Sõduripajukist kuivtoidupakini

[Satakas]

maitselt on seni kõige rohkem meeldinud jänkide pakikesed, mida siin kümmekond aastat tagasi tonnide kaupa ringles. väga mõnusa mulje jättis ka veidi varasemal ajal mekitud bundeswehri toidupakike. eriti see risotopakk. kahju vaid, et neis mõlemas sööki koguselt suht vähe - ma nimelt selline suure isuga ja ehkki vajaliku energia saab kätte, on füüsiliselt tühi kõht ikka paras pind perses.

[jackpuuk]

Vene kroonus olid suhpajokid kolme erinevasse "klassi" liigitatud, kõige lihtsam ehk mida tavaliselt välja anti, see oli täiesti söödav (viimasena söödi ära galetõ, näkileiva moodi küpsised), teine aste oli vägevam, mõned magusad küpsised, suhkur oli kindlasti (kas esimeses kah oli, kahjuks ei mäleta? ), mingi mikroshokolaad. Kolmanda sisu meile ainult näidati, seal oli shokolaadi ja muud toitvat-magusamat manti märgatavalt rohkem võrreldes muu mudruga, pakil kaal polnud küll eriti suurem. Konservpudrud olid plekis ja kuivaks keedetud (aurutatud?), maitse poolest väga head (võrreldes kroonu sööklalobiga). Kartuli kuivputru nendes polnud, mis on ka mõistetav, kartuli toiteväärtus on tegelikult nullilähedane. Osakesi neist jänkide pakkidest olen söönud, maitse üle ei saa kurta ja täiskõhutunde loomulikult tekitavad. Soola maitse ja soola sisaldus on otseselt seotud, pidevalt füüsilist tööd tehes või ringi rassides vajab organism soola päris palju, sest higistades lahkub seda organismist suhteliselt suurel hulgal. Kontorirottidele piisab 0,5 grammist päevas, pideva füüsilise koormuse puhul jääb sellest kõvasti väheseks, sellega seoses on lihaskrambid väga kerged tulema.

[Satakas]

kartuli toiteväärtus on tegelikult nullilähedane.

vabandan juba ette ära järgneva keelekasutuse pärast, aga kas sa oled peast põrunud???

Kontorirottidele piisab 0,5 grammist päevas.

väide, mis otseselt karjuma ei sunni, ent mis lööb pullikaka-häirekella siiski käima. ära nüüd sedasi aru saa, et ma väidet pullikkaks nimetan - see võib suht-koht paika pidada, aga personaalne soolavajadus on siiski niivõrd individuaalne, et puhtinimlikult on patt hakata esile tooma mingeid konkreetseid numbreid.

pool grammi päevas VÕIB olla päris piisav, aga vaadeldes soovitatava soolatarbimise päevatabeleid võib öelda, et mainitud kogus kaldub siiski pigem allapoole soovitatavat keskmist.

seega soovitan sul seda numbrit üle kalkuleerida ja veidi objektiivsemalt esitada.

[jackpuuk]

Satakas, ma olen kindlasti peast põrunud, kuid seda väidavad inimesed, kes on otseselt seda teemat õppinud ja koostanud igapäevaseid ratsioone per face. Kartulis pole peale tärklise pmst. midagi (ning seegi sõltub valmistamise viisist ja sellest, kuna kartokas on üles võetud)

[Satakas]

sissejuhatuseks üks artikkel.

wikipeediast vaata alapeatükki "nutrition"

ühe toidukalkulaatori põhjal:
100g kartuli toiteväärtus on ~85 kalorit.
100g sealiha toiteväärtus on ~260 kalorit.

mu naine, kes on muu kõrvalt toiduainetehnoloogiat õppinud, seletab asja lihtsalt: "ega kartulit pole nalja pärast esimene asi, mida igasuguste dieetide puhul ära keelatakse. ehkki ta toiteväärtus on näiteks lihaga võrreldes paar korda madalam, koosneb kartul peamiselt süsivesikutest, mis on inimesele kõige kergemini omastatavad - erinevalt lihast, mis koosneb suuresti valkudest, mille lagundamiseks ja omandamiseks iseenesest energiat kulutatakse, muundatakse kartul väga ruttu ja väga kergesti suhkruteks, mistõttu on tema tegelik toiteväärtus vaat, et
suuremgi kui lihal."

ja isegi kui me oma vaielungiga ükskõik, kuhu välja jõuaks, on su väide, et kartuli toiteväärtus on nullilähedane iseenesest lihtsalt jama. ta võib olla vähemtoitev kui mõni teine toiduaine aga null ega nullilähedane pole ta mingil juhul (rääkimata sellest, et tegelikult on see hoopis suhteliselt kõrge). meenutuseks ajaloost: ega kartul nalja pärast imekiirelt suurel osal maakerast teraviljapõhiseid peatoite (leib, karask, pudrud jmt) välja ei vahetanud.

[MadMan]

jackpuuk võiks oma autoriteetide andmed üle kontrollida ja koolis õpitu meelde tuletada seoses tärklise seedeprotsessidega.

Alustada võid ka 4.klassi materjalidest:
http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klas ... eedimi.htm

http://www.sunpower.ee/index.php?lang=est&main_id=79

Tähtsamad süsivesikud on suhkrud ja tärklis.

Kuigi vajab märkimist asjaolu, et tärklis ja valgud (liha jms) ei sobi kokku.

[jackpuuk]

Väljendusin vist veidi valesti, täpsustasin väheke seda kartuli juttu tuttava käest. Õigem oleks siis niimoodi: kartul oma loomulikus olekus (ehk siis sellisena, nagu ta põllult tuleb), omab väikest toiteväärtust oma kaalu suhtes, ehk siis massi ja toiteväärtuse suhe on kehvakene.
Teisena toodud lingis (mis räägib treeningust ja toitumisest), sellega tekib mul küsimusi. Käisin kuu aega tagasi arsti juures ja rääkisin tema küsimiste peale, et mul kulub suht tihti rohkem kui 3 liitrit vett päevas, seda ilma füüsilise koormuseta. Selle peale saatis ta mind uuringutele, normaalne olevat kuni 2 liitrit päevas, kuid pigem vähem.

[Silmsirkel]

Einojah... seda juttu lugedes tekib küsimus et mis kuradi pärast siis kartulit viimase 2-300 aasta jooksul põhitoidusena kasutatud? Toiteväärtus on ju nullilähedane, äkki üldse kahjulik!?!? Miks antakse pidevat füüsilist tööd tegevatele inimestele/loomadele kartulit? Miks metssiga kartulit tuhnib, mis ta sellest saab? Loomad ei pidavat ennast ju mürgitama. Mis mõttega kartulit kasvatatakse, ehk on parem ainult leiba teha?

Aga palun... kui sa oled leiutanud midagi, mis suudaks ka näljahädale lõppu teha, jaga seda meiega!

[Lemet]

Kartulist, tema omadustest, toiteväärtusest ja sellest, kuidas suures jaos tänu kartulile suudeti Euroopa riikides nälg võita - http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?18549

[Nibelungen]

Väljendusin vist veidi valesti, täpsustasin väheke seda kartuli juttu tuttava käest. Õigem oleks siis niimoodi: kartul oma loomulikus olekus (ehk siis sellisena, nagu ta põllult tuleb), omab väikest toiteväärtust oma kaalu suhtes, ehk siis massi ja toiteväärtuse suhe on kehvakene.

Sa võid oma tuttavale edasi ütelda, et kartul, mis tuleb põllult omab loomulikus olekus 100g kohta umbes 20 g süsivesikuid.
Need omadused võivad suureneda vastavalt sellele, millist rooga valmistatakse. Teraviljas on näiteks süsivesikute kogus umbes 24g 100 g kohta.

Mul kulub tugevatel trenni - ja tööpäevadel umbes 4-5 liitrit vett päevas
Huvitav kuhu "arst" mind veel saadaks?

[Satakas]

veetarbimisse puutuvalt - natuke rõvedapoolset juttu: joon päevas julgelt 3-4 liitrit, suviti, kui peamiselt rattaga liigun, läheb rohkemgi. ega see mu 95 kilo juures väga palju polegi, aga huvitav on märkida, et joon peamiselt pärast suitsutõmbamist, 200g klaas peaaegu iga koni järel (suitsu teen paki päevas) plus siis vahepeal mõnuga kuni pool liitrit külmkapikülma vett lihtsalt naudingu pärast.

poolteist aastat tagasi jätsin 4 kuuks suitsetamise maha. esimene ja ainus tagasilöök oli see, et sitt jäi mulku kinni ega tahtnud ena välja tulla ja ei hakanudki käima. kõik need kuud ägisesin ja inisesin iga päev poti kohal. üritasin küll "kunstlikult" vett juua aga harjumust polnud ja sisse see ei juurdunud. nii hakkasin lõpuks taas suitsule ja vett jooma ja sitt käib lahedasti.

[Radist86]

See Jackpuugi mainitud kõige lihtsam kuivpajuk on mullegi meelde jäänud taevaliku maitsega. Mitte, et me oleks kole kehvasti süüa saanud, vaid lihtsalt jube üksluine oli see lobi - iga nädal sama menüü. Värskes õhus nositud konservid olid suur vaheldus. Kui oleks pikemalt pidanud kuivpajuki peal elama, oleks see ka lõpuks hakanud suus ringi käima.

...kõik need kuud ägisesin ja inisesin iga päev poti kohal...

OT küll aga selle vastu olen vahel pruukinud Figura 2 nimelist teed. Saab apteegist. Ühe, hiljemalt kahe tassi järel hakkab kiire. Aegunud tee kaotab kõvasti tõhusust. Tee sellepärast, et keemiat "lubatud kogustes" saab iga päev märkamatult sisse ahmida.
Mina olen seni kergelt pääsenud aga õrnema seedimisega inimesed räägivad, et vaatamata kiirendusvõistlusele tuleb püksid kiirelt pesumasinasse panna.
Nii et proovimisel oleks väga soovitav kergenduskabinetis koht borneerida ja ise selle läheduses hiilida.

[kalleb]

purgeen ehk fenoolftaleiin annab samasuguse meteorismi efekti

soovitan soojalt

[jackpuuk]

Ma saan aru, et nädalalõpu vedelike tarbimisele järgnev olek muudab inimeste meeleolu kergesti ärrituvaks, see aga ei tähenda, et peaksite oma meelepaha foorumis minu peal välja elama.
Kas keegi mäletab, et ajaloos oleks kusagil räägitud kartuliikaldusest?
Kuid enamik peaks mäletama kroonikates mainitud viljaikaldustest.
Ehk siis, kartul on ilmastikutingimustele tunduvalt vastupidavam kui teravili.
Tervailja oma loomulikus olekus (st. põllult korjatuna), sööte tihti?
Mida kuradit te nämisete ilma asjasse süüvimata?
Satakas, tahaks näha kuidas sa oma trennikoormuse puhul 0,5 grammi soolaga päevas kuu aega vastu pead.
Teadmiseks, suitsumehel on vee ja ka soolanorm päevas suurem kui mittesuitsetajal, kui viitsiksid mu postituse korralikult läbi lugeda, siis oli juttu veekogusest ILMA FÜÜSILISE KOORMUSETA! Ja arst polnud "arst" vaid nina-kurgu-kõrvaarst, kes aastaid oma erialal inimesi ravinud.

[Satakas]

lahtisteid tean ikka aga nendega on see häda, et nende mõju pole pelgalt ühekordne ning seega muudavad nad su vähemalt selleks päevaks kinnismaiseks.

Kas keegi mäletab, et ajaloos oleks kusagil räägitud kartuliikaldusest?

vedelikupuudus vedelikupuuduseks aga seda lugu peaks küll iga koolilõpetanu mäletama:

Suuri probleeme tekitas Inglismaale olukord Iirimaal. 1840. aastate II poolel tabas Iirimaad suur näljahäda. Selle põhjuseks oli kartulihaigus, tõenäoliselt lehemädanik. 1846. aastal muutusid kartulipõllud mädanevaks massiks ja saak jäi saamata. Kuna kartul oli iirlaste põhiline toit, puhkes suur näljahäda, millesse suri umbes 1,5 miljonit inimest.

Satakas, tahaks näha kuidas sa oma trennikoormuse puhul 0,5 grammi soolaga päevas kuu aega vastu pead.

miks sa, südametu julmur seda näha tahad? kui sellepärast, et ma olen kuskil maininud, et poolest grammist piisab, siis küll täiesti teenimatult! sest ma olen nimelt selgi teemal sulle vastu vaielnud. seega ma tahaks hoopis sind näha samas olukorras. (või sain ma millestki valesti aru?)

veekoguse koha pealt ma suud pruukima ei hakka sest see on lisaks eluviisile ka maitse asi ja igati individuaalne.