www.militaar.net

Oma tasemelt on nii poolakate kui ka sommide masinad täpselt ühesugused.Ehitusaasta võib küll erinev olla,aga see ei loe.Poolakad said tõenäoliselt sellepärast nii hea hinna et nad katavad ju sakste idatiiba.Nägin kord Soome TV-s uudistelõiku just sellel teemal et miks nemad erinevalt poolakatest oma tankide eest kõvasti rohkem pappi pidid välja käima.Seal jõuti ka arvamuseni et küllap asi selles et Poola NATO-s on.

Kuid huvitav, miks Soome NATO-sse ei taha . Eestlased olid kõigega nõus, et sinna saada.

Aga miks neil NATO-sse vajagi oleks?Siiamaani kõik parimas korras ju:D

No siiamaani meil ju ka kõik viimase peal, ikka tuleviku hirmude pärast tahtsime me selle vihmavarju alla

hugo1 kirjutas:Kuid huvitav, miks Soome NATO-sse ei taha . Eestlased olid kõigega nõus, et sinna saada.

Arvan, et Soomele on praegu NATO-t vaja kui koerale vorsti kaela.
Kaitsevägi neil märksa tugevam kui meil, riik autoriteetne vasjade silmis, rahvusvah-tes org-tes käpp tugevalt sees.
Ei tea küll, millised on naabri väljaminekud riigikaitsele, kuid NATO-ga oleksid nad ilmselt suuremad.
Ja ilmselt suurim põhjus imho - iseseisvus. NATO "vihmavarju" all kaoks seda oluliselt

Kõigepealt Pasi on mõeldud jalaväe transportimiseks, lahingumasin see ei ole. Siin on arutatud, et miks kohe uuemaid-kallemaid-paremaid asju ei osteta. Aluseks on see, et need lähevad scoutidele. Scoudid on alles väljaõpetamisel/komplekteerimisel olev kergejalavägi. Pareguste rahaliste eraldiste juures jääbki Scoutspataljon kergejalaväeks sellest lähtuva spetsiifika ja lahingutaktikaga. Ei ole mõtet osta kokku uusimat tehnikat, kui selle hooldamiseks ja kasutamiseks puuduvad nii materiaalsed vahendid kui oskuslik isikkoosseis. Ja tasub ka meeles pidada, et iga üksuse väljaõpetamine on külllatki kulukas ja aeganõudev protsess. Kuna kaitseväel puudub soomusvägede alane varustatus ja know-how, siis pole mõtet kauneid Leoparde osta paraadideks. Ehk kui kunagi on seesama Scoutpataljon komplekteeritud-väljaõpetatud-lahingukogemustega väeosa, võime raha juurdevoolu korral mõelda selle ümberformeerimist soomusjalaväeks lahingmasinate ja tankidega. Seniks tuleb võtta parim sellest mis on.

need BTR'id mida kasutab Scoutspataljon on täielik saast, PASID mis nüüd lõpuks Eestisse jõudsid on tunduvalt paremad, kuigi jah tulejõud on väiksem, on see siiski inimesle mõeldud tehnika.

Commander ehk põhendad miks on BTR'id saast sinu arvates.

Paside hankimisega ja Skautspatile andmisega moodustatakse sisuliselt senise kergejalaväe pataljoni baasil motoriseeritud pataljon. Pasi on soomustatud, relvastatud ja parendatud maastikuläbivusega veoauto, milles jalaväelane tunneb ennast kindlasti ohutumalt, kui näiteks unimogis ning kuna ta on BTR-ist ruumikam, siis ilmselt ka mugavamini. meie senised kaotused missionidel on seotud granaatide kasutamisega soomuskaitseta jalaväe vastu. Pasi vähendaks granaatide ohtlikust oluliselt ja sunniks terroriste/mässulisi/vabadusvõitlejaid kasutama kallimat ja halvemini varjatavat tt-granaadi heitjat. see omakorda vähendaks rünnakute sagedust mille ohvriks meie sõdurid võiks langeda.

Kui hakata rääkima tankidest, siis mõistlik number ei ole mitte 50 vaid 60. 60 tankiga annab varustada parajalt kaks pataljoni, millele peaks lisanduma kaks mehhaniseeritud jalaväe pataljoni, et moodustada liikuv ründeotstarbeline brigaad. Mehhaniseeritud pataljon vajab aga 30-36 Bradley või BMP tüüpi jalaväelahingumasinat. Väljaõppeks kujuneks sellisel juhul mehhaniseeritud komp. Kaks rühma tanke, kaks lahingumasinaid. ma usun siinsele lugejaskonnale ei pea selgitama , miks on tankide juurde vaja jalaväge, ning miks just jalaväelahingumasinais.

Miks osteti just Pasisid, aga mitte näiteks jänkide M113, mida me ilmselt saaksime pool-muidu nii palju, kui küsida julgeme ja mis jänkide endi arust vaatamata oma vanusele on vähemalt samaväärne, kui mitte parem kui alles juurutamisel olev Stryker. Ühes artiklis, millele siin ka eespool viidati on toodud välja päris hea põhjendus: rahu ajal ei luba avalik arvamus teedel kasutada lintidega transporti. seega millal ja milleks me hakkame neid masinaid kasutama? mitte niivõrd oma maa kaitseks sõja ajal, kui just sõdurite väljaõppeks rahuajal ja liitlaskohustuste täitmiseks väljaspool oma territooriumi.

Keegi ei ole välja pakkunud varjanti, et ühel ilusal päeval on ehk kaitseväel rohkem pappi ja lehtedes ilmuvad artiklid, et kaitseliit müüs oma PAS-id mõnele vaesemale riigile ja plaanib osta UUSI masinaid.
Olen tähele pannud(ei pea silmas seda foorumit siin), et enamus kes PAS-e kiruvad ei jaga tegelikult sellest teemast mitte sittagi

Nõustun eelneva arvamusega. Rohkem tegevust ja vähem hädaldamist

4 tykki on siis lõpuks eestis

ugandiklubi kirjutas:Commander ehk põhendad miks on BTR'id saast sinu arvates.

olen ise palju aastaid juba sõitnud BTR-80'ga, olen ka sõitnud SISU'ga, nagu ma ennist kirjutasin, siis SISU on mõeldud inimese jaoks. kasvõi näiteks soomukist väljumine ja sisenemine, mis SISU puhul on tunduvalt lihtsam kui BTR'i sisenemine. kui sul on seljas rakmed, killuvest, kiiver+muu vajaminev varustus rakmete küljes, siis proovige ise BTR luugist sisse ja välja ronida.

Tänan vastuse eest .

BTR'i remontimine pole kah teab mis odav lõbu, eestis pole neile juppe saada ja ukrainast ja venemaalt ei saa kah midagi, kõik tuleb ise leiutada jne. SISUdega on asi tunduvalt lihtsam. muidugi ega btr pole paha masin, läbivus on hea, sees on ruumi kah piisavalt, kui oleks ka relvad peal, siis oleks bra. paljalt PKT'ga ikka vaenlase vastu ei lähe.
näiteks Scoutspataljonis on 2 btr'i millel on sihikud peal ja saab lasta, ülejäänud masinad on lihtsalt jao transpordi vahendiks.