Snaiprikoolituse (täpsuslaskurid ka) asjad

[TTA]

Selle jutu peale tekib küsimus, kas kunagi hakatakse Eestimaal veebli auastmest kõrgemal positsioonil asuvatele ohvitseridele õpetama, mida snaiprivõimekus tähendab ja mida sellega saavutada on võimalik? Ma saan aru, et keskmise parketiteenistuja jaoks, kes üle laual kuhjuva paberihunniku piilub, ongi täpsuslaskur või snaiper võimekus, mida kasutada kui Kevadtormil või Siilil binokkel laua nurgale unustatakse, ent selle haubitsa jutu peale tekib tahtmine minna kuuri taha, lüüa rusikaga vastu seina ja pigistada läbi hammaste "T#¤A!" Sest tänase seisuga riigihankeid ja väljaõpet silmas pidades vist toimib see täpsuslaskmise arendamise vajalikkuse teavitustöö ainult alt ülesse. Võibolla siis hakatakse aru saama, kui vaenlane lahinguväljal ning tagalas meie tähtsamaid ninasid ära hakkab noppima. Võrreldes kaudtule- või soomusvõimekusega, mille vastane nagunii üle mängib, on snaipriasjandus põhimõtteliselt kommiraha eest saavutatav võimekus.

Ja miks siis vastane, kellel inim ja muud ressurssi 100+ korda enam snaipriasjanduses "nagunii üle ei mängi" ?

edit: Ärge saage valesti aru, snaipriasjandust on ka vaja. Nagu sammalhabe kunagi juba ütles "Looduses peab valitsema tasakaal!"

[kaur3]

Palju õnne USA maaväe rahvusvahelise snaiprivõistluse võitjapaarile. Tulid esikohale oma poolautomaatidega.

http://soldiersystems.net/2017/10/31/20 ... al-rifles/

Vaatasin võistluse pilte ja kerkis küsimus, kus on neil seal rikkal maal poltlukud ja magnumid?

http://www.fortbenningphotos.com/Armor- ... ompetition

[nimetu]

Võitja püss maksab muidugi sama palju kui üks Sako TRG 22. Arvestades, et üks osa sellest võistlusest hõlmas helikopterist tulistamist, siis pole ka ime, et eelistati poolautomaate. Rangerid on muidu päris mitmes võistluses puhta töö teinud.

[rakk]

Palju õnne USA maaväe rahvusvahelise snaiprivõistluse võitjapaarile. Tulid esikohale oma poolautomaatidega.

http://soldiersystems.net/2017/10/31/20 ... al-rifles/

Vaatasin võistluse pilte ja kerkis küsimus, kus on neil seal rikkal maal poltlukud ja magnumid?

http://www.fortbenningphotos.com/Armor- ... ompetition

Tublid mehed.
Kui see küsimus oli retooriline e. ei oota oma küsimusele vastust, siis ok, aga kui ei siis . ..?

[Leo]

Poolakate 1 TRG M10 komplekt maksab üle 40000 € ja sellest enamiku moodustavad tellija poolt nõutud öö- ja termosihikud. Relva enda jaehind 1 raua ja 1 salvega on Soomes alla 9000 € ja kui osta korraga 150 komplekti, siis saab kindlasti odavamalt. 50000 lasku laskemoona on ilmselt selleks, et relvadega oleks võimalik kohe treenima hakata. Poolakate idee oli osta 338 LM ja 308 Win rauad, see annab aastate jooksul märgatava kokku hoiu, sest väiksem moon on oluliselt odavam. 150 komplekti ei piisa kindlasti kogu armeele, sellega varustatakse peamiselt paremad väeosad. Põhimõtteliselt on poola pataljoni luure ja snrühmas ette nähtud 12-meheline SN jagu, mis moodustab 2-4 liikmelisi meeskondi kompaniide toetuseks. Nende uus põhirelv ongi 6x TRG M10, lisaks on neil kasutada veel kodumaised pooletollised ja SVD kodumaised koopiad. Vanad TRG 22 antakse teistele pataljonidele üle. Kui kokku lugeda, kui palju poolakatel täpsuspüsse on, siis on neil päris hea olukord, sest jao täpsuslaskurile saavad nad SVD kätte anda.

USA laskurite võistlusel võeti kaasa need relvad, mis osalevatel üksustel kasutada on ja seal olid kõik relvajõudude osad, lisaks ka rannakaitse ja politseinikke, välismaalastest vilksatasid taanlased, sakslased ja kanadalased. Kui teemaks on täpne tuli kuni 800 m, siis on 7,62 poolautomaadil kindlasti väga suur eelis aeglasemate poltlukkude eest, kuid sellest hoolimata oli õhuväe snaipritel kaasas ka vana hea poltlukuga M24.

[Kapten Trumm]

Kui me korraldaks võistluse, kus osaleks Galil täpsuspüss ja Mauser, siis võiduvõimalused oleksidki 50:50.
Tegelikult on poolautomaadi edu seletatav juba 1970ndatel tekkinud suunaga, mida võiks nimetada "poolsnaiper". Kulutati päris palju auru täpsuspüssi omaduste venitamiseks vanemate poltlukkude tasemele. Sealt pärinevad ka SVD, Galil Galatz ja muud taolised relvad. Ehk siis üritati luua relvasüsteem, millega saaks täita nii täpsuslaskuri ja snaipri rolle ühekorraga.
Näiteks Vene armeest võite selle SVD leida nii rühmast kui brigaadi snaipriroodust (kus neid pole uuemate vastu vahetatud). Tavaliselt viitab sellise ülesandega relvale 1000 m või rohkem kaugusmõõteskaala ja 6+ kordne suurendus (täpsuspüssidel peetakse täna heaks 3-4 kordne).

Kuna aga poltlukk oli nishirelv, millele nii laia kasutust polnud, siis seal polnud ka taolist arengut. Need 2 km taha laskmised on suht hiljutine asi.
Sellest "poolsnaiper" žanrist muide pärineb ka Eesti M14TP.

Olen kunagi lugenud SIG-i poolauto täpsuspüssist (nimi vist Precision Marksman Rifle), millega olla 1000 m ära lastud. Kas on tõsi, ei tea.

[kaur3]

Milliseid valikuid oleks teinud Saksa snaiprilegendid?

Widhofner questioned three seasoned snipers individually. They are designated in the order A, B and C. All three were members of the Third Mountain Division of the former German Army. With respect to their person please note the following:

A. Matthais Hetzenauer of Tyrol fought at the Eastern Front from 1943 to the end of the war, and with 345 certified hits is the most successful German sniper.

B. Sepp Allerberger of Salzburg fought at the Eastern Front from December 1942, to the end of the war, and with 257 certified hits is the second-best German sniper.

C. HelMut Wirnsberger of Styria fought at the Eastern Front from September 1942, to the end of the war and scored 64 certified hits (after being wounded he served for some time as instructor on a sniper training course).

If you had a choice, what weapon would you use and why?

A. K98. Of all weapons available at that time it had the highest accuracy for permanent use, besides it did not jam easily. G43 was only suitable to about 400 metres. It also had inferior precision.

B. K98 was best. The G43 was to heavy.

C. The G43 would be good if it did not jam easily and its capacity was as good as K98.

9. Today if you had the choice between the K98 and a semi-automatic rifle that does not easily jam and has the same capacity as the K98, which weapon would you take and why?

A. Snipers do not need a semi-automatic weapon if they are correctly used as snipers.

B. Semi-automatic loader, if its weight does not increase.

C. Semi-automatic loader. Faster firing possible when attacked by the enemy.

http://www.sniperforums.com/forum/misc/ ... ipers.html

[Kapten Trumm]

ühesõnaga, meie valikutest võtaks saksa ässad ürgmauseri?

olles lugenud Sepp Allenbergeri raamatut, pakuks, et kui tal olnuks kasutada mõni tänane tipp-poolautomaat 6x sihikuga, siis oleks ta skoor vähemalt poole suurem (kui meenutada episoode, kuidas ta pagevaid venelasi nt neerudesse lasi).

[Piiluja]

https://www.youtube.com/watch?v=S4Cerq1Q_vE

Üks aeglasem jahimees.
Treenides on võimalik lasta poldiga sama tihedalt kui poolautoga. Kui laadimise aeg on lühem kui sihikupildi taastamine, siis pole vahet. Küll aga on nimetet ürgmauser töökindlam nendel distantsidel, millel tollal opereeriti. Positsioonile liikudes kipub sodi reeglina just sattuma liikuvate osade vahele. Kuna distantsid on suured ja reeglina üle 2 lasu ei tehta, eelistatakse sõltuvalt ülesandest just poltlukku.

Maailmatasemel sportlaskurid lasevad poldiga paremini kui Maarjamaa tasemel poolauto laskurid. Seda nii vindi kui sileraudsega. Harjutama peab mitte vinguma.

[Kapten Trumm]

Mina sain just vastupidi aru (Allenbergeri raamat on ju Eesti keeles kah), et laskekaugused olid tal pigem poolautomaadi omad, 200-500 meetrit. Näiteks vaadates, kuidas ta vaatlust kirjeldab.

[Aspelund]

https://www.youtube.com/watch?v=q665XCbC04A

Bundeswehr sai uue treeningpaiga.

A.

[Chupacabra]

aga miks nad majade vahel ghillisid kannavad? Eriti sealt trornist lastes?

[Aspelund]

Ühelt poolt efekt, teisalt võimalus täiendavalt varajata avalikus videos snaiprite isikuid.

A.

[Leo]

Täiesti kadestamisväärt lasketiir, kus ka kõikvõimalikud üle müüri ja maja seest ning tornist nurga alt laskmise võimalused on olemas, eriti see viimane on oluline linnalahingus, kus maja seest on vaja allaa tänavale lasta. Eestis sellist treeningukohta ei olegi. Sakslased on maskeerimiskostüümides ilmselt sellepärast, et nii neid treeninguid läbi viiakse. Anonüümsuse säilitamiseks piisab ju maski kandmisest või näo pikseldamisest. Reaalselt ei usu, et maja sees ghilliet kasutatakse, tavaline maskeerimisvõrk teeb sama töö ära ja on oluliselt kergem.

[ruger]

Taani snaiprivõistlusest väike video. Plaanid üle minna pooletollise AX50 peale ja välja vahetada või lisaks Sako TRG-42-le. Üldiselt TRG puhul peaks piisama kulunud vintraua vahetusest. Pooletolline on ikkagi liiga raske kaasavedamiseks.
Pärit TFB pealt http://www.thefirearmblog.com/blog/2017 ... e-ai-ax50/
https://www.youtube.com/watch?v=22LWy8AdOLE

Taanlaste valikutest veel teinegi artikkel
http://www.thefirearmblog.com/blog/2017 ... er-rifles/

Valikuprotsesside lahtikirjutamine nende hanketingimustes
http://www.ted.europa.eu/TED/notice/udl ... 3638979-II.