www.militaar.net

lihtsalt OT, kuidas paari sõnaga saab üht-teist väljendada (vabandan ette, grammatika on edasirääkimiste käigus muteerunud, kuid mõte jääb samaks):

mõista mõista, mis see on?

hui na huinja
huiak huiak
i nihhuiaaa

pisike vastus: helikopter.

T11ger kirjutas:lihtsalt OT, kuidas paari sõnaga saab üht-teist väljendada (vabandan ette, grammatika on edasirääkimiste käigus muteerunud, kuid mõte jääb samaks):

mõista mõista, mis see on?

hui na huinja
huiak huiak
i nihhuiaaa

pisike vastus: helikopter.

Nõrk näide. Tsemendiahjuremont ca 1980, tõeliselt keeruline töö ja töötasid kusagilt Venest toodud spetsialistid + kohapealsed abitöölised, Need spetsialistid said kogu tööga hakkama kolme sõna abil. Ma ei korda neid sõnu siin.

Tegelikult kõlas see nii...:

Stoit huinja
Na njom huinja
Vdrug- huiak, huiak
I nihuja.

Vastus on helikopter künka otsas käivitas mootori ja lendas minema...

metssiga kirjutas: Nõrk näide. Tsemendiahjuremont ca 1980, tõeliselt keeruline töö ja töötasid kusagilt Venest toodud spetsialistid + kohapealsed abitöölised, Need spetsialistid said kogu tööga hakkama kolme sõna abil. Ma ei korda neid sõnu siin.

Kilingi-Nõmmes oli kunagi trükikoda. Hoone ja seadmed olid vaat, et tsaariaegsed, metalliga poldud kokku hoitud ja poldid-mutrid olid 10cm läbimõõdus. Ning roostes.
Mehaanikud, kes pidid seadmed laiali lammutama, vangutasid päid ja läksid ära. Siis võeti venelastest turuvarblased. Kahe päevaga oli maja tühi.
Küsiti, et mismoodi.
Vastus oli "Zubila, molotok i joptvaimat ja kõik saab tehtud.".

Luuraja kirjutas:

Fucs kirjutas:Спикер командования Воздушных сил Юрий Игнат: Пилоты есть, самолетов на всех не хватает
Õhujõudude väejuhatuse spiiker Juri Ignat...

Aitäh, Fucs. Seda ma arvasingi
Lühitõlge lumehelbekestele, kes vaenlase keelt ei oska... ega vist viitsigi osata.



Teate, mina väsisin selleks korraks ära... Palju muud on pealegi teha.
Viitsige õppida keeli, eelkõige aga vaenlase keelt.

OT
Õppida võid, aga kui praktikat ei ole, siis ei ole midagi teha.

ahto42 kirjutas:

Luuraja kirjutas:

Fucs kirjutas:Спикер командования Воздушных сил Юрий Игнат: Пилоты есть, самолетов на всех не хватает
Õhujõudude väejuhatuse spiiker Juri Ignat...

Aitäh, Fucs. Seda ma arvasingi
Lühitõlge lumehelbekestele, kes vaenlase keelt ei oska... ega vist viitsigi osata.
Teate, mina väsisin selleks korraks ära... Palju muud on pealegi teha.
Viitsige õppida keeli, eelkõige aga vaenlase keelt.

OT
Õppida võid, aga kui praktikat ei ole, siis ei ole midagi teha.

Absoluutselt mitte keegi ei keela just NÜÜD harjutada.

Lugupeetud moderaatorid: kui viitsite, siis koristage ära näiteks teemasse "Miks on vaja põlise vaenlase keelt osata?"

Lugemise tasemel keeleoskuse praktika ongi lugemine.

Kas seda lugemisega ära õpib kahtlane,praktikat ikka vaja, keelt tunned siis kui kusagik kesk venemaal hommikul ärkad ja saad aru et und nägid vene keeles.

Selleks, et foorumisse postitatud tekste mõista, ei ole vaja nii hästi osata.

Koolis õpetati saksa vaenlase keelt, tulemus absoluutne 0.
Vene keelega olen nagu koer , aru saan, aga ei räägi.
Ingise keelt ei ole õppinud, aga olen läbinud Sylvester Stallone , Jean-Claude Van Damme ja Arnold Schwarzeneggeri telekoolituse ja mõistan elljäämise tasandil kõnes kui ka kirjas .

Lugemise tasemel keele selgks saamine on tegelikult keele õppimise juures kõige lihtsam, sest kirjal ei ole aktsenti ega häälduse vigu. Tuleb alustada sellest, et sul on tekst ja sõnaraamat.
Isegi egiptuse hieroglüüfid muugiti Rosetta kivi abil lahti ja nüüd täiskasvanud inimene ei saa harjutada tavalise sõnaraamatuga?

Selle lugemise tasandi õppimisega nagu vanarahva kirjeldus poissmehe armuelust - puhtalt kätte võtmise asi!

Originaalprobleemi juurde naastes: mina räägin nii vene kui inglise keelt, kuid pean mõisltikuks, et mõlema korral vähemalt ühe lausega kirja pannakse, millest jutt. Sest *kõik* ju ei räägi. Näiteks kolmandat kodukeelt, soomet, ma ei valda. Küllap on selleski keeles postitusi tehtud.
Kui on teada, et on huvitav tekst, küll siis leiab võimalusi sellest läbi närida.

PS - käesolev konflikt on minu vene keele oskust kõvasti arendanud. Algtaseme õppematerjale pakub YT-s Maksim Katz, kes oma klippidele ka ingliskeelsed subtiitrid lisab.

Need enda teada hästi aga tegelikult pooletoobiselt vöörkeelte oskajad on pigem nuhtluseks, kui kasuks. Tihti saavad valesti aru ja teevad valesid järeldusi. Seega on kasulik ikkagi keele kõrgtasemel valdamine, mitte see, kui saad "enda arvates hästi" aru. Keeltes on nii palju nüansse ja eriti kõnekeel ning släng võivad olla sisu mõistmiseks sama olulised, kui klassikalise/akadeemilise keele oskus.

Muidugi hobina on iga vöörkeele niivõrd-kuivõrd oskamine kasulik. Sellele ei vaidle vastu.

pooletoobiselt vöörkeelte oskajad on pigem nuhtluseks on küll kohe väga imelikke tõlkeid tuleb sealt

pisut teemast teiselt poolt.
aastakümneid tagasi, kohustuslikus korras slaavi keele mittekonventsionaalseid fraseologisme tudeerides, oli au kohtuda kõrgema sõjaväelasega, kelle kohta kaasajateenija pakkus, et eks ta mingi prappor oli, ainult tärnid palju suuremad ja mingid tammelehed ümber... Alustas ise vestlust ja kohustuslik küsimus: "otkuda rodom?", tegi otsa lahti... alustuseks "job...e nemtsõ", "h-ija nerusskie" jne. Muuhulgas selgus, et tegu oli tõelise polüglotiga, oskas täiesti vabalt suhelda paljudes mh. ka Eesti keeles, sest teadis sõnu "kurratõ, perse ja Talin"..., sest "jazõk potentsionalnogo vraga, nado horošo znat". punkti pani aga ajakiri "Noorus" ja selle uues vormis suur ristsõna, kahtlane värk... Palus selle viisakalt venesse tõlkida... No ei saanud keelduda, ajakiri konfiskeeriti, sõbralikult... Ei teagi, kas on tänaseks jagu saanud?