www.militaar.net

Mina elan nt Kose lähedal

Rapla poiss

SiimS kirjutas:Aga kuidas seda ventilatsiooni teha saab/ tuleb?

Ise pole küll punkrit ehitanud, aga talupojamõistus ütleb seda, et punkrit ei tasu päris maa alla teha. Pigem kulub ära üks küngas, mille mõlemale küljele saaks väikesed aknapilud jätta, mis õhu punkris ilusasti liikuma paneks. Kui punkrit ei kasutata, tasub ka uks lahti hoida. Niiskuse vastu aitab ka pidev kütmine, aga ilmselt te sinna päris elama ei kavatse jääda.
Tublid poisid igal juhul - loodame, et viite asja lõpule!

Gfreak kirjutas:Põranda võiks mugavuse poolest puust teha kui laudu on. Ajalooliselt oli muldpõrand.

Põranda soovitan igal juhul laudadest teha - lisab oluliselt mugavust!

Et liigsest niiskusest pääseda, otsige mõni liivane kõrgem koht. Ja isoleerimiseks kasutage ruberoidi asemel kasetohtu. Õigel metsavennal ei olnud ruberoidi kuskilt võtta. Enne harjutage mõne paku peal - varsti selgub, et suuri kasetohulahmakaid saab eraldada kerge vaevaga. Kasvavaid puid ei ole ilus koorida, aga mahavõetud kaski teil keegi koorida ei keela, kui enne tegevuse põhjus ära seletada (mingi käsitöö näit., punker võib mõnele tunduda kahtlane).

Jaanus2 kirjutas:Ja isoleerimiseks kasutage ruberoidi asemel kasetohtu. Õigel metsavennal ei olnud ruberoidi kuskilt võtta.

Ma ei saa täpselt aru, mis isoleerimisest jutt käib ja kuhu ma selle kasetohu peaks panema?

Põhiliselt katuse aluskihiks, kui tahtmine katust väljast mätastega või mullaga katta. Norras ka praegu mätaskatused, netist leiate kindlasti ka midagi ingliskeelset täpsema tehnoloogia kohta. Katusel peab muidugi olema mingi kalle, lamekatust nii veekindlaks ei saa. Kasutate seal, kus keegi eelnev soovitas ruberoidi kasutada.

Käärmannil on üks viga õpetuses sees - olgu see siis ruberoid või muu isoleeriv materjal, seda ei panda samblakihi alla, vaid ikka katusele, seejärel pinnas ja viimasena algne samblakiht. Kui samblakiht pannakse ruberoidile, kasetohule vms., siis see ei haaku ja loomad trambivad selle lihtsalt laiali. Lisaks ei saa kusagile vesi akumuleeruda ja varsti on katuseala kergesti eristatav ülejäänud metsaalusest.

Mulle tundub, et kõigekeerulisem on seda katust teha... Seletage, mismoodi katuse tegemine käib? Seda kile, sambla ja pinnasejuttu ma juba tean. Aga just kuidas see raam vms tehakse?

Kiire otsing annab järgmised lehed:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 9a256fe9f4

http://www.sazp.sk/parabow/project/uk/peterlist.html
http://www.vaivara.ee/idaviru/FOTOD/VAI ... to_13.html
http://www.laidoner.ee/projektid/5/pild ... anius2.htm
http://pilt.delfi.ee/picture/100091/

ehk on kasu.

sai ka kunagi aastaid tagasi punker ehitada kuid sellest sõitis alles hiljuti metsatraktor üle ning alles jäi sellest vaid kõver pann...
laetegemiseks kasutasime väiksemaid palke ühed panime pikkupidi jättes luugi koha ning teised teistpidi , et tekiks nagu ristitaoline moodustis kui panna 1ühepeale ja 2 teisele nii on tugevam ja vähemalt ei ole esialgu ohtu , et keegi sisse kukub. katuse tegime kilest peale muld ja sammal

Aga kui jämedad peaks olema need puud, mida kasutada laes? Et kannataks ikka seda pinnast ja ka ülekõndimist. Ja kuidas luuk tuleb teha? Sellesmõttes, et kuidas luuk kinnitada, või jätta ta täitsa lahtiselt?

luugi võid teha, kuidas tahad. nt. voitkadel oli lahtine. aint maskeerida tuleb hästi.

et siis vee probleem. katus tuleb viltu teha. lahendatud.

aga puude jämedus oleneb sellest, kuidas sa raamistiku teed. kui ei tee, siis mingid keskmise jämedusega männid. mingi paarikümne aasta vanused.

kurat, ajasitegi isu peale, nüüd teengi punkri valmis kui mahti saan

ja põrandale pange kah enne laudu mingit ruberoidi vai medagi. muidu on oi oi oi.

No üks 10 senti peks kindlasti olema luugi kinnitusks võid kas osta poest hinged või võtta mingilt vanalt kasutult esemelt või teha tiba suurem kaas umbes nagu mõnedel kanalisatsioonikaevudel.

Eka palju sõltub ka sellest, kuidas se punker olema hakkab. Kas kõigile teada tuntud või ikka nii pool salajane ja maskeeritud. Kui võimalik siis teha punker kuhugile võimalikult vähekäidavasse kohta tihedate puude vahele. Kui see ei ole võimalik siis tuleks punkri lagi muuta inimesele kõndimiseks ebasobilikuks, näiteks vedada peale natuke oksarisu või mõni vana puuvõra. Eesmärk siis see, et inimene seal üle ei läheks ja valiks muu tee.