www.militaar.net

nojah, mul muidugi ununes, et mingist ajast toodetakse ka makarovile sobivat "para moona"

Satakas kirjutas:nojah, mul muidugi ununes, et mingist ajast toodetakse ka makarovile sobivat "para moona"

Soh? Ongi nii või? Ma muidugi arvasin, et tegu ikka 9x19.

Sõbraga huvi pärast võrdlesime Para ja Makarovi padruneid.
Muuhulgas sai Makarovi kelk maha võetud, Para padrun padrunipessa lükatud ja kelk tagasi asetatud. Kõik toimis, ainult et kelku tagasi tõmmates ei saanud enam padrunit kätte, hülss ja kuul ikkagi pikemad. Kannatuse katkedes sai lihtsalt päästikule vajutatud ja probleem lahenes.

Mortuse versioon tundub kõige tõenäolisem. Nimelt et teise käe sõrm oli päästikukaitse vastas. Teoreetiliselt võiks veel olla nõrk päästikukaitse vedru mängus, mistõttu tagasilöögil päästikukaitse inertsiga paigale jäi, samas kui relv üles kargas. See eeldaks veel lõdva käega relva hoidmist.
Makarovi klassikaliste vigade hulka selline nähtus igatahes ei kuulu. Mis kuuluvad?
Esiteks salve fiksaatorina toimiv kolmefunktsiooniline "lahingvedru". Püstoli käepidemega millegi koksamisel või relva kukkumisel võib see murduda ja salve vahetus muutub väga probleemseks. Väiksem on tõenäosus, et salv kukub alt ära.
Teiseks ebatäpselt töödeldud kelgu juhtpinnad. Lahtivõtmise järel oli taandurvedru tõenäoliselt teistmoodi kui enne ja raamil logiseva kelgu puhul ei olnud sihik enam paigas. Siit ka üks põhjus, miks Makarovit kiputakse viskerelvaks nimetama, kuigi korralik PM on väga hea ja täpne relv.
Võistlusrelvadel, millest palju lasti, kippusid veel murduma kelgu allosa "vuntsid", mis padruni salvest padrunipessa lükkavad. Ühe purunemisel töötas relv edasi, mõlema purunemisel söötmine enam ei toiminud.
Samuti võistlusrelvadel on ette tulnud pragusid raami vasakul küljel, kelgutõkesti kohal.
Juhtus, et mõni PM kippus sarjatuld andma. Põhjuseks paks kõntsakord kuke vinnakastmel või mõne mehe soov kerget ja lühikese käiguga päästikut saada, mistõttu vinnakaste maha viiliti.
9 mm Para padruniga võib lasta küll kui oma relva rikkuda tahetakse. Makarovi padruni hülss on küll 1 mm lühem, kuid silindriline. Para hülss on kergelt kooniline, mistõttu läheb pisut sügavamale kui padrunipesa esiservani. Sõltub muidugi iga püstoli valmistamise täpsusest, kas löökmehhanism toimib. Et laskmata Para padrunit on raske kätte saada, sellest juba oli juttu. Lisaks ei lõiku kuul vintsoonde, mistõttu rikub rauda.

minu mäletamist mööda tehakse tõesti ka makarovile sobivat moona aga ma võin ju tõesti valetsi mäletada

mina PM-i kelku lendamas pole näinud, aga kuke purunemist ja valanguid olen näinud.
ise olen PM-ist lasknud nii para moona, püstol TT moona kui ka nagaani omaga olen lasknud.

kas sul häbi kah on?

Makarovile sobivat Para (9x19 mm Parabellum (Luger)) kindlasti ei ole. 9 mm Para kooniline hülss ei sobi mass-sulgemisega relvale. Lisaks juba mainitud probleem padruni pikkusega.
Küll toodetakse Makarovi modifikatsiooni 9x17 mm (.380 ACP) kaliibrile. See oli Venemaal tugevaim tsiviilrelvadele lubatud kaliiber. Praegust seisu ei tea.
Relva rikkumisest huvitatuile võiks veel soovitada 5,45x39 padrunitega paugutamist. Hea tahtmise ja lolli jõuga pressib rauda küll. Ainult enne paluks minu nimele testament teha.

ühe kaupa saab makarovist väga hästi 9x19 moona lasta ja mingit jama pole.

Ainukesed jamad selles, et rikud relva ära ja märgile pihta ei saa. Nimelt on Makarovi 9 mm kaliiber määratud "väikese kaliibri" järgi ehk vindiharjast vindiharjani. Samamoodi on määratud suurtükiväerelvade kaliiber ja näiteks Mauseri relvade kaliiber. Kuuli läbimõõt tuleb seejuures 9,2 mm.
9x19 Para kaliiber on määratud "suure kaliibri" järgi ehk vindipõhjast vindipõhjani. Kuuli läbimõõt seega 0,2 mm väiksem. Seetõttu Para kuul ei lõiku korralikult vintsoonde, vaid libiseb vindiharjadel, neid kulutades.

MIks relva tahtlikult rikkuda?

EOD kirjutas:9 mm Para kooniline hülss ei sobi mass-sulgemisega relvale.

Veidi OT, aga jätsid kahe silma vahele, et enamus püstolkuulipildujaid on nn. mass-sulgemisega ja 9mm tugeva moonaga. Sobib küll, kuid luku mass või vedru tugevus peab suhteliselt suur olema, muidu hakkab lõhkuma. Kaalu vähendamiseks seda meetodit püstolites tavaliselt ei kasutata.

Õigus, pidasin silmas püstolit. Kusjuures Browningu 1903. a. mudel, mis oli ka Eesti Kaitseväe relvaks 30. aastate keskpaigani, oli mass-sulgemisega, kuid kasutas Paraga sarnase võimsusega, aga silindrilise hülsiga 9 mm Browning Long padrunit.

Kas keegi teab mida täpselt tähendab sissestantsitud nr. vene päritolu püstolite sihikul?
Konkreetselt huvitab mp-446 juhtum.

Sihiku kõrgust. Näiteks Makarovil on enim levinud "4". Kui nüüd tahad relva samasse kohta sihtides kõrgemale laskma saada, siis paned sihiku "5" või "6" ja vastupidi.
Veidi OT: Sellesama Makarovi tehnilistes andmetes on relva kõrgus antud sajandikmillimeetri täpsusega. Isegi kui relvad oleks nii täpselt tehtud, siis erinevate sihikutega oleks kõrgus ikka erinev.