www.militaar.net

Väga puusalt pannes aga kas neid zilette mitte joonestamises ei kasutatud, pliiatsite teritamiseks. Arvutite-eelsel ajal (jajah, teie olete kuulnud aga mina mäletan ) olid terved suured majad täis joonestamisbüroosid ja sinna juurde kuuluvaid tarvikuid. Keskkoolis olid joon(E)stamis-, mitte joon(I)stamistunnid. Jooned pidid vahel eri laiusega olema ja tava-pliiatsiteritajaga ei saanud tulemust.
Nõukogude Armee oli samuti Neva terade püsiklient ja meie linnakese voentorgis midagi muud vist ei müüdudki. Tsivilisatsiooni ehk inimeste hulka sattudes olid letil ka Sputnik, vist Leningrad ja erilistele jõukuritele mõeldud välismaine Schick.

No kui Neva nüri tundub siis taaskasutajate seas on ziletiterade teritamine au sees.
https://paranda.ee/nullkulu/kuidas-teri ... iletitera/

Zhiletiga lõigati paberit ja vist sai ka tinti vatmanilt maha kraapida. Teritamiseks suht mõttetu, selleks piisab teravast noast ja liivapaberist.

vanahalb kirjutas: ↑31 Dets, 2023 13:32 Väga puusalt pannes aga kas neid zilette mitte joonestamises ei kasutatud, pliiatsite teritamiseks...

Sel ajal kui mina tehnilist joonestamist õppisin, oli pliiatsisüdamikule vajaliku vormi andmiseks levinuim tavaline keskmise teralisusega liivapaberitükk. Puitosale anti õige kuju terava noaga või pliiatsiteritajaga. Ei mäleta, et keegi meil oleks žiletti kasutanud.

Kooliks siis EPA.

No kui Neva nüri tundub siis taaskasutajate seas on ziletiterade teritamine au sees.

Uhhuunduse algusaegadel oli levinud žiletitera uu(hhuu)endamismeetodiks panna seesinane tera täpselt välja arvutatud kõrgusele Egiptuse püramiidi mudeli sisse. Õnnestumise või mitteõnnestumise kohta minul andmed puuduvad.

skalpelliga sai väga heal tasemel teritada.

Endal kavatsus selline nuga osta:
https://aaknives.eu/en/product/knife-wi ... l-hv5-xb5/
Peaks piisavalt terav olema, et habemekarvad juba ehmatusest ära kukuvad
Ainuke küsimus, et millega sellist nuga ennast pärast teritada? 67HRC on selline millele käi või luisk peale ei hakka

diesel kirjutas: ↑31 Dets, 2023 13:52 skalpelliga sai väga heal tasemel teritada.

Kui seda skalpelli oli kuskilt võtta. Neva aegadel oli see pigem eksootika ja hankimiseks tuli kuhugi haiglasse sisse murda.
Tuhnisin natuke venekeelses internetis ja Neva teradest jäi selline artikkel silma.

https://www.monetnik.ru/obuchenie/brand ... viya-sssr/

Seal on märgitud et habemeajamiseks kasutati teda ainult viimases hädas. Siis tuli Nevat kõigepealt teritada ja õigemaks väänata. Akf Tarmo Männardí mainitud "tehniliseks otstarbeks" kirjaga pakid on samuti fotol. Samuti julkar millesse zilett kinnitati et sellega saaks pliiatsit teritada. Tehniline otstarve võis veel tähendada skalpelliks kasutamist, võib-olla isegi samasuguse raami sees. Artikli põhjal olid Neva omadused kirurginoa rollis täiesti muljetavaldavad. See et Eestis skalpelli tunti ei tährnda veel et Kesk-Venemaa rajoonihaiglas sellest kuuldud oleks.
Samuti igasugune muu lõikamine. Tänapäeval on selles rollis vaibanuga. Või kuidas keegi sellist väljalükatava ja otsast järjest äramurtavate teradega nuga nimetab.

Some kirjutas: ↑31 Dets, 2023 14:09 Endal kavatsus selline nuga osta:
https://aaknives.eu/en/product/knife-wi ... l-hv5-xb5/
Peaks piisavalt terav olema, et habemekarvad juba ehmatusest ära kukuvad
Ainuke küsimus, et millega sellist nuga ennast pärast teritada? 67HRC on selline millele käi või luisk peale ei hakka

Hakkab ikka, guugelda sobilik luisu tüüp ja mine osta MKTst.
Kui tahad eriti pidulikuks, siis osta teemantpastat ja hooni üle peale teritamist.

Väga puusalt pannes aga kas neid zilette mitte joonestamises ei kasutatud, pliiatsite teritamiseks. Arvutite-eelsel ajal (jajah, teie olete kuulnud aga mina mäletan ) olid terved suured majad täis joonestamisbüroosid ja sinna juurde kuuluvaid tarvikuid

Madis Reivik kirjutas: ↑31 Dets, 2023 13:47 Zhiletiga lõigati paberit ja vist sai ka tinti vatmanilt maha kraapida. Teritamiseks suht mõttetu, selleks piisab teravast noast ja liivapaberist.

No ma töötasin ühes sellises "joonestamisemajas"

Neva žiletiga teritati sirkli grafiitsüdamikku ja ka pliiatsitele anti sellega viimane kõige teravam lihv. Olenes grafiitsüü tugevusest (M, T, TM, 2M, 2T... H, HB, 2H jne), aga neid tuli töö käigus pidevalt teritada, et saada peenike joon. Žiletiga kraabiti ka kalka (spets. läbipaistev paber, kuhu vatmanile hariliku pliiatsiga joonistatud mustand duššiga lõpuks ümber joonestati) pealt dušši maha, kui midagi valesti läks.

Vatmanile duššiga ei joonestatud, läheb laiali.

Ah et vatmanile peale pliiatsi midagi ei sobinudki ? Ma küll joonestustundides käinud TPTs ja TTÜs, seal pliiatsist kaugemale ei jõutud, kalmaaritint oli liiga keeruline keskmise õpilase jaoks Nii et võisin eksida.

Kuidas see ziletiga teritamine käis, ilmselt mitte päris nii nagu noaga ? Kui viitsid siis selgita, ajaloo huvides. Mine tea äkki läheb tarvis kunagi

Madis Reivik kirjutas: ↑31 Dets, 2023 15:34

Some kirjutas: ↑31 Dets, 2023 14:09 Endal kavatsus selline nuga osta:
https://aaknives.eu/en/product/knife-wi ... l-hv5-xb5/
Peaks piisavalt terav olema, et habemekarvad juba ehmatusest ära kukuvad
Ainuke küsimus, et millega sellist nuga ennast pärast teritada? 67HRC on selline millele käi või luisk peale ei hakka

Hakkab ikka, guugelda sobilik luisu tüüp ja mine osta MKTst.
Kui tahad eriti pidulikuks, siis osta teemantpastat ja hooni üle peale teritamist.

Habemenoa teritamine on ikka peenem värk, kui vikati luiskamine.
Mikroskoobi all näha erinev tulemus, peopesas või nahkrihmaga.
https://www.youtube.com/watch?v=_U7K-6g ... =JoeCalton

Fucs kirjutas: ↑31 Dets, 2023 17:23 Vatmanile duššiga ei joonestatud, läheb laiali.

Dušš jääb vast ühte tükki, laiali läheb märjaks saanud vatman
Head Vana Aasta Lõppu!

Some kirjutas: ↑31 Dets, 2023 14:09 Endal kavatsus selline nuga osta:
https://aaknives.eu/en/product/knife-wi ... l-hv5-xb5/
Peaks piisavalt terav olema, et habemekarvad juba ehmatusest ära kukuvad
Ainuke küsimus, et millega sellist nuga ennast pärast teritada? 67HRC on selline millele käi või luisk peale ei hakka

HRC67 on pmst laager, Viil ei võta, aga käiakivi hakkab ikka. Eriti 64C või C49 roheline, mis mõeldud kõvasulami(treiterad-vk8 jne) teritamiseks/käiamiseks.

OT,
Alist Ruixin pro terituskomplektiga+nahk pastagoi'ga olen saanud ka tavalise kööginoaga käekarvu ajada

Žiletiga teritamisest mäletan ma niipalju et pliiats millimeeterjaotusega joonlauale teraviku peale püsti ja žiletiga lõigati ülevalt alla surudes grafiit õigesse laiusesse. Standardi järgi olid jooned erineva laiusega ja pliiatsid samuti tegid siis eri laiusega jooni. Tähti ja numbreid kirjutati ümara otsaga , muidu läks väga kalligraafiliseks ja ei vastanud normile.
Liivapaberiga ma sellist asja ei oskaks ja noaga teritades läheb tera lõpuks nüriks. Grafiit on ikkagi kivi ja isegi liivakivist gotlandi käiaga saab terast üsna ruttu jagu.

See oli muidugi mingine nõukaaegne GOST või OST standard millele need jooned ja tähed pidid vastama ja võib-olla hiljem õpetati teistmoodi.
Tuššiga joonestamiseks ja kirjutamiseks olid sarnaselt erineva laiusega suled ja seda jah koolis ei õpetatud. Mulle õpetas juba sõjaväes üks leitnant, pärast seda kui komissar mu tehtud esimese seinalehe tulehakatiseks tunnistas

Nõuka ajal sai nähtud ühte sarnase põhimõttega teritajat.
https://www.youtube.com/watch?app=desktop&v=-0cUDlQC95I - Vintage sharpener for safety razor blade SIEGER Klingenschärfer

Vene oma oli ümmarguse kujuga ning kui tera sees, siis keerati ülemist-alumist poolt teineteise suhtes. Ise ei proovinud, tundus kahtlane värk, kuid näitaja ise kiitis ...

vanahalb kirjutas: ↑31 Dets, 2023 21:28 Žiletiga teritamisest mäletan ma niipalju et pliiats millimeeterjaotusega joonlauale teraviku peale püsti ja žiletiga lõigati ülevalt alla surudes grafiit õigesse laiusesse. Standardi järgi olid jooned erineva laiusega ja pliiatsid samuti tegid siis eri laiusega jooni. Tähti ja numbreid kirjutati ümara otsaga , muidu läks väga kalligraafiliseks ja ei vastanud normile.
Liivapaberiga ma sellist asja ei oskaks ja noaga teritades läheb tera lõpuks nüriks. Grafiit on ikkagi kivi ja isegi liivakivist gotlandi käiaga saab terast üsna ruttu jagu.

See oli muidugi mingine nõukaaegne GOST või OST standard millele need jooned ja tähed pidid vastama ja võib-olla hiljem õpetati teistmoodi.
Tuššiga joonestamiseks ja kirjutamiseks olid sarnaselt erineva laiusega suled ja seda jah koolis ei õpetatud. Mulle õpetas juba sõjaväes üks leitnant, pärast seda kui komissar mu tehtud esimese seinalehe tulehakatiseks tunnistas

OT. Pliiatsiteritamisest. https://www.youtube.com/watch?v=wh8ij9NnLIQ