www.militaar.net

Esita oma küsimus sinna: http://www.elfafoorum.ee/forums/8-Elektroonikafoorum

Arvan, et kui kusagilt üldse vastuse saab, et millega tegu ja mis temaga peale hakata, siis kindlasti sealt.

Kui siin keegi ei taha ja asi jalus on siis võin sellele pretendeerida.

aitäh valgustajatele ! Vaatan mis elfast vastukaja tekib

Lemet kirjutas:Kas see ostsillograaf ikka siiski vaid mitte mingi mõõteriista detail pole. Ehk siis samamoodi võiks kirjutada, et "seiereid peaks paljudes kohtades veel alles olema". Samas võib seierite ülesanne olla nii aja, kiiruse, hõrenduse vms. mõõtmine.

Pole ta mingi detail, täiesti iseseisev aparaat, mida kasutati elektrivõngete mõõtmisel. Kunagi Tõraveres seisis neid terve virn, ise nägin. Praegu muidugi ei tea, kes ja kus seda kasutada võiks. Sihuke tore elektriinseneri töövahend.

Detail on vast tõesti veidi valesti sõnastatud, ostsillograafi abil võib jälgida mingit protsessi iseloomustavate kõverate (s.t. protsessis muutuvate füüsikaliste suuruste vaheliste sõltuvuste graafikute) kuju, mõõta protsessi või selle osade kestust, protsessi sagedust. Aga "mingid protsessid" on vääääga laialdane mõiste... Nii et tegu on seadmega, mis kasutab mõõtmiseks otsillograafi, mitte ei ole ise otsillograaf.

See riist ei ole ostsilloskoop. R5-1A on n-ö "kaabliradar". Sidemehed, ja võib-olla ka elektrimehed kasutasid/kasutavad analoogilisi riistu kaablikatkestuste või ka lühista avastamiseks. Otsast lastakse impulss sisse ja vea kohal tekib peegeldus. Ekraan näitab siis peegeldusimpulssi, mille abil, arvestades impulsi liikumise kiirust kaablis, arvutatakse välja veakoha kaugus.

Väga vajalik, kui ei taheta kilomeetreid kaablit üles kaevata. Analoogilised riistad on olemas ka nt. optilisele kaablitele.

Kuhu pakkuda? Äkki Haapsalu sidemuuseum on huvitatud??

Et siis ongi selle R5-10 vanaisa?

Vene saitide info põhjal peaks olema jah. Ka nimetus viitab sellele. Nuppude tähistuse põhjal peaks sobima küll

ennww kirjutas:See riist ei ole ostsilloskoop. R5-1A on n-ö "kaabliradar". Sidemehed, ja võib-olla ka elektrimehed kasutasid/kasutavad analoogilisi riistu kaablikatkestuste või ka lühista avastamiseks. Otsast lastakse impulss sisse ja vea kohal tekib peegeldus. Ekraan näitab siis peegeldusimpulssi, mille abil, arvestades impulsi liikumise kiirust kaablis, arvutatakse välja veakoha kaugus.

Väga vajalik, kui ei taheta kilomeetreid kaablit üles kaevata. Analoogilised riistad on olemas ka nt. optilisele kaablitele.

Kuhu pakkuda? Äkki Haapsalu sidemuuseum on huvitatud??

Täpsustan pisut. Kaablid läksid harvem rikki, Rohkem kasutati ikka õhuliinide rikete koha määramiseks. Valvetehniku ülesanne oli pärast rikke signaali saamist vähemalt paari minutiga rikke kaugus kindlaks määrata ja neile liinimeestele helistada kelle piirkonda rike jäi.
Vaskliinil sai rikke isegi paarisaja meetri täpsusega välja ajada ja kaugus 100 km polnud ilmselt piir. Raudliini puhul muutus peegelduv impuls lamedaks ja kauguse täpsus kahanes tunduvalt.

Ei hakka uut teemat tegema. Olgu siis üldine identifitseerimisteema.



Ehk et misasi see on?

Esimese matsuga vaatasin, et vanaaegse auto põhi ilma salongi ja mootorita. Foltolt ka paistab, et tagumine sild on ilma diffrita - ei ole mingisugune autoraam, järelkäru siiski. Tavalised veoka rattad all? Esirattad keeravad käändtelgedest, mitte ei keera kogu esisild koos tiisliga, nagu tavaliselt järelkärudel (tiisel oli ühest pulgast, mitte A-kujuline, fotol jääb käula enese varju). Taga on veel veokonks järgmise käru ühendamiseks. Roheline värv vihjaks nagu nõukogude sõjaväele, laialdased porilauad ütlevad, et peale on käinud mingi asi, mis kardab pori?

Porilaudade kuju järgi mingi püti käru.
Olen seda tüüpi sillaga haagist vedanud. Igavene õnnetus, kiirusel üle 60-70 km/t hakkab taga koledal kombel vänderdama.

Lemet kirjutas:

Bokser kirjutas:Ei tea, kas kadagi ikka selline asi huvitab. Neid ostsillograafe peaks paljudes kohtades veel alles olema.

Kas see ostsillograaf ikka siiski vaid mitte mingi mõõteriista detail pole. Ehk siis samamoodi võiks kirjutada, et "seiereid peaks paljudes kohtades veel alles olema". Samas võib seierite ülesanne olla nii aja, kiiruse, hõrenduse vms. mõõtmine.

Veidi hilja aga ostsillograaf on seade signaali visuaalseks jälgimiseks. Ehk siis täiesti iseseisev aparaat. Tähistuse algus C-1 oli vene ajal nende aparaatide nimetuse ametlik osa. Järgmine number oli mudelinumber. Antud isendiga pole ma lähemalt kokku puutunud.

See oli universaalne vanker, kandis vist kõike alates generaatorist helgiheitjani. Rattad peaksid olema Gaz-51.

Sarnaseid raame vedeles omal ajal Pakril.

A.

See on aga kus seda täpsemalt kasutati? Lennunduses? Seal üleval või maa peal?

Alusta sellest siin:

http://www.greenradio.de/e_r855u.htm

Lihtsamalt öeldes SAR.

A.