www.militaar.net

Marsil augu põhjas oleks reaalne, aga siis muidugi tekib kohe küsimus, et kuidas päikesevalgust sinna auku suunata. Tõenäoliselt peaks mingit peeglitesüsteemi üleval pidama.

Madis Reivik kirjutas: ↑09 Juun, 2025 13:53

Lemet kirjutas: ↑09 Juun, 2025 12:21

Antarktias on oluliselt paremad tingimused kui Marsil aga me pole pmst suutnud sellega midagi teha

Oleme ikka. Näiteks NSF McMurdo jaam. Taristu hõlmab ligikaudu 146 erineva suurusega hoonet, sealhulgas
remonditöökojad, ühiselamud, kontorid, tuletõrjejaam, elektrijaam, veevärk ja satelliitside.
Meelelahutusvõimaluste hulka kuuluvad raamatukogu, kohvik, klubid, pood ja spordisaalid.
AP Crary teadus- ja tehnikakeskus teadusuuringute jaoks, sealhulgas laborid ja soolase veega akvaarium.
Sisaldab sadamat, kahte lennuvälja ja helikopteri maandumisplatse.
Ühendatud maapealsete kommunikatsiooniliinidega vee-, kanalisatsiooni-, telefoni- ja elektriliinidega.
Suvehooajal kuni 1100 inimest nädalas.
Talvehooajal kuni 200 inimest nädalas.
Aastas läbib jaama 2300 inimest.
Aastas pakutakse 147 956 einet.

McMurdo on isevarustusest sama kaugel kui Mars. Mis on ühe inimese aastane kulu McMurdos toimetades ?

https://nomads.com/cost-of-living/in/mcmurdo-station

Marsi puhul tuleb see korrutada vist kolmekohalise arvuga.

Aga mis on maksumus ? See kajastab tööd mida Maal tuleb teha. Ehk siis ühe inimese Marsil elamine eeldab et Maal on terve kari kes teda üleval peab.


Ma olen igati teadusbaasi poolt, kuid see jutt et "Mars on backup kui Maal kõik p.... läheb" - see on ajuvaba.

Väide kõlas, et me pole Antarktikas suutnud midagi toimivat luua...

Minu vastus eeldas kontekstiks "iseseisev baas ja ühiskond".
Antarktika baas on ikka teadusbaas ja selliseid saab Marsile kindlasti teha. Peaasi et liiga sügavale ei kaeva, ega siis Doom ei ole mingi väljamõeldis !

Madis Reivik kirjutas: ↑09 Juun, 2025 16:27 Minu vastus eeldas kontekstiks "iseseisev baas ja ühiskond".
Antarktika baas on ikka teadusbaas ja selliseid saab Marsile kindlasti teha. Peaasi et liiga sügavale ei kaeva, ega siis Doom ei ole mingi väljamõeldis !

Ja 90% selle teadusbaasi tööst hakkab olema teemas "kuidas luua Marsile "iseseisev baas ja ühiskond"".

Ei usu, pigem tuleks esimesed 10-20 aastat uurida planeeti kui sellist. Autonoomset biodome on ilmselt kusagil Atacamas või Kuu peal oluliselt odavam arendada.

Ei pea uskuma, juba uuritakse kohtpealset ressursikasutust (ISRU) ja katsetati Marsil, mitte Atacama kõrbes. Mars Oxygen ISRU Experiment, maandus 2021. aastal (https://en.wikipedia.org/wiki/Mars_Oxyg ... Experiment).

Keegi ei hakka Marsile biodome'i ehitama. See sama teadusbaas lihtsalt järk järgult muutub autonoomsemaks. Kuidas saada hapniku Marsi atmosfäärist on edukalt katsetatud. Vesi on Marsil olemas, vaja lahendust kuidas seda kõige paremini kätte saada. Edasi vaja saada Marsi atmosfäärist ja pinnasest kätte taimede kasvuks vajalikud ained, teooria on olemas samuti vaja kohapeal asi lahendada. Ja niimoodi järk järgult koos teadmiste kasvuga kasvab ka baas, kuni ühel hetkel ei ole enam vaja Maalt varusid täiendada.

Kriku kirjutas: ↑09 Juun, 2025 7:08Atmosfäär kipub väikese gravitatsiooni tõttu ise minema lendama, st. päikesetuul puhub selle pikkamööda ära.

Kui Marsile auk teha, võiks loota, et olemasolev atmosfäär koguneb sinna kokku või siis kunstlik atmosfäär püsib seal. Kui aga atmosfäär üle planeedi tehislikult taastada, siis tegelikult kuluks suurusjärgus sadu miljoneid aastaid, et õhk sealt jälle putket teeks. Leidsin selle kohta toreda tabeli:
https://worldbuilding.stackexchange.com ... m-the-moon . Selle juures on ainult üks väike mure, et kust see tehislik üleplaneediline atmosfäär võtta?

Hinnanguline vastus sellele küsimusele:

Terraforming Mars can be divided into two phases. The first phase is warming the planet from the present average surface temperature of -60ºC to a value close to Earth’s average temperature to +15ºC, and re-creating a thick CO2 atmosphere. This warming phase is relatively easy and quick, and could take about 100 years. The second phase is producing levels of O2 in the atmosphere that would allow humans and other large mammals to breath normally. This oxygenation phase is relatively difficult and would take 100,000 years or more, unless one postulates a technology breakthrough.

Skeptilisemalt:

Unlike what suggested in the 1980s-1990s, the new era of Mars exploration spacecrafts that have continuously studied Mars since 1997 have demonstrated that there is very little amount of potential gases available to create a 250 mbar. Frozen CO2 ice reservoirs have been discovered on the surface and in the subsurface by radar but heating and subliming them would add a maximum of ~10 mbar in the atmosphere. Heating the regolith could also desorb CO2 from the regolith, but only a few millibars.

The only possible solution would be to “burn” or chemically process Carbonate Rocks (which contains carbon dioxide molecules) from the surface to release CO2 into the atmosphere. One problem is that very little Carbonate reservoir has been identified at the surface of Mars, in spite of intense research by remote sensing instruments. Furthermore if extensive subsurface carbonate reservoir are found the mining work and the energy needed would be gigantic.

https://consensus.app/home/blog/is-it-p ... e-on-mars/

Karta on, et auk on tehtavam .

Jah, ainult vaja lahendada kuskohast tuleb see ziljon travatti millega pinnast aurustada.
Ja ilma vaba veeta on temperatuurikõikumine jõhkralt suur (analoog Maa kõrbetega).

Mulle tundub Veenus parem kandidaat

Madis Reivik kirjutas: ↑09 Juun, 2025 21:06Jah, ainult vaja lahendada kuskohast tuleb see ziljon travatti millega pinnast aurustada.

Ega vist vesinikupommidest paremat kandidaati pole. Musk tahtis millalgi pooluseid tuumapommitada, et üle planeedi atmosfääri taastada, mis on kahjuks või õnneks jama. Augu jaoks sobiksid vast paremini, aga suurim probleem on nende maa alla saamine. Sedani kraatri jaoks tehti 200-meetrine šaht ja plahvatuse tagajärjel tekkis ca. 100 m sügav kraater. 40 km on päris kaugel .

"Tsar Bomba" oli 50 Mt, SUNDIAL plaaniti 10 Gt jaoks. Aga mul pole aimugi, mis mõõtudega pinnavormi saaks sellega tekitada, kui sobivale sügavusele lasta. Väidetavalt, kui pinnal 1000 Gt pauk käiks (nagu asteroiditabamusel), siis oleks tulemuseks 4500 m sügavune kraater: https://www.quora.com/What-would-a-20-g ... -explosion .

Kui šahtis lõhkamise võimekust ei ole, siis kuskil seal need õiged suurusjärgud on.

Madis Reivik kirjutas: ↑09 Juun, 2025 21:06 Jah, ainult vaja lahendada kuskohast tuleb see ziljon travatti millega pinnast aurustada.
Ja ilma vaba veeta on temperatuurikõikumine jõhkralt suur (analoog Maa kõrbetega).

Mulle tundub Veenus parem kandidaat

Miks sul kive on vaja arustada? Mineraale saab pinnasest ka vetikate abil kätte, ei ole vaja ziljoneid teravatte.
ISSil on aknataga temperatuurikõikumine -120...160 kraadi celciust, palju suurem kui Marsil, ja seal saadakse väga ilusti hakkama.

Mulle tundub Veenus väga keeruline, sa mõtled hõljuvad baasid?

Kriku kirjutas: ↑09 Juun, 2025 14:43 Marsil augu põhjas oleks reaalne, aga siis muidugi tekib kohe küsimus, et kuidas päikesevalgust sinna auku suunata. Tõenäoliselt peaks mingit peeglitesüsteemi üleval pidama.

Siis tuleb see auk ka katusega katta, arvestades neid Marsi tolmutorme. Kuigi gravitatsioon on nõrk, on liiv ja tolm jätkuvalt õhust raskemad.

Ah ei tea nüüd, Maa kõrbetes on ka oaaside ümber tolmutormid. Sajab natuke saasta kaela, mis seal ikka. 40 km sügavuse kraatri ümber peaksid olema ka päris kõrged vallid.

Planeediuurimise alustamine mõnekümne vesinikupommiga on natuke karm lähenemine, ei usu et kõiki tagajärgi on võimalik ette näha

Vetikatest pole midagi kuulnud, mis vetikad need on kes Marsi pinnast lagundavad ?

Madis Reivik kirjutas: ↑10 Juun, 2025 14:02Planeediuurimise alustamine mõnekümne vesinikupommiga on natuke karm lähenemine, ei usu et kõiki tagajärgi on võimalik ette näha

Ma kirjutasin ikka koloniseerimisest. Uuritud on juba kaua.

Madis Reivik kirjutas: ↑10 Juun, 2025 14:02 Vetikatest pole midagi kuulnud, mis vetikad need on kes Marsi pinnast lagundavad ?

Need samad kes Maal seda teevad. Mustmuld ei sadanud Maa peale meteoriitidega.

Siin ChatGTP abil ka mõned näited:
Nitrogen (N) Anabaena variabilis (cyanobacterium) A nitrogen fixer that converts atmospheric N₂ into ammonia, making nitrogen more bioavailable. Ideal for supplementing low-nitrogen substrates.
Phosphorus (P) Chlorella vulgaris Known for robust phosphate assimilation. Its metabolic activity can help solubilize and uptake phosphate from otherwise insoluble mineral forms.
Potassium (K) Chlamydomonas reinhardtii A model organism that maintains ionic balance and can uptake potassium; its efficient ion regulation may help mobilize K from mineral matrices.
Calcium (Ca) Fucus vesiculosus (brown algae) Demonstrates effective biosorption of divalent cations like calcium. Its cell wall components can bind Ca²⁺, aiding in extraction from rocky substrates.
Magnesium (Mg) Spirulina platensis Rich in magnesium content already, and capable of assimilating Mg; useful in boosting the Mg content of a hydroponic nutrient solution.
Sulfur (S) Gracilaria changii (red algae) Involved in sulfate assimilation, these algae can help extract sulfur in the form of soluble sulfates, an essential nutrient for protein synthesis in plants.
Iron (Fe) Chlorella vulgaris Apart from phosphate, Chlorella is also adept at iron uptake, reaffirming its potential in extracting Fe ions from mineral sources.
Manganese (Mn) Scenedesmus obliquus Demonstrated in wastewater treatment studies for manganese removal, indicating its capacity to biosorb Mn²⁺ from aqueous suspensions.
Zinc (Zn) Dunaliella salina A halotolerant microalga known for thriving in high-salinity conditions and potentially accumulating trace metals like zinc, enhancing Zn availability.
Copper (Cu) Sargassum muticum (brown algae) Brown algae such as Sargassum are recognized for their efficiency in biosorbing heavy metals including copper, thus aiding Cu extraction.
Boron (B) Scenedesmus acutus While less documented, some Scenedesmus strains have been explored for trace element uptake, including boron, making them potential candidates for B extraction.
Molybdenum (Mo) Nannochloropsis oceanica Known for its role in trace metal accumulation, this microalga could help incorporate low-concentration molybdenum—a critical cofactor in nitrogenase enzymes—into solution.