www.militaar.net

Samaaras lõppesid eelmise aasta novembris mainitud lennuki katsetused. Tegu peaks olema ainsa lendava eksemplariga, vähemalt väidavad seda tegijad ise. Masin tõsteti välja soost kuhu ta oli sattunud 1942 aastal õhutõrje tabamuse tulemusena, välja 2005 aastal.



http://www.vninform.ru/article/138854.html

vennad on tõest vaeva näinud, au sellistele meestele

Ilus töö tõesti. Ainult sabakargu silindris pole vist õige rõhk. Saba nii madalal, et lennueelsel kontrollil puutuks kõrgustüür vastu maad. Seega pildil olev lennuk pole hetkel lennukõlblik.
Juhis ka, kuidas selle masinaga lennata: http://www.allworldwars.com/videos/IL-2 ... -1943.html

Miks on sel isendil piloodi külgedele vaatamine sedavõrd piiratud?

Ja kuidas oli välistatud see, et pardalaskur suures lahingupalavikus enda lennukil kogemata saba küljest ei lase?

Eks silmaklappidega hobene jookse ikka kiiremini ja täida oma kohust paremini kui kõrvalised asjad ei sega

Miks on sel isendil piloodi külgedele vaatamine sedavõrd piiratud?

Tegu peaks olema soomusega piloodi kaitseks.

See soomustus muidugi rohkem killukaitse + kaugelt tulevate käsirelvade juhuslike tabamuste vastu.

6-8 mm teraslehe peaks isegi tavalise täismantelkuuliga 7,62x51 mm 100 meetri pealt läbi laskma.
Muidu 7,62 eest loetakse piisavaks kaitseks 12 mm vertikaalne leht.
Sellel ajal, kui Il-2 sai pardalaskuri, enam õhus väga 7,62ga ei põmmutatud.

Il-2bis soomuse skeem pole asjakohane. Antud lennukit seerias ei toodetud.

andrus kirjutas:Il-2bis soomuse skeem pole asjakohane. Antud lennukit seerias ei toodetud.

Ja see annab kabiini taolisele väljanägemisele loomulikult hoopis teise tähenduse...tegu on putukavõrgu või kaasfoorumlase Zusliku pakutud külgvaate piiramisseadmega...

Üheks Il-2bis seerias mitte tootmise põhjuseks (ettekäändeks?) olid suured konstruktiivsed muudatused võrreldes originaalse Il-2-ga, seda ka kabiini soomustamise osas.

Originaalse IL-2 soomustuse skeem



Koos vastava pildiga



Nagu juuresolevalt pildilt näha, ei erine küsitava detali väljanägemine suuresti ka seeriaviisiliselt toodetud lennukil. Loodetavasti võib nüüd selle küsimuse vastatuks lugeda ja järgmiseks võtab andrus lugupeetud kaasfoorumlase teisele küsimusele vastata.

Kapten Trumm kirjutas:See soomustus muidugi rohkem killukaitse + kaugelt tulevate käsirelvade juhuslike tabamuste vastu.

6-8 mm teraslehe peaks isegi tavalise täismantelkuuliga 7,62x51 mm 100 meetri pealt läbi laskma.
Muidu 7,62 eest loetakse piisavaks kaitseks 12 mm vertikaalne leht.
Sellel ajal, kui Il-2 sai pardalaskuri, enam õhus väga 7,62ga ei põmmutatud.

Kui palju on WW II aegse 7,62x51 mm läbistusvõime 300m pealt? Kui palju on 12,7mm M2 WWII aegse moona läbistusvõime 300m pealt?
Ma mõtlen sellele, et WW II aegsete USAF hävitajate tiibades paiknevate M2 browningute tuli oli rihitud just umbes 300m peale ristuma ehk ühte punkti kokku tulema. Päris kindel see ei ole, aga arvan, et ehk see näitab sellis tüüpilist kauguseakent, kus lennukid said lahingus üksteist edukalt alla tuua. Huvitav kas siin juba vähemalt 7,62x51mm moona vastu 6-8mm terast juba ei aita- seda enam, et vast need kuulid ei taba soomust alati täisnurga alt ka.

Üldiselt, kes Il-2 kohta rohkem teada tahab saada, siis otsige sellise autori nagu Oleg Rastrenin teoseid. Mulle teadaolevalt on tema käsitlenud kõige põhjalikumalt teemat.
Vaieldav on tema ühe poole andmete põhjal lahingutegevuse efektiivsuse hinnang, aga tehnilise külje pealt peaks olema hea autoriga IMHO.

Tiam kirjutas: Kui palju on WW II aegse 7,62x51 mm läbistusvõime 300m pealt? Kui palju on 12,7mm M2 WWII aegse moona läbistusvõime 300m pealt?
Ma mõtlen sellele, et WW II aegsete USAF hävitajate tiibades paiknevate M2 browningute tuli oli rihitud just umbes 300m peale ristuma ehk ühte punkti kokku tulema. Päris kindel see ei ole, aga arvan, et ehk see näitab sellis tüüpilist kauguseakent, kus lennukid said lahingus üksteist edukalt alla tuua. Huvitav kas siin juba vähemalt 7,62x51mm moona vastu 6-8mm terast juba ei aita- seda enam, et vast need kuulid ei taba soomust alati täisnurga alt ka.

Ma kardan, et siis olid padrunid veel võimsamad, sakslastel näiteks 7,92x57 mm, venelastel 7,62x54 mm.
Keegi Pokrõskin igatahes ütles, et "skassidega" tuli vastasest 50-100 m kaugusele minna, et üldse mingit tulemust saada.

Ma loodan Kapten Trumm ei tee seda järeldust paljalt paar mm pikema kesta pärast? Püssirohukeemia ka areneb Kusjuures, samas, ShKAS lennukikullade jaoks laeti ju spets 7,62x54R moona - tugevama laengu ja reeglina AP vöi API kuuliga, mida käsitulirelvadest üldse lasta ei soovitatud/lubatud.