www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:

Kas mitte Unimogi ei olnud miinide vastu siiski mingil määral kaitstud ?
Tenti peal olla ei tohi sõja ajal , ongi mõeldud , et lendad kastist minema.

Unimogi kogu "miinikaitse" on lihtsalt kasti ja kabiini kõrgus maapinnast.
Kasti tendi raam on seal päris kapitaalne konstruktsioon, seda vist ei saagi niisama eemaldada (on mõeldud turvavarustusena üle kuudi sõitmise puhuks).
Venelaste põhilistel jalaväe vedamiseks mõeldud veokatel on loobutud buldog-kabiinist, kuna tankimiinile sõites käib pauk otse kabiinis olijate all (fataalne).
Kui tähele paned, siis ka jänkide MRAP-id on tehtud "ninaga" kabiinidega veokatest.

Minul on õnnestunud taktikalise veokaga kraavis kummuli ära käia, tänaksin siinkohal neidsamu raame ja kommet sõita kastis alati kiiver peas.
Muide selle õhutõrje Niva juurde - mõelge läbi, kuidas te kuulipildujat seniiti keerate, 12,7ga ÕT tule andmiseks peab kuulipilduril päris suur tantsuplats olema.
Umbes Unimogi kasti suurume. Teiseks ma arvan, et Niva pole 12,7 laskmiseks piisavalt stabiilne positsioon, tagasiöökide mõjul hakkab hüppama ja täpsust pole.
See mida Liibüa kodusõjas tehti, pole alati tehniliselt põhjendatud.

Esimesel kahel pildil Rumeenia armee kerge maastur raskekuulipildujaga.
Raam ümber stabiilsuse saavutamiseks ja korras.
Possible.

Need ju esiteks distantsjuhtimisega seadmed ja teiseks oleks nende kaliiber huvipakkuv. Ma kipun pisut kahtlema, et see tavalisest vintpüssi kaliibrist midagi enamat on. BTR tornis on kõrvuti nii suurekaliibriline kui ka tavaline kuulipilduja, kui teisest laskmise peale ei võtnud masin kõssatagi, siis suurekaliibrilisest KPVTst külgsuunas tulistamine pani soomuki tuntavalt kõikuma. Mida see veel sedasorti maasturiga teha võtaks, oleks päris huvitav vaadata.

Suhtelise suuruse järgi tundub ülal 7,62 olevat ja kõige alumine 12,7

Lemet kirjutas:Need ju esiteks distantsjuhtimisega seadmed ja teiseks oleks nende kaliiber huvipakkuv. Ma kipun pisut kahtlema, et see tavalisest vintpüssi kaliibrist midagi enamat on. BTR tornis on kõrvuti nii suurekaliibriline kui ka tavaline kuulipilduja, kui teisest laskmise peale ei võtnud masin kõssatagi, siis suurekaliibrilisest KPVTst külgsuunas tulistamine pani soomuki tuntavalt kõikuma. Mida see veel sedasorti maasturiga teha võtaks, oleks päris huvitav vaadata.

7.62mm kuulipildujaga tegemist.
Siia teemasse ei sobi , Kaitseliidule alternatiiviks
veokitele ja "hobusesitakärudele" aga küll.

Alumisel on DŠK, mis kolmjalal tekitas Afganis vene lennumasinatele põhiprobleeme. Aga kindlasti polnud tegu sel kombel piiratud tehnilise lahendusega.

Need DshK-d seal UAZi katusel on selge jama.
Kuupildur peab saama oma relva suunata 360 kraadi ning ka seniiti.
Kujutage ette olukorda "vastase kopter 1000 m kõrgusel läheneb tagant"

Minuarust vähim auto, millel selline KP suunamise võimalus on, on meil Chevrolet pikap.
Selllele tuleb panna statiiv keset kasti ja ümberringi on tantsuplats.

Meie vanemate Paside KP tornide kohta tekkis mul ka küsimus, et kuidas seal relv seniiti suunatakse (õhutõrjeks).
Soomlastel on originaalis lahtine KP, selsamal põhjusel.
Väidan, et pole "possible", taolised konstruid ei pruugi töötada.
Kinnise kerega sõidukis on relva suunamine väga probleemne ja kirjeldatud masinad võivad ehk olla mingi rangergruppe ründejeebid, aga mitte üldotstarbelised.

Ma pigem tegeleks Mercedese ja DAFi kasti keskele KP platvormiga ning keskelt avatava tendiga. Tenti tekib 1,5x1,5 m ava ja KP vend on õlgadest alates õues. Platvormi kõrgus muudetav, suurem kõrgus maamärkide tarbeks ja madalam kõrgus seniiti suunamiseks.

Daciate teema on jälle mingi politsei special rangergruppe teema, mismoodi sealt tule alla sattudes relva ja rakmetega välja saab, ei tea (mina küll ei saaks). Eri special rangeritel on võib-olla Mp5 ja 2 salve vööl - siis probleemi pole.

Unimogi kasti keskel võiks olla statiiv pooletollise jaoks - aga mingit tenti ei tohi olla. Täiesti lahtine kast ja kogu lugu.

Aga mina ei tahaks üldse sõja ajal sõjaväe autosid kasutada - vaenlane teeb õhus mis tahab. Plus suurtükivägi, Gradit, jne.

Ka sakslased ei põlga ära mobiilsust ja distantsilt juhitavat kuulipildujat.

Reede 20. märtsi Helsingin Sanomat lk A 10, Soome maaväes hakatakse kasutama Stingereid http://www.hs.fi/kotimaa/a1426748232629

Panen sama asja üles ka ÕT-teemasse.

Vekaranjärvellä alkaa Stinger-koulutus

Yhdysvaltalaisen ohjuksen maine syntyi 1980-luvulla mujahideenien sotiessa Neuvostoliittoa vastaan. Puolustusvoimat ottaa koulutuskäyttöön Yhdysvalloista ostetut Stinger-ilmatorjuntaohjukset. Varusmiesten kouluttaminen alkaa tänä vuonna Karjalan prikaatin Salpausselän ilmatorjuntapatteristossa. Maavoimien on tarkoitus tuoda ohjukset julkisuuteen ensi viikon lopulla Vekaranjärven varuskunnassa. Maavoimien esikunnasta ei haluttu siksi kommentoida asiaa torstaina.

Stinger on olalta ammuttava lyhyen kantaman ilmatorjuntaohjusjärjestelmä, jonka valmistaja on yhdysvaltalainen asejätti Raytheon. Ohjus on lämpöhakuinen. Sen hakupää haistelee sekä infrapuna- että ultraviolettisäteilyä. Ohjuksen kantama on noin viisi kilometriä. Se yltää yli kaksinkertaiseen äänen nopeuteen. Stingerit nousivat maailmanmaineeseen Afganistanin sodassa 1980-luvulla, kun Yhdysvaltain presidentin Ronald Reaganin hallinto toimitti ainakin satoja Stingereitä Neuvostoliiton miehitystä vastaan sotineille mujahideen-taistelijoille.

Afganistanilaiset saivat Stingereistä tehokkaan aseen ja pelotteen erityisesti Neuvostoliiton panssaroituja Mil Mi-24 -taisteluhelikoptereita vastaan. Ohjusten on väitetty kasvattaneen mujahideen-sissien taistelutahtoa selvästi. Suomi päätti Stinger-ilmatorjuntaohjusjärjestelmän hankinnasta runsas vuosi sitten. Järjestelmä sisältää Stinger RMP Block 1 -ohjuksia, ampumalaitteita, lämpötähtäimiä ja koulutuslaitteita.

Puolustusvoimat kutsuu järjestelmää sen käyttöönottovuoden mukaan nimellä ITO15 eli ilmatorjuntaohjus 15. Kauppaan sisältyy asejärjestelmän lisäksi muun muassa koulutusta, varaosia, dokumentaatiota sekä ohjusten kunnonvalvonta- ja elinjaksoseurantaa. Suomen ostamat Stingerit eivät ole uusia, vaan niiden ohjusosat on kunnostettu. Kauppa on osa puolustushallinnon strategiaa, jossa ostetaan käytettyjä mutta käyttökelpoisia sotatarvikkeita edullisesti. Tunnetuimmat esimerkit ovat Hollannista ostetut Leopard-panssarivaunut ja raskaat raketinheittimet. Stingereiden veroton hinta oli 90 miljoonaa euroa. Alun perin Suomi oli hakenut Yhdysvaltain kongressilta lupaa ostaa enintään 600 Stingeriä 330 miljoonalla dollarilla, mutta kauppa peruttiin. Suomen ostama Stinger RMP Block 1 on ensimmäinen kehitysversio alkuperäisestä Stingeristä. Versiota ryhdyttiin toimittamaan Yhdysvaltain asevoimille 1990-luvun puolivälissä. Lyhenne RMP tulee sanoista reprogrammable microprocessor eli ohjelmoitava mikroprosessori. Järjestelmää voidaan siis päivittää uudella ohjelmistolla. Stinger on hankittu korvaamaan jo käytöstä poistetut venäläiset Igla-olkapääohjukset ja nykyiset iäkkäät ilmatorjuntatykit. Stingereillä on tarkoitus korvata erityisesti 23 millimetrin ilmatorjuntakanuunat eli niin sanotut Sergeit.

Lühike sisukirjeldus koos kommentaariga. Soome KJ tutvustavad selle nädala neljapäeval avalikult USAst ostetud uusi ITO 15 õlalt lastavaid ÕT rakette, mis on Stingeri mudel RMP Block 1. Alustatakse ka raketi kasutajakoolitusega ajateenijatele. Nendega asendatakse aegumise tõttu mahakantud Iglad ja 23 mm Sergei ÕT-kahurid. Algselt planeeriti osta 240 milj € eest kuni 600 raketti, kuid hetkel osteti 90 milj € eest, sest rohkem raha selleks eelarves ei olnud. Soome ametlik poliitika on osta võimalusel kasutatud, kuid kõlbulikku sõjatehnikat, näiteks Leopard-tankid ja MLRS-raketiheitjad.

Ostetud laskeseadeldiste ja rakettide täpset hulka avalikes allikates ei ole, varem on räägitud suurusjärkudest 100-120 laskeseadeldist ja 500-600 raketti. Kuna 90 milj € on tugev kolmandik maksimaalsest võimalikust tellimusest, siis ilmselt palju ei eksi, kui oletada, et osteti u 30-40 laskeseadeldist ja nende juurde u. 150-200 raketti ning väljaõppeks vajalik stardikomplekt. Oletan, et tulevatel aastatel ostetakse Stingereid juurde kuni vajalik laskeseadeldiste ja rakettide varu koos.

Eestisse Mistrali ÕT-rakettide ostmisel väitsid osa asjapulkasid, et osteti masinate peal olevaid laskeseadeldisi, sest õlalt lastavaid pole võimalik saada, sest meie NATO liitlased ei usalda selliseid ohtlikke riistasid, mis pealegi võivad kohe kiiresti igasugu terroristide kätte sattuda, eestlaste kätte. Soomlased tõestasid, et see väide on jama, sest nemad ei ole NATOs, kuid müüdi ikkagi. Tegelikult on soomlastel ÕTga päris hästi, sest neil on lisaks hävitajatele ka erinevad ÕT-raketid ja pooletollised KPd olemas. Tegelikult võiks Eesti Kaitsemin nüüd ennast kokku võtta ja ameeriklastelt sarnase diili välja kaubelda. Igale KL kompaniile oleks vaja 2-3 laskeseadeldist ja kümmekond raketti, et liiga lähedale pressivaid koptereid ja lennukeid tõrjuda.

Leo kirjutas:Tegelikult võiks Eesti Kaitsemin nüüd ennast kokku võtta ja ameeriklastelt sarnase diili välja kaubelda. Igale KL kompaniile oleks vaja 2-3 laskeseadeldist ja kümmekond raketti, et liiga lähedale pressivaid koptereid ja lennukeid tõrjuda.

Just nii!

Kui küsin kus meie õhutõrje KL siis vastuseks on KV annab kui küsin mis moodi annab X ajaga millal ma kodust kohale jõuan ja valmis ülesande täitmiseks siis rohkem ei osata vastata.

Kahjuks Kaitseväel pole anda Kaitseliidule mingeid õhutõrjerelvi. Mistralid KV vajab ise, ega need ka Kaitseliidule sobigi. Sergeid ka pole head kaitseliitlastele.

Nimelt Stingerid oleksid Kaitseliidule ideaalsed relvad - neid saab ju kaasas tassida, pole mingeid sõidukeid vaja nende transportimiseks.

Kust tuleb arusaam, et Mistraleid ei saa sõdur kaasa tassida ja õlalt lasta?

Mistrali rakett (ohjus, missile) kaalub 19,5 kg + kolmjalg 23,5 kg.

Stingeri rakett kaalub 10,1 kg ja laskeseadeldis 5,2 kg.

Kaitseliidu sissidel on ka tähtsamat kaasas tassida kui Mistrali kolmjalga (23,5 kg).

Juhani Putkinen kirjutas:Mistrali rakett (ohjus, missile) kaalub 19,5 kg + kolmjalg 23,5 kg.

Stingeri rakett kaalub 10,1 kg ja laskeseadeldis 5,2 kg.

Kaitseliidu sissidel on ka tähtsamat kaasas tassida kui Mistrali kolmjalga (23,5 kg).

Nõustun Juhaniga ja kiidan tema väga head Eesti keele oskust.
Samas meie jaotelk kaalub ligi 40 kg.

Masinaid on vaja, vähemalt osadele üksustele...