www.militaar.net

Dr.Sci kirjutas:Vaadates Retti fotosid tuli esimese järeldusena pähe et tegemist suurvee ajaga...

See 1951. aasta pilt tundub jah suurvee ajal tehtud olema. Tehtud kas märtsi lõpus või veel tõenäolisemalt aprillis. Puud on veel raagus, inimesed käivad palitutes, aga madal ere õhtupäike paistab just täpselt nii nagu aprillis. Lisaks, kui hoolega vaadata, siis turuhoone poolse kalda lähedal tundub veel natuke jääd olema.

Rändur kirjutas:14. õhuarmee materjalidest. 23. augustil hävitati sild Vana-Kastre "rajoonis".

Õhuarmee enda skeemidel on sild märgitud vaid Kavastu juures (skeem nähtav Kavastu teemas; teine analoogne skeem on samast perioodist veel).





Kuigi eriti aega pole, sirvisin veidi väeosade dokumente ja rohkem mingeid viiteid Emajõe sildadele neil augustipäevil ma seni kohanud ei ole.

Kas 23.augustil seal enam midagi hävitada oli - aga autasu taotluseks ehk käis küll.
Jäi ette selline teos lk.55
P.s tähelepanu äratab väide,et Punaarmee pääses juba augustis 1944 (korraks) Emajõe põhjakaldale.

Selles raamatus kirjutatut võib mõista erinevalt, sest edasitungivad nõukogude väed jõudsid Kastre ja Kavastu vahel Emajõe lõunakaldale 25.08.1944 kell 15.00 ja selleks ajaks oli Kavastu sild ammu õhku lastud. Järgnev rünnak põhjakaldale 26.08.1944 õnnestus nõukogude vägedel seal piirkonnas vaid Kastre juures, aga mitte kauaks. M.Laar on sündmust põgusalt kirjeldanud "Emajõgi 1944", põhjalikumalt saab lugeda 14. kindlustatud rajooni materjalidest.

Sakslaste versioon oli lühike, 27.08.1944 teatas 207.SD, et vaenlane on lõunakaldale tagasi löödud. Kaardid joonistasid mõlemad pooled samamoodi.

Nõukogude lennuväe tegevusest Emajõe sildade purustamisel võib rohkemgi lugeda, lehed vasakult paremale, väljavõtted tõlgitult:
14. õhuarmee (ÕA) päevik , 22.08.1944 - 7. ründelennuväe korpusele (rlk) antud ülesanne hävitada Tartus idas ja läänes asuvad Emajõe sillad. Päeva jooksul hävitati Emajõe ülepääsud Vana-Kastre (Luunja sild), Kabina (Haaslava parv), Vorbuse mõisa juures (Jänese sild) ja Kärevere juures.
14. ÕA päevik , 23.08.1944 - tehti 21 rünnakut ülepääsudele, hävitati 1 sild üle Emajõe.
7. rlk päevik: 22.08.1944 - käsk ühe polguga purustada sillad üle Emajõe Luunja, Kabina ja Kärevere piirkonnas. Täpsustati järjekord, 1. sild Luunjas, 2.sild Kabinas (parv Haaslavas), 3. sild Käreveres. Toimus 12 rünnakut ülepääsudele, lendurite hinnangul ülepääsud hävitati.
7. rlk päevik: 23.08.1944 - täitis ülesannet purustada sild Vana-Kastre rajoonis (Luunja sild), tegi 21 rünnakut ülepääsule.


Nõukogude lendurite teated rünnatud sildade purustamisest võib lugeda soovmõtlemiseks, samas Kavastu silda, Tartu linnasildu ja Jõesoo silda ei pommitatud. Pommituslende ei olnud palju, 12 rünnakut ühel päeval 4.kohas + järgmisel päeval 21 rünnakut ühes kohas.
Võrdluseks sobib Kärevere sild, mille purustamist kirjeldades tekkis loomulik küsimus, miks saksa pool ei pommitanud õhkimata jäänud silda. Tegelikkuses ikkagi pommitas ja mitte vähe, 14. KR väeosad fikseerisid 25-26.08.1944 ajavahemikus üle saja saksa õhurünnaku Kärevere piirkonnas, mis jäid tulemuseta, ehk ei pidurdanud nõukogude poole liikumist.

Tänud !
Mul pole küll nii väärikat vastu panna
kui
Holmi puusild Turuhoone juures lammutati augustis 1957.
Edasi 05.08.1957

Kaevetööde ajal tuli sealt välja punaarmee mehe luustik ja muud nodi kui seda silda hakati tegema.
Kopaga mateti säilmed ümber, tõmmati auk kõrvale ja asi ants. Ilgelt nõme selline käitumine...

Kas Kabina kandis ka mingi (raudtee)sild kunagi olnud?

https://www.google.com/maps/place/Parkm ... 76!5m1!1e4

Kahe raja jäljed on maastikul säilinud

Tegu gaasitrassiga-1999 Eesti kaardi andmetel.

Luunja puitsild, foto ilmus Luftflotte Nordost 1944 juuni trükises. Selgub, et oli sama konstruktsiooniga nagu Kavastus.

Suur tänu lisamast! Vaadates seda fotot siis pole kahtlustki, et Kavastu sild oli samasuguse konstruktsiooniga, sest just sellisena on seda mälestustes kirjeldatud. Super leid!

https://www.ebay.de/itm/395003727188 Orig. Foto Notbrücke in zerstörtes DORPAT Tartu Estland 1941
Rückseitig beschrieben: "Blick auf die von 2/683 in 2 Tage gebaute Vormarschbrücke vom Nordufer in Dorpat (Estland), Ostfeldzug 1941"

https://www.ebay.de/itm/395203471945 Orig. Foto Soldaten bei Einweihung Notbrücke in DORPAT Tartu Estland 1941
Rückseitig beschrieben: "Feier der fertiggestellten Brücke in Dorpat (Estl.), Anfang Aug. 1941"

Andruse viimasel fotol on Holmi sild Turuhoone juures.

Aus dem Nachlass der Sanitäts-Oberfeldwebel Wilhelm Sessler aus Weil im Dorf.
Er diente ab Ende 1939 als Sanitäter im Divisionsstab der 215.ID.
Mit dieser Einheit war er am Westwall, im Westfeldzug 1940,
als Besatzungstruppe in Frankreich, und ab Ende 1941 am Nordabschnitt der Ostfront.