Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Juba märkasin isegi, küll ma õige mõisa ka leian.oliver kirjutas:Eto ne eto, aadress "Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kavastu küla"...
Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud
Tegemist on kindlalt Kavastu mõisaga ja sama kohaga.Fuchs kirjutas:99% kindlusega on kahel fotol sama koht.
Selles hoones peaksid olema mantelkorstnad. Need on üsna massiivsed ehitised. Ma ei või enam täpselt väita, kuid J.Maiste raamatus "Tartumaa Mõisad" on vist see hoone puitmõisate nimekirjas.
http://www.mois.ee/tartu/kavastu.shtmlMõisasüda ehitati esinduslikult välja 19. sajandi lõpukümnendeil. 1890ndatel aastatel valmis seal kahekorruseline suur neobarokne peahoone, mis oli ümbruskonna üks suursugusemaid. Hoone põhiosa oli ühekorruseline, kaetud kõrge mansardkatusega, mille alune oli samuti välja ehitatud korruseks. Keskosas asus kahe akna laiune pealeehitus teise korruse ulatuses. Hoone idapoolne ots oli kujundatud aga töntsaka kolmekorruselise kivitornina, mida kattis samuti mansardkatus. Jõelt ja teiselt poolt jõge avanes peahoonele hulk kauneid vaateid. Sarnasus samal ajastul ehitatud Kaagvere mõisa peahoonega (hävinud) võib oletada sama arhitekti tööd.
https://et.wikipedia.org/wiki/MantelkorstenMantelkorsten oli iseloomulik keskajale, seda leidus Eestiski mõisates, kiriklates, postijaamades ja jõukamates linnamajades. 19. sajandi alguses hakati kõikjal mantelkorstnaid moodsamatega asendama
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdfKinnise hoolekande alal on Tartu maakonna jaoks üks kinnine hoolekandeasutis Kavastu vanadekodu ja vaimuhaigete varjupaik —. kus 31. detsembril 1941. a. oli kokku 100 hoolealust. Sõjategevuse ajal kannatas varjupaiga hoone raskesti ja selle korrastamine kestis detsembrikuu esimeste päevadeni.
https://www.digar.ee/arhiiv/en/download/11335817. septembri varahommikul algas Punaarmee pealetung kogu Emajõe joonel. Kavastu kohal seisid vastamisi Punaarmee Eesti korpuse ning 1. piirikaitserügemendi võitlejad. Eesti korpusele oli see esimene tõsisem lahing Eesti pinnal. Punaarmee rünnak algas tund ja 15 minutit kestnud kahurväe võimsa tulelöögiga, mis muutis rügemendi kaitsepositsioonid peagu olematuks. Täielikult hävisid ka Kavastu mõisa hooned.
Need on sama hoone varemed - isegi otsaseinas olevad 2 akent on samad.retti kirjutas: Ja veelkord - tuvastataval pildil on katuseta hoone varemed. Kavastu pildil peab see hoone olema nähtav laeva taga.Aga sellist hoonet ei ole.
Need korstnad?Illike kirjutas:Kuna Kavastu mõis peaks olema üsna vanast ajast, siis peaks seal olema mantelkorstnad.oliver kirjutas:Suurtükituli ei hävita kolmekorruselist kivitorni ja pealisehitust jättes esimese korruse ja korstnajalad puutumata.
Aitäh!Fucs kirjutas:Kavastu mõis sai tugevasti kannatada ka 1941 aastal (seega fotode dateerimine ainuüksi purustuste järgi on raske - vt. "Kavastu sild" teemas pontoonsilla pilti, mis arvatakse teemas olevat tehtud aastal 1944, kuna mõisahoone on saanud kannatada)
Postimees nr. 11, 13 jaanuar 1942 LK 3https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdfKinnise hoolekande alal on Tartu maakonna jaoks üks kinnine hoolekandeasutis Kavastu vanadekodu ja vaimuhaigete varjupaik —. kus 31. detsembril 1941. a. oli kokku 100 hoolealust. Sõjategevuse ajal kannatas varjupaiga hoone raskesti ja selle korrastamine kestis detsembrikuu esimeste päevadeni.
Mina saan siit aru, et ikka kolm korrust olid kivist.kujundatud aga töntsaka kolmekorruselise kivitornina, mida kattis samuti mansardkatus
Ja need mansardkorruse kivist laotud viilud ja tornimüürid kukuvad mõne aja jooksul pärast toetava puidust katusekonstrui põlengut ise müürilt maha .Põlenud mõisa pildilt on ka osad korstnad läinudKriku kirjutas:Mina saan siit aru, et ikka kolm korrust olid kivist.kujundatud aga töntsaka kolmekorruselise kivitornina, mida kattis samuti mansardkatus
Põrutati toni pihta otsesihtimisega (kasvõi tankikahurist) ja ülejäänu põles maha...?