatele selgelt alla.
Geostatsionaarse satelliidi vajadus tuleneb orbitaaldünaamikast. Selle alternatiiv on suur satelliitide arv. Ok, vbl mitte 10, vbl. 5, aga ikkagi arvestatav kogus. Näiteks seesama WorldView-4 kaalub 2,5 tonni ja maksis $835 mil. Visuaaljälgimise satelliidid on väga kallid.