www.militaar.net

See on uudiseks, ilmselt saadi tootmine kuidagi "radari alt" käima.

Kui sauele Steri ehitati siis oli kisa taevani ja sisu ei huvitanud kedagi, piisas ainult sõnast "radioaktiivsus". Siiski, pärast mõningast arusaamatut tegevust, said nad ikka oma gammapõrgu valmis ja vist toimetavad siiamaani.

Ehk siis 2 milkut tööstusele ja 2 milkut PR+advokaadikulud

Juhani Putkinen kirjutas: ↑30 Mär, 2023 17:45Eestis ju täidetakse külgmiine M-14 lõhkeainega. Miks mitte mürske.

Hetkel on nendel teatud tarneprobleemid, kuna alltöövõtja on Poolas ja tema ei suuda neid miine õigeaegselt lõhkeainega täita

https://www.err.ee/1608878312/lohkeaine ... tsuse-taga

Esialgu neid külgmiine M-14 täideti Poolas.

Viimases Sõduris on kol. ltn. Raul Kütti artikkel külgmiinidest. Sellest artiklist sain aru, et miinid toodetakse Eestis.

155mm shells rose in price from $2,700 per piece to €4,000 per piece. For russians, a 152mm shell costs $500-$600 per piece.
The American company Vista Outdoor, which owns the manufacturers of firearms and cartridges Remington, CCI, Alliant Powder, Federal, reported the possibility of a global shortage of gunpowder. So next year the company will be forced to raise the prices of ammunition by at least 10%.
This was reported by Newsweek.
The German defense concern Rheinmetall has increased the prices of 155mm ammunition required by the conflict in Ukraine by more than 1.5 times since the beginning of the war in Ukraine, Welt reported on Tuesday.
According to a document obtained by Welt, Rheinmetall will deliver 333,333 rounds of ammunition at an average price of 3,600 euros per round as part of the contract.
(for reference, the French have a 155-mm projectile that costs more than 4,000 euros, while the production capacity allows the production of no more than 650 projectiles per month).

Venele maksab 152 mm. mürsk 500-600 dollarit siis lääs ostab 155 mm. mürske hinnaga 3600-4000+ eurot tükist ehk seis on 1:8 kindlalt vene kasuks.

Auch meine Kontakte innerhalb der ukrainischen Armee sagen mir: es fehlt nicht nur an 155 und 152 mm Artillerie-Granaten – es funktioniert einfach nichts mehr. Die westlichen Panzerhaubitzen sind nicht für einen echten, langen Krieg gemacht, sondern nur für kurze Einsätze.

Röpcke allikad ukraina armee ridades annavad teada, et probleemid pole mitte ainult 155 mm. ja 152 mm. moona vähesuses vaid ka lääne liikursuurtükid pole eriti sobilikud pikaaegseks intensiivseks lahingutegevuseks.

Ob Krab, AS90, Pzh2000 oder M109 – meine Quellen sagen mir, dass die meisten gelieferten mobilen Geschütze aktuell nicht mehr einsatzfähig sind, weil die Läufe durch Dauerfeuer „kaputt geschossen“ wurden oder andere Funktionen ausgefallen sind. Hoffe, die Industrie lernt daraus.

Enamik ukraina lääne päritolu 155 mm. liikursuurtükkidest on hetkel kas raudade liigse kulumise või muude tehniliste rikete tõttu rivist väljas ja kasutuskõlbmatud.

Suurim 122mm ja 152mm moona tootja endises idablokis. Ukraina naaber. Bulgaaria. Laod on sisuliselt toodangust umbes. Miks, seda ei müüda Ukrainale? Arestovõtš.
https://www.youtube.com/watch?v=ymvjaN2vZb0&t=47s
1.20.30 min.

sg01 kirjutas: ↑20 Dets, 2023 1:31Venele maksab 152 mm. mürsk 500-600 dollarit siis lääs ostab 155 mm. mürske hinnaga 3600-4000+ eurot tükist ehk seis on 1:8 kindlalt vene kasuks.

Venemaal on alternatiivkulude-tuludega nagu on. Läänes liiguvad investeeringud sinna, kus rohkem teenib, Venemaal sinna, kuhu kästakse. Ehk siis, kui 500-600 dollarit ka õige on (viidet pole), siis on 6-8-kordne vahe osaliselt ka fiktsioon.

Aga probleem kui selline on kindlasti olemas, seda tingib kasvõi economoy of scale. Rohkem on alati odavam toota. Lääs ei ole soodustanud, et neil samas suurusjärgus toodetaks.

Röpcke allikad ukraina armee ridades annavad teada, et probleemid pole mitte ainult 155 mm. ja 152 mm. moona vähesuses vaid ka lääne liikursuurtükid pole eriti sobilikud pikaaegseks intensiivseks lahingutegevuseks.

See on päevselge - suure keerukusastmega masinad omavad palju rohkem kuluvaid ja tõrkeid tekitavaid osi (võrredes näiteks loll-lihtsa veetava haubitsaga, kus põhimõtteliselt relva eluiga remondini sõltub raua kulumisest. Omaette teema on veel tegevus primitiivsetes oludes, kus tehase remondimeeskond ja soe töökoda polegi käeulatuses nagu Saksamaa polügoonil - siin võibki näiteks üllatav eelis tekkida näiteks iidvanale Gvozdikale, mis on arvestatud tööks primitiivsetes oludes ja kus enamiku töid teeb meeskond ise masinas olevate tööriistadega.

sg01 kirjutas: ↑20 Dets, 2023 1:31 Venele maksab 152 mm. mürsk 500-600 dollarit siis lääs ostab 155 mm. mürske hinnaga 3600-4000+ eurot tükist ehk seis on 1:8 kindlalt vene kasuks.

See hind kulub vertikaalselt kui
1. paljud tootjad hakkavad tööle ja tekib konkurents hangetel (hetkel konkureerivad tellijad omavahel, kes suudab teise üle pakkuda ja tootja tööle panna)
2. tellimuste kogus kasvab

Rasketööstus (mille hulka kuulub ka sõjatööstus, sh moona tootmine) on väga suurte püsikuludega, teatud punktis võibki juhtuda, et miljon mürsku maksab ainult veidi rohkem kui 100 tuhat mürsku, sest materjali maksumus on mürsul tühine, põhiline on tehase püsikulud (amort, küte, elekter, personal), mida tuleb maksta ikka, kui tahad töövõimelisena püsida.

See seletab ka anomaaliaid, miks kunagi 12 miljonit maksnud F-16 maksab täna 100 miljonit. Tellige samapalju kui telliti külma sõja ajal, muutub tunduvalt odavamaks. Dollar on vahepeal odavnenud ehk 2-3 korda - hinnakasvu põhjustabki väike tellimusmaht ja vajadus selle arvelt katta tehase püsikulusid. Relvatööstused töötavad kõrge klassi spetsid, kes peavad olema usaldusväärsed, see pole Tesla patareiautode tootmine, et võtame suvalisi latiino immigrante. Seal, kui tööd pole, tuleb ikka maksta, et inimesed alles püsiks, kui tellimus tuleb.

Selle majandusime tööle hakkamiseks ehk 155 paugu hinna normaliseerumiseks tuleb teha normaalne tellimus, siis hakkab neid mürske saama ka 1000 dollarit tükist (st samas skaalas kui venelased ostavad).

Kapten Trumm kirjutas: ↑20 Dets, 2023 10:47 ...

See seletab ka anomaaliaid, miks kunagi 12 miljonit maksnud F-16 maksab täna 100 miljonit. ...

OT jätk: Eriti groteskseks muutub see hind, kui see panna kõrvuti praegu seeriatootmises oleva F-35 hinnaga, mis on kordi võimekam lennuk, kuid odavam (~85 mil) isegi praeguste LRIP (Low Rate Initial Production) tellimuste korral. Iseasi, kas F-35 planeeritud FRP-ni kunagi jõuabki.

Mürskude tootmisel võib see seos isegi tugevam olla - selle 8000 dollarise mürsu tootmise materjalid võivad olla mõnesaja dollari klassis, ülejäänu on püsikulud ja natuke kasumit. Ja kui lõhkeaine telllimused suurenevad (neid ei toodaju mürsutootjad ise), siis võivad ka materjalid nt lõhkeaine osas odavneda. Nende hinnarallide taga on täna ikkagi lääne olematu sõjaline tellimus ja pisike tootmismaht.

Ma arvan, et vähemgi. Terase hind mingi alla 5 EUR/kg jae. Pigem seal maksab RD(sütikud, koorik, terase termotöötlus, mark jm tehnoloogia), palgad, energia, seadmete kulu/kuluosad(terad, möginad, hooldused jne), aga põhiliselt tootja kasum.
Vantidel on omahind, ilmselt, kolm korda madalamgi, aga sealne kultuur kajastab kasumit omahinnas(raspil nazõvajetsa).

Ma arvan, et vähemgi. Terase hind mingi alla 5 EUR/kg jae

Tavalise konstruktsiooniterasest lehed ja talad saab kätte hetkel kuskil 1 €/kg.
5 €/kg saab juba valmis konstruktsioonid ilma paigalduseta (väga suurte konstruktsioonide puhul ka vist koos paigaldusega).

Kahjuks ma ei tea, mis terast mürskudes kasutatakse, arvatavasti midagi kvaliteetsemat ikkagi,
Ja kui üks 155 mürsk kaalub kuskil 45 kg, siis materjali hinna saab välja arvutada, ehk ülemäära suur see olla ei saa.

Kildfugassi mürsk peab olema lihtsalt hästi kilduv ja tekitama selliste teravate rebitud servadega kilde. Seal mingeid imeteraseid ei kasutata. Pigem äkki selline malmile lähedaste omadustega? Imematerjalid tulevad mängu siis, kui läheb soomuse läbistamiseks. Ja nende mürskude hinnad olid viiekohalised ka enne UKR sõda. Aga mürskude arvust kõva 95% on tavaline kildfugass, kilduv mürsk, mis sisaldab ka korraliku lõhkeainekoguse.

Kapten Trumm kirjutas: ↑20 Dets, 2023 14:33 Kildfugassi mürsk peab olema lihtsalt hästi kilduv ja tekitama selliste teravate rebitud servadega kilde. Seal mingeid imeteraseid ei kasutata. Pigem äkki selline malmile lähedaste omadustega? Imematerjalid tulevad mängu siis, kui läheb soomuse läbistamiseks. Ja nende mürskude hinnad olid viiekohalised ka enne UKR sõda. Aga mürskude arvust kõva 95% on tavaline kildfugass, kilduv mürsk, mis sisaldab ka korraliku lõhkeainekoguse.

Kildmürsu kilduvus (kildfugass on vene laen) tuleneb lõhkeaine tüübi ja kesta materjali tugevuse suhtest. Malmilaadne see kindlasti aga pole, malm pihustub tolmuks selliste lõhkeainete ja kogustega mis keskmises 155mm kildmürsus sisalduvad.