www.militaar.net

Mul kaldub vist sinna Stiga pole. Ei näe tal väga miinuseid Husqvarna ees... Pigem plussid

Võta siis pigem juba MTD DL96T Vähemalt on mootor õlipumba ja filtriga, variaator kast kus peab ainult R või D valima (ei pea käike lappama) Niidulaius 96 cm. Selle raha eest paistab, et on pilli kõvasti ja jääb sinul eelarvest pea 1000 euri üle

http://metsakaupmees.ee/SOODUSPAKKUMISE ... 6-T-p295c1

Käigukast on sellel MTD-l transmatic. Sooviks ikkagi hüdrostaatilist.

Lammas on sümpaatne muidugi.

Miks robotmuruniiduki poole ei vaata? Niidab ise nii öösel kui vihmaga ja pentsu ka ei kuluta. Ja hind polegi enam oluliselt kallim kui murutraktoril. Päris mättalt mättale ta muidugi ei hüppa, aga kui pinda on varem juba muruniidukiga hooldatud, siis peaks suutma hakkama saada. Kergetest kalletest igatahes saab üle ja progemisega saab tal ju töömaal kriitilised kohad välja võtta, lillepeenrast kivihunnikuni. Las niidab korraliku platsi ära (mida on tõenäoliselt enamus), eks mätlikumad-sodisemad alad võib ise tavalise niiduki või trimmeriga üle käia, ikkagi aja- ja töövõit.

negevng kirjutas:Kas 0.6 hektari regulaarseks niitmiseks on ikka mõtekas osta 2 või 3 tuhat eurot maksev murutraktor? Korraliku kasutatud murutraktori saab kätte juba alla tuhande euroga. Tegelikuses ei ole vaja neid hürostaatilisi jõuülekandeid, püsikiirusehoidjaid jne. See on valdavalt kõik ebaoluline mugavusvarustus ja kui ei ole pidevat suurel kallakul niitmist siis ei ole vaja ka mingit õlipumbaga mootorit vaid sobib kenasti see tavalise paiskõlitusega odavam mootor. Lisavarustus ja eriti need kärud, mida nad koos murutraktoriga justkui "tasuta" kaasa pakuvad on valdavalt valmistatud õhukesest plekist. Need ei ole mõeldud töö tegemiseks. Kui neile korralik savi või liivakoorem peale panna on selle käru tiisel kõver. Targem on kinnitada murutraktorile sõiduauto haakekonks ja kasutada sõiduauto haagist või siis valmistada see käru ise, vajalikud jupid on hästivarustatud poodides valdavalt olemas.

Eks see kuidas keegi oma raha kulutab on ikka raha omaniku enda mure. Ära pikka viha pea. Uuel asjal on palju eeliseid kasutatu ees ja murutraktorit kasutad järgmised 10-15 aastat kui korralikult hooldad, moest ta ei lähe. Seega las ostab uue võimsa ja mugava, ei hakka niipea uut igatsema. Need kärud on ka täitsa vastavad niidukitele, sest need ei ole aiatraktorid mis mõeldud suuri raskusi vedama. Näiteks tädi käib kasvuhoonetest lilli sellega välja vedamas, niiduplaat on selleks ajaks eemaldatud.

Nii minul kui vennal on murutraktor, minu oma on väiksem 17 hj, kuid käsivalitsaga ja see on lihtsalt nii palju parem kui venna 24 hj V2 mootoriga aga jalaga juhitav. Sel suurel peab alati niiduplaadi välja lülitama, et natukestki tagurdada ja see teeb liigendatud hoovis niitmise nii palju aeglasemaks. Ma seevastu saan ka tagurpidi niita. Väiksema niidukiga teen oma hoovi kiiremini ära kui suurega. Aga kui peaks jalkaväljakut niitma siis võtaks iga kell suurema.

Parimad soovitused ongi antud juba: Parimal niidukil on kangist juhitav hüdroülekanne ja surveõlitus. Isa on mul terve elu haljastuses töötanud ja sealt on kõik margid läbi käinud. Erinevused on vaid värvis ja pisidetailides, tehnika on 99% sama. Ma ostaks ka selle Craftsmani.

Tegelikult saab kõigi traktoritega ka tagurpidi niita. Lihtsalt vaja anduri juhe eemaldada (enamasti käigu valitsa juures). Odavama otsa pillidele pole lihtsalt pandud tagurpidi niitmise nuppu ja ohtuse pärast (et tagurdades ämma alla ei ajaks) jääb tagurdades niidutekk seisma.

negevng kirjutas: Ainult, et milleks seda õlipumpa ja filterit peaks vaja minema traktoril, millega suurematel kallakutel ei niideta? Maksad sisuliselt asja eest, mida tegelikult vaja ei lähe? Tark inimene lihtsalt ei lähe paiskõlitusega mootoriga suurematele kallakutele niitma.

Ma seda kallakute värki olen siin ja seal näinud ära märgitavat. Mis kallakutest üldse juttu on? Mitu % kaldega? Kui pikad?
Või sõidad üle 2m pika ja 20cm kõrge künka ja mootor kottis?

kallaku teema on siis päevakorras kui riistapuu nii viltu, et ise enam istmel ei püsi. muu on rohkem müügimeeste lora.
ja üldse saad selle planeeritud raha eest tellida niitmisteenuse. kodanikud laekuvad tööriistaga kohale ja libistavad selle naeruväärse nullkomakuus poole tunniga üle. rahast jätkub umbes sajaks korraks.

aga kui teemaks ise teha ja töötegemist imiteerida niidukilaadse tootega ja asjast rõõmu tunda, siis muidugi tuleb ikka omale osta.

tegelt ää pahanda, ma lihtsalt kade, et omale nõnna uhkeid massinaid ei suuda soetada.

Ise pole küll igapäevane muruniitja aga tegelen mootoripoolega( Kohler , Kawasaki, B&S) ehk puutun pidevalt kokku eri brändide masinatega.

Esiteks võiks inimene endale selgeks teha kas ta otsib odavat või head lahendust.

Kogu vaidlus mootorite üle on suhteliselt naeruväärne kuna olenemata margist on mootor kõige väiksem probleem. Minimaalse hoolduse korral kestavad nad kõik rahuldavalt ning väärkasutamisega saab ikka jagu.

Kui sul aga niiduseade peale paari aastat näeb välja nagu auto alla jäänud konservikarp siis on seis nutune. Või kui roolilõtk on pool tiiru ja plastikust kapott lihtsalt mõraneb päikse käes. Elu teevad põrguks ka igasugused logisevad kangid ja streikiv elektrisüsteem ning nõrgad trossid. Kui ikka veo või niiduseadme rihmarattad ja pingutusrullikud on liiga pehmest plekist löödud+olematu tööeaga laagrid siis jäädki neid kordamööda rihmadega vahetama.

1500 ja 3000 eurone traktor võib olla täpselt sama mootoriga aga peamine vahe ongi kõiges muus. Lihtsalt enamus inimesi vaatab, et " Ahaa sellel on B&S mootor ning järelikult on saast" .

Toon vahemärkusena ära, et kõikidel muruniidukitel on ka paiskõlitusega mootor.
Samamoodi kõikidel kuni 14HP tööstusmootoritel( Honda , Subaru , Kohler , B&S) mida kasutatakse generaatorite , veepumpade ja kõikvõimalike ehitusseadmete peal on paiskõlitus ja õlitusprobleemid tekivad alles siis kui õli on liiga vähe.

Paiskõlituse probleem on rohkem selles, et surveõlituse korral saad teha kompaktsemalt. Mootor tuleb mõõtu poolest väiksem ja kaalult kergem.

Surveõlitus jääb samamoodi kuivale kui hakata 45 kraadist nõlva niitma , lisaks karburaator ei tööta enam korralikult. Selleks on muud masinad.

Teine tähtis asi on , et kui kavatsed ikkagi ise olla murulapi hooldaja. Ehk pead palju tunde veetma sadulas siis tee väike proovitiir erinevate mudelitega. Isiklikult jättis mugavuse poolest kõige parema mulje Husqvarna raiderid. Iste on hea ja toetab , rool on tihke ja täitsa ilma lõtkuta(trossidega keeramine mitte plekk sektor ja hammasratas), liikumis suundade jaoks eraldi pedaalid , nähtavus hea kuna niiduseade asub ees mitte kõhu all , pöörderaadiuse mõttes võiks ümber elektriposti tiire teha. Odavatel murutraktoritel jällegi kõik vastupidine , kipud nihelema ja ergonoomika puudub.

Olen seda meelt , et kui pole raha normaalse traktori/raideri jaoks siis jätke parem käkk ostamata ning tellige teenus. Palju murevabam.

Mitu aastat on vett merre voolanud.
Mis on praegu Bang for the buck trakats?
Mida võtta, millest mööda käia?

Bang of the bucks traktor?
Stiga Estate Tornado ja Alpina BT98. Tegelikult üks ja sama traktor, lihtsalt erinev lisavarustus (iste, värv ja firmamärk) ja paarsada eurot erinev hind.
On juhtunud nii, et mõlema roolis olen veetnud hästi palju aega ja mõlemat hooldades üksjagu aega. Stiga eluiga on hetkel 7 ja Alpinal 4. Mõlemal on niita umbes hektar, esimesel natuke rohkem, teisel natuke vähem.
Mõlemad olid antud murulappidel esimesed traktorid ja said seega paar esimest aastat kive ja kände ja muid teravaid elamusi üksjagu. Aga elasid need üle, kaasa arvatud pideva niitmise kallakutel. Mõlemal on üks ühine standardviga - niidukopsiku tõstemehhanismi paralleelhoob kipub keevitusest lahti tulema, aga selle parandamiseks on vaja lihtsalt keevitust. Ja kui platsid on sisse niidetud, siis korduskeevitust enam vaja pole.
Mõlemad on olnud tublid veoloomad - mullad, liivad, küttepuud jms, Stiga jaksas vabalt talvel metsast palgid välja lohistada.
Mõlemad on muidugi manuaalkastiga. Aga automaat on teatavasti nõrkadele
Neile, kes siin Briggs&Strattoni paiskõlitusega mootorite kohta sõna on võtnud - minu kogemus on see, et enne laguneb niidumasin ära, kui selline B&S mootor otsad annab. Isegi siis, kui niiduk on Husqvarna oma. Õli peab lihtsalt vahetama õigel ajal.
Ja mugavuspededele soovitan hoopistükkis universaalaparaati Avant 220 - vat see on jube mugav... ja raider ka. Ja lisaks veel kuradima mitmekülgne

Suvised tervitused foorumlastele!
Kas kellelgi on kogemust difrilukuga murutraktorist või nelikveolisest? Mul samuti vaja ca 40m 45 kraadisest nurgast kiva ja kruusa üles vedada peale murupügamise ning tavalise müüsin ära sest see võttis reeglina ketsi ringi käima ja tolku polnud. Seda et võimu peab olema tean isegi Olen Husqvarnasid vaadanud ja teistel pole selliseid lisasid märganud, aga äkitse on mul miskit kahe silma vahele jäänud...
Ja Rakvere lähistel pidavat olema koht kus müüakse 1-2 aastat skandinaavias tööd teinud aparaate, aga tuhnin netis ja küsin, aga keegi ei tea - äkki siit keegi?
M.R.

Koht, mida mõtled, on suure tõenäosusega Tõrremäel Rakveresse sissesõidul-Tapa poolt. www.saed.ee

Keegi veel head nõu annab?

Nende juttude.....
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 51#p537051
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 57#p489757

....jätkuks

ERR: Maaomanikud võivad ootamatult metsamaa omanikeks tehtuna saada kopsaka arve
https://www.err.ee/905738/maaomanikud-v ... psaka-arve

....Nimelt võivad mõned maaomanikud avastada, et on ootamatult metsaomanikuks saanud.

Erinevus on tekkinud sellest, et katastriüksuste andmeid on kaasajastatud värskete ortofotode alusel. Varasemate aastate maamaksud on aga arvestatud maamõõtjate poolt katastrisse esitatud andmete põhjal.

"Senised andmed on oluliselt vananenud, ligi 20 aastat vanad, mis on maatüki moodustamise hetkeseisuga. Eesmärk ongi uuendada andmeid vastavalt tegelikule looduslikule situatsioonile," selgitas maa-ameti peadirektori asetäitja Triinu Rennu.

Siin on nüüd selline lugu, et kuni 01.07.2018 kehtinud korra järgi pidi maamõõtja kontrollima välitööde käigus kas põhikaardi kõlvikute piirid vastavad tegelikkusele, ning kui oli erinevusi siis need erinevuse mõõdistama ja Maa-ametile esitama. Teatud mõõtkavade puhul oli mingis osas ja ulatuses lubatud kasutada ka aerofotosid (ortofotosid).

Alates 01.07.2018 kehtima hakanud uue korra järgi maamõõtjad enam välitöödel kõlvikute piire ega situatsiooni (hooned, tehnovõrgud ja rajatised, kinnistutesisesed teed, kraavid, kivihunnikud ja kivilasud, "songermaa" vms muu "muu maa" alla kvalifitseeruv maa jne) ei mõõdista. Kogu situatsioon võetakse aerofotodelt dešifreerimise käigus.
Ja pole mingit vahet, kas maamõõtja on esitanud Maa-ametile andmed 20 aastat tagasi või veebruaris 2019 (20. veebruarini saavad maamõõtjad veel esitada andmeid vana korra järgi, kui töid alustati enne 01.07.2018).

Reaalselt tähendab aga värskemate andmetega maamaksu arvutamine seda, et senise odavama maksumääraga maa võib olla muudetud näiteks metsamaaks. Ja seda isegi sookraavide, võsastunud kiviaedade, kadastike ja teede ääres olevate puude näol.

"On sisse sattunud tõesti nii kiviaedu, kadastikke, sooääri," tõdeb metsakorraldaja Imre Merits.

"Kiviaedadest mõlemal pool on sarapuud kasvama hakanud, mõned suured puud, ja kogu see kiviaed on pandud metsamaaks, mis on seni olnud muu maa," toobki Saaremaa valla maakorraldusspetsialist Pille Pukk näiteks.

"Kui me räägime kadastikest, pajustikest või sarapikest, siis metsaregister ei pea seda metsaks, need on põõsastikud," ütleb metsakorraldaja Merits.

Kogu Eestis suurenes seetõttu metsamaa tänavu 62 000 hektari võrra, enim just Tartumaal ja Saaremaal.

Mul on kinnistul suurendatud "metsamaad" endisest 0,50 hektarist 1,8 hektarini ja seda haritava maa (aiamaa ja puuviljaaed, neid enam ei eksisteeri üldse ), õuemaa, ning loodusliku rohumaa arvelt, sest aerofotode dešifreerija arvab nii ja on väristanud kätt kõlvikupiire kaardile joonestades ka nt. ümber puude varjude maapinnal.
Õunapuud on ka mets nüüd ja õuel hoonete vahel kasvavad üksikud puud või puudegrupid (nt. kolm kuuske hoonete vahel)

"Kui inimene leiab, et andmed on valed, siis need andmed tuleb kiiresti parandada. Eesmärk ei ole ju kedagi ebavõrdselt kohelda, vaid eesmärk oleks see, et andmed oleksid registris korrektsed," kutsub maa-ameti peadirektori asetäitja Rennu inimesi üles.

Mina töötan n.ö. selle "süsteemi sees" ja isegi mina ei tea, kelle poole ma maaomanikuna peaksin siis nüüd pöörduma ja mille alusel siis Maa-amet midagi muudab või ei muuda, rääkimata "tädi Maalist".

OK. Mina istun tööalaselt iga päev spetskeskondades ning spetssoftiga Maa-ameti kaardiserverites, tean kust mida vaadata ja näen kui veab ühtäkki tekkivaid muudatusi, aga inimene kes seda ei tee, või "tädi Maali" kellel pole arvutitki, internetiühendusest rääkimata, peaks muudatustest teada saama kust? Kelle käest? Maksuameti?

Kui Maa-amet (ja Keskkonnaministeerium) sellise kardinaalse muudatuse sisse viisid, siis oleks olnud elementaarne, et teavitatakse ka maaomanikke.
Kuna muudatused viidi sisse juba juulis-augustis 2018, siis oleks olnud aega ka 4-5 kuud ette teavitada kõiki maaomanikke sellest pornost (sic! mul aju tõrgub kogu seda kompotti, mille ainult üheks väikseks osaks see ülal kirjeldatud kõlvikute teema praegu on, mingi muu terminiga nimetamast), millega 01.07.2018 hakkama saadi.

+ Maa-amet peaks teavitama avalikkust sellest, kuhu ja kelle poole, ning millises formaadis peab nüüd maaomanik pöörduma, kui on mingi jama kokku keeratud.

Seega, tulles tagasi põhiteema ehk metsa juurde - riigi statistikasse ja ametlikesse dokumentidesse tekkis jälle nagu nipsti juurde 62 000 hektarit metsamaad.
Metsamaa määramise täpsuseks on kontoris laua taga istuva ametniku nägemus (kes ei lähe mitte kunagi midagi maastikule oma silmaga vaatama), ametniku dešifreerimisoskus ja pädevus, aerofoto kvaliteedi tase ning pildistamisnurk ja see, kui kõvasti ametniku käsi võis väriseda jooni tõmmates.
Pole paha.