www.militaar.net

Meid läks Kaug-Itta korraga ca 25-30 poissi, Habarovskis löödi laiali. Kõrvalväeosas oli kas 7 või 8 poissi BMP-de peal vanemast prizõõvist.

terv
o

86-sygisel lennukiga krimmi umbes 60 inimest Tallinnast, pooled eestlased.Sevastoopolis kogunemispunktis kutsuti meie seltskonda mitte numbri järgi vaid :importnöje maltsiki:Jagati aga viimaks nii ära , et kokku ei jäänud peaaegu keegi.

Meid viidi 77a sügisel Tbilissi umnes 75 meest, pooled venelased, pooled eestlased.Gorisse tankiõppesse sattus meid 4 eestlast ja 3 venelast.Pärast löödi nii laiali, et 1,5 aasta jooksul nägin eestlasi ainult korra komandeeringus olles.Lenkorani tankipolgus ütles üks ohvitser, et tema on seal juba 10 aastat teeninud jam ina olen esimene eestlane keda tema seal näinud on.
Kui keegi goris ja lenkoranis teeninud on , siis võiksid märku anda.

Teenisin 79-81a.Põhiväeosa asus Vologdas telemasti kõrval,number oli 15351.Peale kuuajast karantiini saadeti u 35 meest Vladimiri obl ,linna nimega Jurjev-Polski.seal töötasime tehases Promsvjas.Poole aasta pärast tagasi Vologda.Sealt edasi Kirovi linna.Siis edasi 90 kilti linna nimega Halturin,kus olime peaaegu lõpuni.Meie prisõv koosnes lätist ja eestist saadetutega kokku u 100 meest,eestist 56.Eestlasi u 35.Huvitav on see et püssi saime käes hoida praktiliselt ühe korra.Karantiini aeg viidi korra lasketiiru,teine kord oli vande andmisel ja see oli juba õppe variant,mis anti käest,kätte.Väeosa kutsuti stroitelnõi atrjad,kuigi pagunid olid sidemeeste omad.

1 lihtne nipp oli kuidas teada saada kas eestlasi on.
lähed käid peldikus ja kui on Noorte Hääl või Õhtuleht
siis on kõik selge, siin elavad, elasid eesti poisid.
Baltiiski stroibatis oli palju eestlasi. päris hea ja huvitav oli
kohtuda ja po kuratski pizdiitada

järsku on meie hulgas keegi kes morpehhi mäletab
tore oleks taas kohtuda

Selles konvoibrigaadis Novosibirskis kus ma teenisin oli 85-87 umbes 80 eestimaalase ümber ja nendest 60 eestlast.Igasse roodu jagus vähemalt paar eestlast.Samuti oli leedukaid igas roodus 2-3.Hiljem sinna baltikumist kedagi juurde ei tulnud ja ka enne meid ei olnud baltlasi olnud.

Kubinkas oli 1980-82 kaks eestlast ja kaks kihnlast, sai neljal käel kaarte mängida. Lätlasi ja leedukaid umbes sama palju. Selle 1,5 aasta jooksul nägin veel ühte, komandeeringus ohvitseri, kes tegi oma kahte aastat, vist oli mingist teede ehitajate pundist, käis staabis poisse toidule võtmas. Ise oli minu mäletamist mööda EPA lõpetanud Ajateenijaid väideti, et kunagi üks olla olnud, päris täpselt ei julgend keegi öelda.

liikuva laeva võlu oli selles, et kui jälle kuskil sadamasse sattusid, siis kolasid naaberlaevad läbi "eee ... a estontsy jest'?" noh ja mõnel ikka leidus.

tõsi küll, teine kord juhtus, et "estonets" pähe kutsuti välja mõni lätlane või muidu "nemets", aga eks sai ikka juttu puhutud. ei varem ega hiljem pole ilmselt sellist ühtekuuluvuse tunnet nendega tundnud )