www.militaar.net

Et siis esimene. Kuigi ämbris tundud veidi tillem. Muidugi sõltub ämbri suurusest ja sügavusest.

Rebane11 kirjutas: ↑27 Juul, 2023 16:51 Et siis esimene.

Heino krt, Te ikka võrrelge pe*set kah mitte ainult nägu.
Kas meil on ämbris nii palju ruumi et selline ahter sinna ära mahuks?

Edit (veidi rahunenuna juba):
Krt, mõni nüüd arvab, et kaks "rebast" väitlevad siin omavahel....
Tegelikult meie Fucs ei ole mitte Fuchs elik rebane vaid hoopis kuulus tegelane multiplikatsioonifilmist Приключения капитана Врунгеля.

Дело об преступлении века "Похищение Венеры" Фуксом расследует суперагент Ноль-Ноль Икс имеющий у себя гаджеты и по совместительству транспортного средства пса-киборга.

Позывнои noh.

Kust kr.. mina tean mis staffi seal ämbris on. Ja ämbri läbimõõt on vist saladus. Siin viktoriinis oli pilt kus lullu osutus tuumamiiniks.

Näo järgi pakuks jätkuvalt esimest. Võib olla oled ise ka unustanud?

Joo.
A ma rohkem ei sega. Kui fotograafilistest etüüdidest puudus tuleb, eks ma siis püüan aidata a muidu püüan rohkem vait olla nüüd.

Tänan sind. Pole kaua nii südamest naerda saanud.

Rebane11 kirjutas: ↑26 Juul, 2023 18:38 Ma osakonna juhatajaks läksin majandisse, siis ametiautoks sain kiirabist maha kantud 20 +vana Buhhanka. Aasta oli 1988 ja midagi pole muutunud. Nalja polnudki, kui Kolka (pardamehhaanik) Buhhankat joonel hoida ei suutnud, siis mu varuauto oli GAZ- 51.

Aga "nõukogude maastikuauto" UAZ, mida kõik eestlased nõukaajal villiseks nimetasid - see oli ju spetsialistide ja osakonnajuhatajate auto?

Neid oli vast 1- 2 tükki igas majandis. Meil piigad kategooriliselt keeldusid õppimast C kategooriat, sest majandis ähvardas neid ametiautona Gaz 51 või midagi sarnast. 20+ vana Buhhanka oli tegija pill ja näitas staatust. Et iga esmaspäev pidi minema direktori kabinetti nõupidamisele.

Stroibatis veeti ka kinniste autodega aga see oli rohkem
selleks ,et inimesi metslaste eest kaitsta.Üks reis oli küll
väga imelik ,hommiku oli võõras masin väravas ja võõrad
ohved auto juures , leitu ja kapten ,loeti nimekirja järgi üle
ja kamandati autosse.Sõitsime kuskil tund ja saabusime
kuhugi kolkasse oli mets ,rautee ja üks vagun,meid kamandati rivvi ka loeti jääle üle ,löödi vaguni uks lahti ja
aeti teine kong ukse juurde .Vaguni piirasid ümber teised
ohved ,kõigil automaadid ,noad ja lisa magasiinid vööl ,mina
mõtlesin ,et tea kas pärast lastakse maha ,eemal seisis kindral ja mõned polkovnikud. Viskasime kastid auto peale
ja loeti jälle üle ,autosse ja väeossa ,ohved ei kandnud ühtegi märki ainult tärnid olid väli vormil.Mis seal kastides oli ,pole õrna aimugi.

Soome näts ja pastakad.

Fucs kirjutas: ↑27 Juul, 2023 16:50 Krt, tee silmad lahti ja võrdle ämbripildiga...

Edit:

Seda, et kas härrad äkki ütlevad ära ka oma väeosa nummeri ? Saaks vbl kompromatti kokku kühveldada....

Mul on faktimälu, aga numbrimälu praktiliselt olematu. Sellega on igavene jant ja aasta lõpul eluohtlik situatsioon. Mäletan täpselt et pulmapäeval oli üks kollane auto kraavi põrutanud, võtsin selle orientiiriks aga võta näpust. Ja naesterahva viha sellise sündmuse nagu pulmapäev mittemäletamise eest on teadagi.
Kõik said Laidoneri, nii pildid, sõjaväepilet kui radistile kohustuslik taskuraamat.

Kui Gorkis siis äkki üks nendest?

в/ч 35552 "БУЛАТ" 18 ДИВИЗИЯ ПВО 16-ый корпус ПВО
в/ч 92897 гв.зрп, 10-й отдельный радиотехнический батальон
в/ч 96849 9-я ртбр "Скульптор"
в/ч 67958 904-й отдельный радиорелейный батальон
в/ч 36633 101-й узел связи
в/ч 55407 412 отд.батальон РЭБ

Kui ei, siis mis teie raadiokeskuse/raadiosõlme kutsung / pozõvnoi oli?

Bulat oli 23 seti kutsung, see Moskva oma. Võis olla küll meie väeosa. Teised olid ehk alluvad ja sidesõlm meie keeles totska. Näed siis isegi - ei ma valetanud et olin korpuse staabis tähtis kuli.
Releemehed olid ka meie kasarmus ja mingi prijomnõi tsentr, aga nende asju ei tea. Suurde punkrisse oli asja vaid meil. Kasarmus oli 12 koikut meie väeosa (allüksuse) ühekordseid voodeid, ülejäänud pööbel elas tagapool kahekordsetes. Eestlasi nende hulgas polnud ja kui oli vaba aega, siis nendega ei suhelnud eriti. Lippasin ikka balti majja. See oli hoone kasarmu kõrval. Ühes otsas oli tsantsast (haigemaja), seal oli med prat leedukas ja leedukad seadsid tavaliselt oma sammud sinna. Teises otsas oli raadioremondi töökoda kus ametis mu nimekaim, TPI 3 kursust lõpetanud ja segastel asjaoludel sõjaväkke 2 aastaks sattunud eestlane ja meie väeosa ainus lätlane Valdis. Seega õigusega balti maja. Mingi major oli nende ülemus ja mingi prappor oli ka, aga nood olid asjaga leppinud ja sisenemisel piisas pisikesest tervitusest, kulpi lööma ei pidanud. Too oli siis eestlaste kokkusaamise koht, kus jagati ajalehti ja muud kirjandust ja pandi kohvikann tulele.

Mul see sõber AA teenis lõpuks totskas, tema mulle helistada ei saanud, aga mina kui kõrgem tegelane läbi diviisi temale sain. Kuidagi nii.
Neid kabajantsikuid oli vist 8, kes meile iga tunni tagant raporteid toksis, totskad nende hulka ei kuulunud, polk või diviis oli vahel.

Huvitav oli see, et kui see mees puhkusele sõitis (mis oli meie porukas haruldane, et keegi sai ja see keegi oli 1.5 aasta mees kes 2 kuu pärast nagunii koju läheb.AA sai puhkusele täpselt nii et Tartu raudeejaamas saime kokku. Tema tulemas, mina tagasi minemas) siis rongis ilmus kohale üks major. Eestlane. Teadis asja ja juhendas kuidas koju helistada. Bulat - Tantal -Obrotsnoje... Edasi ei mäleta. Mingi 5 astet oli, kus keegi pidi ühendama. Paar korda proovisin, kodus keegi vastas aga midagi rääkida või aru saada oli võimatu. Kes ta oli või mis ta oli, see major, ei tea. Võin eksida aga tal olid ka vist mandavoskad (kubemetäid- sideväe tunnus) lõkmete peal nagu minulgi.
Huvitav, kui palju tol ajal üldse eesti soost majoreid oli? Enn Vaino, August Sepp. Laaneots - kui tal polnud juba kupp või kaks rohkem?