www.militaar.net

Need üpris tavalised eramajad 25A-g on enamasti vene ajal liitunud, kellel uute peakaitsmete panekuga pandi vaikimisi kõigile 25A.
Eramajades olen näinud ka ühekordse numbriga liitumisi, valdavalt on vist 16A. Kuna need liitumised ehitab välja arendaja, siis loomulikult tehakse seal ka kokkuhoidu, mina soovitan liitumine alati teha mingi 30% varuga. Lihtsalt elektri kvaliteet saab ka parem.

Hetkel pole autotööstusel peake akuautode suurt midagi alternatiivset pakkuda ja saame näha, kuidas igasugu kliimaneutraalsuse programmidega algab autotööstuse lobi, et poliitikud muudaks need patareiautod kohustuslikuks (ja keelustaks muud).

Tesla laadimisvool on olenevalt mudelist 11 või 21 kW, Nissan Leafil oli vist 6,3 kW. Viiekorruselises nelja paraadnaga majas on 60 korterit....igas korteris keskmiselt auto (no mõnes pole jah ühtegi, a mõnes on kaks)...igaüks võib ise arvutada võimsuse, mis õhtuks-ööseks taha tuleb lükata. Teiseks- kui sinisilmselt kogu transport elektri peale ümber suunata, nagu plaanitakse, on viimane aeg tuumajaama ehitama hakata.

Korteri peakaitse peaks olema keskküttega majas tavaliselt 10A. Maja peakaitse on korterite summa+mingi tambov varuks/üldiseks tarbeks. Seega kui eeldada, et öösel eriti elektrit ei tarvitata, siis auto laadimiseks jääks korteri peale 8A.

Meie majas nt on 84 korteri peale ca 60 autot, aga noh, palju pensionäre kah (uutes majades puhta noored ju).

Kapten Trumm kirjutas:

Tesla laadimisvool on olenevalt mudelist 11 või 21 kW, Nissan Leafil oli vist 6,3 kW. Viiekorruselises nelja paraadnaga majas on 60 korterit....igas korteris keskmiselt auto (no mõnes pole jah ühtegi, a mõnes on kaks)...igaüks võib ise arvutada võimsuse, mis õhtuks-ööseks taha tuleb lükata. Teiseks- kui sinisilmselt kogu transport elektri peale ümber suunata, nagu plaanitakse, on viimane aeg tuumajaama ehitama hakata.

Korteri peakaitse peaks olema keskküttega majas tavaliselt 10A. Maja peakaitse on korterite summa+mingi tambov varuks/üldiseks tarbeks. Seega kui eeldada, et öösel eriti elektrit ei tarvitata, siis auto laadimiseks jääks korteri peale 8A.

Meie majas nt on 84 korteri peale ca 60 autot, aga noh, palju pensionäre kah (uutes majades puhta noored ju).

Tulge nüüd mõistusele - kui laadimisvool on tõesti 21 kW, siis 1-faasilise voolu puhul peaks kaitseautomaat olema 100 A? Siin on nüüd kortermaja jaoks küll midagi paigast ära...

KT, 10A-peakaitse sobiks rohkem EW-aegsesse Tallinna-tüüpi majja, kus oli "1 lamp+1 lüliti+1 pistikupesa". Mul endalgi on 1971. a valminud majas korteri peakaitse 20A (vana kilbiskeem on kahjuks rikutud) ja majja pole tugevust ostetud juurde, seega peakaitse peab olema algne. Meil pole kolmnurkühenduse rajoon ka, kust faaside ümbertegemisel võiks tulla võimsust juurde...

Ja korterite peakaitse summa pole maja peakaitse, sest majas peakaitse on 3-faasiline. Seega oluliselt väiksema tugevusega.

Rohkem teeks muret tarbimise kasvuga mittekaasnev ohutuse määr, eriti praeguse Ihaste tragöödia taustal. Seal ju praeguste andmete juures sai tuli alguse väikese võimsusega tarbijast, mis tähendab, et korras polnud kaitsemaandus (või nagu harilikult, puudus üldse) või automaat (võis ka olla "suurendatud" sulavkaitse).

Meil majas on lubatud viia korteri maandusjuhistik koridoripüstiku N-latti (seega alajaama maandurisse? aga paljudel on seda tehtud?), aga nt malmvanni potentsiaal pole mul ka ühtlustatud. Raamatu järgi peaks olema selleks eraldi juhistik...mida muidugi meie majas (aga minu praktika järgi mitte kuskil - vanad terasveetorudel põhinevad ühtlustised on ju ammu kadunud) pole...

Ja nüüd tahate veel sellised laadimisvoolud panna otsa...punktegi pole ju (omaaegsed plokisoojendused aknast rippuvate juhtmetega silme ees...), Põhjamaade pistikupesaga varustatud parkimiskohad on vist kauge tulevik...

Tulge nüüd mõistusele - kui laadimisvool on tõesti 21 kW, siis 1-faasilise voolu puhul peaks kaitseautomaat olema 100 A? Siin on nüüd kortermaja jaoks küll midagi paigast ära...

Eks see 21 kW on kolme faasi peale ikka, minuteada on elektriautode laadijad 3-faasilised ju.
Miks laadimisvool on kW, on mulle ka segane, laadimisvoolu väljendatakse ikka amprites X pingel. Ka akulaadijal on ampermeeter peal.
Mul on ühel autol peal 100 Ah aku, mis varsti 10 aastat vanaks saab, kui panna peale kuuajalist seismist laadima, siis akulaadija laeb seda 13,8 V juures 10+ ampriga ikka päris mitmeid tunde järjest. Elektriautod on 300+ voldise pingega ja palju suuremate akudega, ega nad ei saa siis ka mõne ampriga laetud. Nii ütleb talupojaloogika.

Taaniel Tina kirjutas:Elektriautode teine probleem on nende akud. Tehas pidavat garanteerima nende elueaks 10 aastat. Aga edasi? Veidi aega tagasi kuulsin raadiost, kus üks autoteenindusse tegelane seletas, et elektrilise Mitsubishi aku vahetus pidavat maksma
kokku üle 11 tuhande euro. Ma pidin selle peale peaaegu võssa põrutama.

See on muidugi probleem, üldlse on see akupakk igat pidi ristiks kaelas. Omahinnast moodustab enamiku, raskust paneb palju juurde, sõiduulatus võiks ikka veidi parem olla ... vägagi kuluks nii 2x paremad akud ära, langeks hoobilt terve rida probleeme ära (muidugi mitte laadimise oma).

Samas ega ka uusimad sisepõlemismootoriga autodel asi nii roosiline pole 10 aasta perspektiivis. Neil üheliitristel turbomootortel on osadel ka tehase poolt ette nähtud vaid 200 000 km (vahetus loomulikult ikkagi vähemasti 2x odavam).

Kapten Trumm kirjutas:Miks laadimisvool on kW, on mulle ka segane, laadimisvoolu väljendatakse ikka amprites X pingel.

Tuletan meelde, et võimsus (ühik vatt) on pinge ja voolutugevuse korrutis.

Mitte et see eriti teemasse puutuks... Siililegi on selge, et kui kõik hakkavad linnas oma autosid korteris olevast stepslist laadima, tekib igasuguseid probleeme. Õnneks on see aeg veel kaugel, kus meil on sadades tuhandetes elektriautosid. Ka kümned tuhanded on kaugel.

Minu isikliku arvamuse järgi ei tule massiliselt elektriautosid enne, kui akutehnoloogias on toimunud järgmine läbimurre.

MILLIST LAADIJAT VALIDA?

Esmalt tasub mõelda, kui võimsat laadijat soovid. Laadija võimsusest oleneb otseselt laadimiskiirus. Tasub aga tähele panna, et ainuüksi võimsast laadijast ei piisa, vaid ka autol peab olema peal piisavalt võimas pardalaadija, et see suudaks laadimisvoolu “vastu võtta”. Nissan Leafil on näiteks kas 3,3 kW või 6,6 kW pardalaadija, olenevalt mudelist. Teslal on standardis 11 kW ja lisana võimalik osta 22 kW pardalaadija. Lisaks on oluline, et paigaldatavas kohas oleks ka piisavalt elektrivõimsust. 

http://elektritransport.ee/elektriauto-laadimine/

Minu isikliku arvamuse järgi ei tule massiliselt elektriautosid enne, kui akutehnoloogias on toimunud järgmine läbimurre.

Pigem on tõhiline kitsaskoht siiski elektritootmine. Sest ilmselgelt ei piisa praegustest jaamadest kogu süsteemi elektrile üleviimiseks. Eriti kui arvestada(meid silmas podades),et näiteks meie põlevkivielektri tootmine pole eriti roosiliste perspektiividega ning tuumaenergeetika vallandab "rohelise" ilmavaatega seltskonna seas kontrollimatu luksumise.

Kapten Trumm kirjutas: Miks laadimisvool on kW, on mulle ka segane, laadimisvoolu väljendatakse ikka amprites X pingel. Ka akulaadijal on ampermeeter peal.

Eks see väljendusviis on nagunii segane kui kasutatakse ainult ühe muutujat kolmest (P = V x I).

Porsche Taycan'i tavalaadija on vahelduv-voolul ja annab väljal 9.6 kW ja laeb akut nii 11 tundi. Nende kiirlaadija töötab 800 V alalisvoolul, mis annab välja kuni 270 kw (ehk siis circa 337 A) mis ideaaljuhtude laeb 5% pealt 80% peale 23 minutiga.

Tesla kiirlaadijad käivad 400 V peal ning vajavad seetõttu võrreldava kiiruse jaoks 2x rohkem ampreid.

Pole see tulevik nii kaugel midagi. kui mina 40 aastat tagasi abiellusin, oli meil voolutarbijateks külmkapp, raadio ja valgustus. nüüdseks on tarbijateks pesumasinad, boiler, külmkapp,pliit, ahi, köögimasinad, telekad , arvutid, mobiililaadijad, kodukino koos meediapleieriga, põrandaküte ja palju muid tarbijaid. Ok, elektrijuhtmetik on vahetatud, peakaitset on suurendatud 25A aga mis saab 10 aasta pärast, kui peresse veel paar elektriautot tulevad? Kogu see linnasisene kaablimajandus on tegelikult ju ajast ja arust, neid alajaamasid peaks juba praegu kerkima nagu seeni peale vihma, muidu... rääkimata maaasulatest ja küladest.
Ahikütte keelame ära, see tähendab seda, et hakkame elektriga kütma? Kuskohast see elekter tulema peaks?

Elektriautondus hakkas kohe rohkem huvitama ja tegin mõned arvutused.
Kui keegi näeb siin vigu, siis palun parandada.

Eesti Energia koduleht ütleb

Narva elektrijaamade koosseisu kuuluvad Eesti, Balti ja Auvere elektrijaam. Nende maksimaalne tootmisvõimekus on kokku 12 TWh aastas. Kuna Eestis tarbitakse aastas ligikaudu 8 TWh elektrienergiat

Lisaks on veel Fortumi ja Utilitase elektrijaamad, aga praegu neid ma ei hakanud otsima.
12 TWh/aasta = 12'000'000'000 kWh/aastas
Taandades selle ühele tunnile
12'000'000'000/365/24=1'369'863 kWh - ehk see on maksimaalne kogus, mida Narva jaamad suudavad ühes tunnis elektrienergiat toota.
Nissani koduleht ütleb, et Nissan Leaf N-Connecta pardalaadija on 6,6 kW
Jagades 1'369'863 kWh/6,6=207'555. Ehk saame tulemuseks, et kui panna 200 tuhat Nissan Leaf-i korraga laadima, kulub sinna kogu Narva jaamade võimsus.

Ja siis ütleb statistikaamet sõiduautode arvuks meil 31. detsember 2018 - 746,5 tuhat autot. Lisaks bussid, veoautod jne.
http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lan ... tCode=TS32

Järeldus (minu poolne) - et kogu transport elektri peale viia oleks vaja veel ehitada kuskil 4-5 samaväärset elektritootmis kompleksi (minimaalselt), nagu Narvas, ja ehitada ümber praktiliselt kogu elektrisüsteem.
Aga kuidas see kõik roheline on ja toetab kliimapoliitikat ja kliimaneutraalsust, sellele ei ole veel pihta saanud. Aga ega ma ei ole ei kliimapoliitikat ega elektrimajandust õppinud ka.

Aga kui keegi näeb vigu mu arvutustes või mõttekäigus, siis võib lahkelt mind parandada. Nagu ütlesin, elektiasjandust õppinud ei ole ja võin mõnest asjast valesti aru saada.

Lemet kirjutas:Pigem on tõhiline kitsaskoht siiski elektritootmine. Sest ilmselgelt ei piisa praegustest jaamadest kogu süsteemi elektrile üleviimiseks.

Ilmselgelt ei piisa, kuid selleks vajalik muutus on kvantitatiivne, mille kvalitatiivne - st. piisab, kui olemasoleva tehnoloogiaga juurde ehitada nii tootmist kui ülekannet. Akude puhul on aga vaja kvalitatiivset muutust - suuremat energiatihedust, rohkem laadimistsükleid.

Eespool toodud väited on vägagi õiged. Kõikvõimalikud kliimaogarad pidades elektriautot probleemi lahenduseks unustavad sellise ammutuntud asja nagu energia jäävuse seadus. Bensiini- ja diislienergia tuleb lihtsalt asendada. Seega löödagu kokku kõik need TWh-d mis meie teedel ja tänavatel kulutatakse (nii omade kui ka sissesõitnute poolt) ja teisendage need elektrienergiaks. Saate teada kuipalju kulub ja palju on elektrit vaja rohkem toota. Sinna lisage uute jaamade hind ja taristu ümberehitus (sisuliselt kogu elektrisüsteem) kuni viimase Alam-Kolka külani, uute autode hind ja kasutatud akude käitlemine. Siis alles saate teada kuipalju see utoopia tegelikult maksab. Paadunud energeetikuna oleks mul väga hea meel kui sel teemal võtaks sõna vaid need kes sellest natukenegi jagavad. Kindlasti ei kuulu nende hulka alaealised (ja vahel ka poolemeelsed) kliimaaktivistid, isehakanud loomeinimesed, Kalamaja pseudokõrgharitud piimahabemed ja muud sellised tüübid kes midagi kasulikku ei tee.
Uups läks valesse teemasse,

Ilmselgelt ei piisa, kuid selleks vajalik muutus on kvantitatiivne, mille kvalitatiivne - st. piisab, kui olemasoleva tehnoloogiaga juurde ehitada nii tootmist kui ülekannet

Et siis hakkame veel rohkem põlevkivi ahju ajama? Või ehitame tuumajaama? Mõlema idee avalikul väljakäimisel saad suure tõenäolsusega teada palju uut nii enda, oma ema kui terve pere kohta...tuil ja päike ei ole ilmselt väga tõsiseltvõetavad alternatiivid, vaata eelpool tehtud arvestusi

Minu isikliku arvamuse järgi ei tule massiliselt elektriautosid enne, kui akutehnoloogias on toimunud järgmine läbimurre.

Ei seda valikut jäta ei Brüssel ega Stenbock igaühe maitse asjaks ja valikuvabaduseks nagu täna on.
Tõenäoliselt maksustatakse CO2 emissioon või fossiilkütuse tarbimine põhjalikult ammu enne, kui mingid läbimurded tulevad.
Hetkel on juba 30 tuhande euro hinnaklassis saada mitmeid elektriautosid, mis pakuvad 300-400 km sõiduulatus (mõni aasta tagasi pakkus seda ainult Tesla 90+ tuhande hinna eest). Kümne aasta pärast on taolise akuauto hind kukkunud sinnakanti, kus täna on keskmine bensiinimootoriga pereauto (20 tuhat). Probleemi laadimise ja aku elueaga lihtsat ignoreeritakse, sest see probleem on palju pikema perspektiiviga kui valimistsükkel.

Taaniel Tina kirjutas: Nissani koduleht ütleb, et Nissan Leaf N-Connecta pardalaadija on 6,6 kW
Jagades 1'369'863 kWh/6,6=207'555. Ehk saame tulemuseks, et kui panna 200 tuhat Nissan Leaf-i korraga laadima, kulub sinna kogu Narva jaamade võimsus.

Üks kerge norimise koht. kWh näitavad energiat mitte võimsust seega võimsusega jagades on käes tunnid mitte autode arv. Õigem oleks arvutada jaamade tunnise võimsusega, aga sügavat praktilist vahet neil kahel ei tule kuna arv jääb samaks kui see ühega jagada.