MTÜ seaduse § 76. "Äriseadustiku kohaldamine" toob vastavad Äriseadustiku §-id mis kehtivad ka MTÜ-dele.
ÄS §33 lõige 7
Äriregistrisse kantud andmete muutumisel, sealhulgas äriühingu juhatuse liikme ja likvideerija nimetamisel ja tagasikutsumisel ja nende esindusõiguse muutumisel ning äriühingu lõpetamisel tuleb viivitamata esitada avaldus äriregistrisse kantud andmete muutmiseks.
ÄS § 71
§ 71. Ettevõtja vastutus
(1) Seaduses ettenähtud andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise korral võib registripidaja ettevõtjat ja kõiki andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvida tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras, sõltumata sellest, kas need andmed kuuluvad registrisse kandmisele või mitte.
(2) Kui seaduses ettenähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata.
(21) Trahv määratakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud ulatuses, aga mitte vähem kui 200 eurot.
Seaduses "ettenähtud tähtaeg" on siis "viivitamata".... allpool toon näited, kuidas pole MTÜ-s alati võimalik "viivitamata" andmeid esitada.
Paraku on Äriregistri kanne deklaratiivne, mitte konstitutiivne.
Kas äriregistri kanne on aga alati õige?
Vastust aitab leida üks Riigikohtu lahend, mis käsitles juhtumit, kus äriregistri kanne äriühingu juhatuse liikme kohta ei olnud õige. Nimelt olid tema volitused juhatuse liikmena lõppenud seoses ametiaja möödumisega, kuid äriregistris oli ta ikka kirjas kui juhatuse liige, sest äriühing polnud registripidajale esitanud dokumente, millest oleks näha, et isiku volitused juhatuse liikmena on lõppenud.
Isik palus äriregistril kindlaks teha, et äriregistri kanne tema kui osaühingu juhatuse liikme kohta on vale, ning kustutada tema andmed ühingu juhatuse liikmena äriregistrist ametiaja möödumise tõttu.
Nii äriregister kui esimese astme kohus asusid aga seisukohale, et selle isiku avaldust ei saa rahuldada, sest äriühing, mille juhatuse liikmeks ta oli, ei olnud esitanud äriregistrile kande muutmiseks seaduses nõutud dokumente, mistõttu äriregistril puudusid ka andmed kande ebaõigsuse kohta.
Samale seisukohale asus ka ringkonnakohus ning muuhulgas leiti, et juhatuse liikme ametiaja möödumine ei too automaatselt kaasa juhatuse liikme volituste lõppemist. Selleks on vaja äriühingu osanike aktiivset tegevust – osanikud peavad juhatuse liikme tagasi kutsuma või valima uue juhatuse liikme.
Riigikohus aga ei nõustunud lahendis alama astme kohtute seisukohaga ja leidis, et kuna üldjuhul valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, siis lõpeb juhatuse liikme ametiaeg hiljemalt kolme aasta möödumisel alates tema valimisest, kui seda juhatuse liikme nõusolekul osanike otsusega ei pikendata või juhatuse liiget enne tähtaega tagasi ei kutsuta. Riigikohus asus seisukohale, et juhatuse liikme ametiaja lõppemisel peab osaühing esitama äriregistrile avalduse juhatuse liikme äriregistrist kustutamiseks. On piisav, kui sellises avalduses üksnes viidatakse ametiaja lõppemisele, eraldi osanike otsust sellele lisama ei pea.
Riigikohus rõhutas ka: "Juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kande äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)."
Sellest lahendist nähtub, et kõikvõimalike vaidluste ja segaduste vältimiseks tuleb äriühingu juhtorganitel alati tagada, et äriregistris ettevõtja, sh äriühingu juhatuse liikme kohta käiv informatsioon oleks alati õige. Ühtlasi kinnitas see lahend ka asjaolu, et äriregistri kanne juhatuse liikme kohta ei pruugi alati olla õige – vastavasse kandesse tuleks suhtuda teatud ettevaatlikkusega.
https://www.rmp.ee/ettevotlus/kasulik/j ... 2007-10-02
https://arileht.delfi.ee/a/68851303
jne
MTÜ-de puhul on lisaks probleemne see, et Äriregistris juhatuse liikmete kohta muudatuse tegemisel nõutakse MTÜ üldkoosoleku otsust.
Vahel juhtub, et suhted on sassis ja sa tahad MTÜ juhatusest lahkuda, aga su avaldus jääb vastuseta ja äriregistrisse nimi ikka üles. Mida siis teha?
Seaduse järgi võib juhatuse liige igal ajal tagasi astuda sõltumata põhjusest. Selleks tuleb esitada avaldus end määranud organile, reeglina üldkoosolekule. Kui keegi aga midagi ette ei võta, on sul abiks näiteks mittetulundusühingute seaduse § 28 lõiked 31 ja 32, mille järgi on sinu tagasiastumise järel muutunud registrikanne ebaõigeks.
https://heakodanik.ee/kuidas-juhatusest ... l-lahkuda/
Kui Te aga soovite juhatuse liikme kohalt tagasi astuda, siis soovitan esitada OÜ osanikele teate selle kohta, et olete juhatuse liikme kohalt tagasi astunud. Sellisel juhul lõpevad Teie volitused juhatuse liikmena avalduses märgitud ajast...
http://www.vastused.ee/loe/oigus/arioig ... iikme.html
jne
Mul MTÜ-s konkreetne juhtum.
Juhatuse liige soovis omal soovil juhatusest tagasi astuda ja kirjutas vastava avalduse.
MTÜ ei saa Äriregistrile "niisama" ja "viivitamata" seda avaldust esitada koos taotlusega muuta juhatuse liikmete nimekirja ja see isik sealt tema avalduse alusel välja arvata. Selleks peab lisama MTÜ üldkoosoleku vastava otsuse.
Edasi on kaks võimalust.
Avaldaja ootab ära MTÜ koosoleku toimumise millalgi ja selle otsuse või
Teeb vastava ebaõige juhatuse liikme kande muutmise avalduse ise Äriregistrile
Viimast varianti kasutatakse üldjuhul alles siis, kui mingil põhjusel MTÜ üldkoosoleku otsust ei tule (MTÜ ei saa üldkoosoleku kvoorumit kokku; MTÜ üldkoosolek ei saa vastavat otsusust langetatud (enamus jääb hääletusel erapooletuks näiteks vms); MTÜ üldkoosolek otsustab, et ei vabasta juhatuse liiget (õigustühine otsus, aga Äriregistrile ei saa "üldkoosoleku otsust mis vabastab isiku juhatuse liikme staatusest" esitada); MTÜ juhatus lihtsalt ei hakka ennast sellel teemal liigutama ja ei kutsu üldkoosolekut kokku jne.
+ minu teada ei ole Äriregistri elektroonilises keskkonnas võimalik ka juhatuse liikmel esitada oma enda vastavat avaldust ilma üldkoosoleku otsust lisamata (sind ei lasta "elektroonilises esitamismenetluses" lihtsalt järgmise toiminguni ja klikini edasi, kui pole lisatud üldkoosoleku protokolli oma avaldusele)...
Portaali "Teatmik" milleski süüdistada pole vist eriti asjakohane, sest nad võtavad oma andmed avalikest registritest nagu kõik muud samalaadsed portaalid.
Näiteks
"Inforegister",
"Krediidiinfo" jms.
Maksukohustuslaste register.
Maksukorralduse seaduse § 18 lõige 1 sätestab
§ 18. Registreerimiskohustus
(1) Enne tegevuse alustamist Eestis on Maksu- ja Tolliametis kohustatud end registreerima:
1) juriidiline isik, keda ei kanta äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse;
Kui kantakse Äriregistrisse, siis eraldi Maksukohustuslaste registris ennast registreerima ei pea, andmed võetakse üle Äriregistrist.
paraku ei sisalda Äriregistri andmebaas andmeid "töötajate" kohta vaid ainult juhatuse liikmete ja omanike kohta.
Töötamise registreerimiseks on Maksukohustuslaste registri alamregistrina moodustatud "Töötamise register", kuhu äriühingud kannavad sisse oma töötajad. MTÜ-de puhul on seal eraldi "konks":
Mittetulundusühingud ja sihtasutused ei ole äriseadustiku mõistes äriühingud. MTÜ-des ja SA-des vabatahtlikkuse alusel töötavaid isikuid töötamise registris registreerima ei pea.
https://www.rmp.ee/toooigus/tootamisere ... eerimisest
Seega igasugused "Teatmik"-ud jm staff panevad teatud juhtudel oma "aruanded ja analüüsid" kokku puudulike algandmete baasil ehk andmete baasil, mida nad saavad kätte avalikest registritest. Kui vastava registri kanne on vale, või mingid kanded mingitest registritest üldse puuduvad, siis on tulemus üks "pudru ja kapsad".