www.militaar.net

oliver kirjutas:Kui jutt juba Muhu peale läks siis kas kellelgi on aimu selle objekti kohta, kohalikud ei tea miskit:

http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id ... 2=0&LANG=1

http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/de ... -696131955

Kas polegi ehk pat nr 6 (3*100 mm), 1941. a kihistus? Ise pole seda aega käinud Lõuna-Muhus otsimas.

Castellum kirjutas:Üks termin veel. Sul on 'rannapatarei', aga ma pole veel ühtegi patareid näinud rannal. Peaks olema 'rannikupatarei'...

Kas on mõtet hakata suurtükiväkke sisse tooma geoloogiatermineid (mis sageli on hilisema päritoluga kui sõjalised mõisted)? Nii peaksime siis ka meie randlased ümber nimetama ranniklasteks jne?

1959.a kaardile on rohkem värki peale kantud (6"-se juurde).
Aga mis oli siin -- tsaariaegne õhutõrje või hilisem? http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id ... h=1&LANG=1

Kapral Karu kirjutas:

Castellum kirjutas:Üks termin veel. Sul on 'rannapatarei', aga ma pole veel ühtegi patareid näinud rannal. Peaks olema 'rannikupatarei'...

Kas on mõtet hakata suurtükiväkke sisse tooma geoloogiatermineid (mis sageli on hilisema päritoluga kui sõjalised mõisted)? Nii peaksime siis ka meie randlased ümber nimetama ranniklasteks jne?

Eks tasapisi, kui muu oskuskeel areneb, tuleb ka suurtükiväetermineid muuta. Kui geograafid on kokku leppinud, et 'rand' ja 'rannik' on kaks ise asja, oleks ju mõistlik ka oma terminoloogia teha korda...

Aga mida siis teha nende rannapatareidega, mis ei asunud rannikul geograafilises mõttes (mille maismaapiiriks loetakse lahepärade ühendusjooni) -- nt Hiiumaal Tahkuna 180 mm, Heltermaa 130 mm jpt? K.a kõik kõnealused Muhu patareid. Pealegi mõned rannapatareid on siiski asunud ka geograafilises rannas, nt leiti mõne aasta eest ühe jäänused Undva rannas, ja ka Hiiumaa Lepiku "poolpatarei" juurde toob tormivesi haakrikku.
Äkki oleks lihtsam jääda "oma liistude" juurde ja mitte hüpelda kaasa kõigi uuendustega?
Teine küsimus on see, mille alusel on neid üldse hakatud nimetama rannapatareideks -- kas peaeesmärgi (vältida rannaala, sh ka geograafilise ranna, nii maismaa- kui mereala, läbimist vastase ründevahendite poolt) või geograafilise asukoha järgi? Kaldun eelistama esimest varianti.

Ma arvan, et ühtegi patareid ei tehtud rannale - see on ikka hilisem rannajoone muutumine, mistõttu need patareid leiavad ennast rannalt. Terminite definitsioon kõige lähemast allikast:
https://et.wikipedia.org/wiki/Rannik
Teisele küsimusele - suhteliselt tihti peetakse samasisulisena, kas on 'ranna-' või 'rannakaitse-' patarei. Tegelikult on suur vahe - esimene määrab ära asukoha, teine funktsiooni. Seetõttu esimene olekski õige 'rannikupatarei', teiselt puhul enamikkudel juhtudel oleks hoopis õige 'laeva-' või 'mere-' kaitsepatarei. Enamasti on 17-20. sajandini ikkagi rannikupatareide ülesanne võidelda vaenlase laevadega, ehkki 20. sajandil tekib ka vaenlase dessandi vastu võitlevad ranna-/rannikukaitsepatareid (eestikeelses kasutuses ka dessanditõrjepatareid).

Varasematest aegadest sellise funktsiooniga patareisid ei tea. Tõsi, eritlemist raskendab asjaolu, et kuni Krimmi/ Ameerika Setsessiooni-/ Prantsuse-Preisi sõjani oli suurtükkide laskekaugus nii väike (kas arvan õigesti, et, 1...2 km - spetsid parandavad) et raske oleks vahet teha mere- ja rannikukaitsel?

Kapral Karu kirjutas:
Äkki oleks lihtsam jääda "oma liistude" juurde ja mitte hüpelda kaasa kõigi uuendustega?

Vaatamata kogu lugupidamisele Castellumi vastu nõustun siinkohal Kapral Karuga - ei tasu juba sügavalt juurdunud termineid ümber tegema hakata, kuigi selle termini kasutusele võtmise ajast saadik on keel üksjagu muutunud. Seda enam, et mõni patarei võiks (teoreetiliselt) paikneda ka mõne mere mõõtu suure järve (näiteks Peipsi) rannal, täites samu funktsioone kui mereäärne patarei. Siis peaks hakkama nende patareide vahel vahet tegema, aga on seda vaja? Arvan, et mõistlik oleks siinkohjal juuksekarva mitte lõhki ajada ja jääda väljakujunenud terminite juurde. Erialases kirjanduses võib ju seda teha, kui see mingit pidi oluline on (näiteks ornitoloogid nimetavad üht meil üht väga tuntud lindu "piiritajaks", aga nad ei pane pahaks, kui mittespetsialist ütleb "piirpääsuke", sest see on väga vana rahvapärane nimetus ja laiemalt teatakse seda nimetust rohkemgi).

Castellum kirjutas: Terminite definitsioon kõige lähemast allikast:
https://et.wikipedia.org/wiki/Rannik

Sealtsamast ma leidsingi

(Ranniku maapoolne piir on lahepärasid, merepoolne aga poolsaarte tippe ühendav joon[viide?].

(viidet kahjuks pole), et -- nii kurb kui see ka pole -- nt Muhu patareid ei kvalifitseeru rannikupatareideks, ja neile tuleks sel juhul välja pakkuda mingi muu termin .

Ja Hiiumaa Lepiku "patarei" on siiski kogu oma eksistentsi olnud n-ö geograafilisel rannal.

Kui Sa seda Wiki ranniku-artiklid loeksid ka, näeksid, et viite- toimetamis- jms nõuded ongi selle sellepärast, et palju on vastuolulist teavet. Ja skeem ei vasta sellele lahepära-jutule...ehk korrastab mõni geograafiatudeng selle jutu ära...

Kenad definitsioonid, mis seletavad ära asja olemuse, leidsin mina nt siit:
http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD ... annik.html
Rannik on maismaa ja mere kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. Ta hõlmab rannavööndi koos naabruses oleva maismaa, mere ja saartega.

Rand on maismaa osa rannikul, mis jääb lainetuse tegevuse piirkonda.

Ehk tulekski geograafidelt Muhu kohta üle küsida? Ja kui tõesti patareid ei asetse rannikul, tulebki terminit hakata muutma...

Aga selle Hiiumaa patarei kohta kahtlen jätkuvalt, kas see ikka ehitati "lainetuse tegevuse piirkonda"...ehk on ikka mõni muu seletus.

Aga eks olegi kummaline, et siin kasutatakse määratlusena asukohta (rannik või rand) ja mitte funktsiooni (laevatõrje või merekaitse?); nt õhutõrje patareide kohta pole jälle justkui näinud liigitust asukoha, vaid ikka on see funktsiooni järgi...

Teisalt, terminite vale kasutamine on massiline. Nt enamik inimesi, kes ehitusega igapäevaselt tegelevad (ja kes peavad teisi õpetama või neile andma nõu), pole endale selgeks teinud, mis asi on 'ehitis', 'hoone' ja 'rajatis'...Või 'linnus', 'loss' ja 'kindlus' - teine pole sõjaline ja kolmas pole ehituslik termin, aga südamerahuga kasutatakse läbisegi ja koos

Pakun välja, et "rannapatarei" tuli eesti keelde ajal, kui keeleteadlased ei olnud veel eesti keelt korrastama asunud (rand-rannik, puu-puit jne.) ja on seega pigem traditsiooni tulemus - "nii lihtsalt öeldakse". On meil ju ka rannarahvas, mitte rannikurahvas. Rannarahvas ei ela ju ka rannal uuemate teaduslike arusaamade järgi.

1959.a kaardile on rohkem värki peale kantud (6"-se juurde).
Aga mis oli siin -- tsaariaegne õhutõrje või hilisem? http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id ... h=1&LANG=1

Käisin seda kohta just ükspäev uudistamas,need on 1941 aastal valatud betoonalused rinnakõrguse müüriga, keskel poldiring. 2tk on õhitud, üks korralik.

oliver kirjutas:1959.a kaardile on rohkem värki peale kantud (6"-se juurde).
Aga mis oli siin -- tsaariaegne õhutõrje või hilisem? http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id ... h=1&LANG=1

Käisin seda kohta just ükspäev uudistamas,need on 1941 aastal valatud betoonalused rinnakõrguse müüriga, keskel poldiring. 2tk on õhitud, üks korralik.

Siis ikkagi pat nr 6 (3*100 mm)?

Ei tea öelda, lähen teen ükspäev säilinud alusest pilti, las spetsialistid otsustavad

Milline kolmest alusest on terve?
Kas on teada, kus asus Muhu sõjajärgne 3x120 mm patarei (nr 313)? Kas kasutati tsaariaegseid aluseid või oli see veel kusagil mujal? Kas seal mingid kasarmud ka olid, on neist midagi alles?

Sellelt kaardilt http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/m ... ?id=209805 saab ka Virtsu patarei asukoha.