Roomikmasin roomab ≈≈≈≈≈ otse?

[Kilo Tango]

Täpsustan siis, et veab rohkem hammaste otste peal, juhul kui lint on lõdvem. Kui on õigel ajal lint ära pingutatud, siis peaks ikka vedama õigest kohast. Linttraktori tagatähiku kuju ei ole ju nagu jalgrattal, hambad täitsa koonuses ja kui lint lõdva, on see normaalne, et otste poole vedu liigub.

Las ta siis veab seal "otste peal". See ei muuda asjaolu, et T-55 puhul teeb roomik ühe ringi iga tähiku 7 ringi kohta. Vahet ei ole ju.

[rainer.k]

1. See "veab rohkem hammaste otste peal" ei ole tõsi. Kuna roomikul on lõtkud sees, siis tähiku hammaste vaheline jõud ületab igal juhul roomiku pinguti jõu ja roomik istub tähiku peale. Ekstreemsetel juhtudel muidugi võib see juhtuda, kuid enne läheb tõenäoliselt roomik katki või tuleb maha.
2. T-55 roomikul on 91 lüli ja tähikul (vist) 13 hammast). Mis tähendab, et tähik teeb iga roomiku pöörde kohta 7 pööret. Ja ei ole mingit vahet, kas roomik jookseb hammaste tippude peal või kannab kenasti kandepindade peal. Seni kuni roomik ei hüppa üle hammaste teeb kumbki roomik täpselt sama arvu ringe sama tähiku pöörete arvu kohta. Näiteks teeb tähik 70 ringi ja roomik 10. Kui tähikud on jäigalt seotud EI SAA roomik kiiremini liikuda selle tõttu, et see ei istu tähiku kandepinnal, vaid hammaste "tippudel"
3. Ainus põhjus, miks roomik saab kiiremini liikuda on see, et selle kogupikkus on suurem. Kuna pinguti hoiab lingid pinge all, siis peab roomik täisringi läbimiseks sama aja jooksul liikuma suurema kiirusega. NB! Tähiku peal on roomiku lülid normatiivsete vahedega, kuna tähik surub lülid nende ette nähtud asenditesse suurema jõuga, kui pinguti jõuab roomikut venitada.

See on minu teooria, mis toetub põhikooli matemaatikale. Praktika võib olla midagi muud. Ka ei pruugi mul õigus olla.

3 ja 2. punkti kohta tähelepanekud:
Roomiku lülide arv ei muuda kuidagi asja ja selle roomiku võib ka kahe kanderatta peale jooksma panna ilma et see kuidagi liikumist mõjutaks.
Fikseeritud ülekandearv kehtib kui kettülekanne ehk roomik veaks teist tähikut mis on sama hammaste arvuga kuid maapinnal hambad puuduvad ja jõu ülekandmine toimub keti maapinnale toetumise teel ning siin puudub fikseeritud suhe.
Kui maapinnal oleks hambad mis hambuvad roomikulülidega oleks tegu fikseeritud ülekandearvuga kus roomikulülide pikkuse erinevus kaoks lülide libisemise tõttu hammastel.
Roomikut võiks vaadelda veel kui sõiduauto rehvi, ehk kõrgema rehvi korral samal veljel suureneb ratta ümbermõõt ja seega liigub "paksem" kulumata roomik annab suurema ümbermõõdu tähikule.
Näiteks traktoril T-130 on roomiku krifid 4cm pikad ja kui sõita ühe poolega betoonil ja teisega kruusal kuhu nad sisse vajuvad keerab traktor tuntavalt kruusa poole.

[rainer.k]

Täpsustan siis, et veab rohkem hammaste otste peal, juhul kui lint on lõdvem. Kui on õigel ajal lint ära pingutatud, siis peaks ikka vedama õigest kohast. Linttraktori tagatähiku kuju ei ole ju nagu jalgrattal, hambad täitsa koonuses ja kui lint lõdva, on see normaalne, et otste poole vedu liigub.

Praktikas pole erilist vahet kui kõvasti roomik pingutada sest kui ta on veninud on ta nagu veninud kett ikka hammasratastel kus veavad vaid esimesed hambad ja kulutab hambaid õhemaks sest toimub hõõrdumine ketilüli-hamba vahel.
Väikse agana suureneb kulumine kõrgemal hambapõhjast mis suurendab läbimõõtu.
Kulutada tahab ta sisse just neid kohti mis joonisel näha toetuskohana.
Praktikas toimub hambumine veninud keti/roomikuga niimoodi ja pingutamine ainult kiirendab kulumist.
Loomulikult pole tähikul noopalju hambaid ja seal ei avaldu see nii märgatavalt kuid füüsika on sama.
https://www.youtube.com/watch?v=QU8LjVApf8M&t=65s

[vanahalb]

Mul on töö juures küll roomikmasinaid mis otse sõidavad ja siledaid asfaltplatse. Kui vähegi aega on võin mõnel ühe poole lindi täiesti lõdvaks lasta ja proovida et kas hakkab siis lõdvema roomiku poole kiskuma.

Läkski juba meelest ära
Katsest siis niipalju et kui käiguosa on võrdselt kulunud ja masin otse sõidab siis ühe poole lindi lõdvaks laskmine teda üha suurenevat kaart sõitma ei pane.
Küll aga juhtub tihtipeale nii, et kohalt minnes hakkab üks lint (see mis pingul on) kohe vedama aga lõdvem lint tuleb tähikul kõigepealt pingule tõmmata. Siis pöörab masin end natuke , ütleme et 5 kraadi. Isegi kui pärast seda otse sõidab on kõrvalekalle 100 meetri pärast juba päris arvestatav.
Ma proovisin 50 lüliga roomikuga ja pingutusvahemik oli üks lüli. Ehk kui kett on nii kulunud et pinguti juba lõpus saab ühe lüli vahelt ära võtta.

Praktikas oligi ühe lõdva roomikuga sõitmine nii et juba alguses läks kurss natuke valeks. Siis kui enam tee peale ära ei mahtunud tuli suunda korrigeerida ja sellega läks lint tähikul jälle lõdvaks. Ehk kõik algas uuesti ja üks pidev saagimine on. Muistsetel aegade, mäletan, et sõitsin siis nii et lasin juhtkangiga ühe poole sidurit natuke libiseda ja päris otse jooksis. Tänapäeval on lihtsam, sidurite asemel on hüdromootorid ja näppudega saab suunda tunnetada.

[QRX]

Tere

Soovin esile tuua järgmise
Kui oluline see antud kontekstis on, kuid kokkuvõtvalt me räägime kahest veotüübist näitena MT-BL ja T-55 ja vaatleme liikumist sõidusuunaga edasi

MT-BL, veotähik asub esiosas nn laotab roomikut masina teekonnale maha, roomiku pinge vs. tähik tagant ette masina korpuse mõistes, roomik pigem järgib maapinna konarusi, ka läbi libisedes

T-55, veotähik asub tagaosas nn korjab roomikut masina teekonnalt ülesse, roomiku pinge vs. tähik eest taha masina korpuse mõistes, roomik pigem silub maapinna konarusi läbi libisedes

Parimat,
O.

[Kilo Tango]

...

MT-BL, veotähik asub esiosas nn laotab roomikut masina teekonnale maha, roomiku pinge vs. tähik tagant ette masina korpuse mõistes, roomik pigem järgib maapinna konarusi, ka läbi libisedes

T-55, veotähik asub tagaosas nn korjab roomikut masina teekonnalt ülesse, roomiku pinge vs. tähik eest taha masina korpuse mõistes, roomik pigem silub maapinna konarusi läbi libisedes
...

Mõlemad tähikud on tegelikult vedavad. Lihtsalt tagumise tähiku puhul tekib lõtk peaasjalikult roomiku peale, eesmise tähiku puhul selle ette. Viimane asjaolu muudab roomiku pingutamise kriitilisemaks, kuna tõtk tähiku ja maapinna vahel lihtsustab roomiku maha tulekut.

Otse sõitmise seisukohast ei ole mingit vahet. Mõlemad roomikud (sisuliselt ketid) teevad fikseeritud suhtarvuga ringe tähiku kindla pöörete arvu kohta. Seega masin sõidab otse nii nagu ka akf. vanahalb katsest näha oli.