Kas N Liidus oli ka midagi head?
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Muideks, kas keegi mäletab, kui palju ühe lehma pealt omal ajal piimaraha sai?
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Väikese lehmapidamise hävitas 2 asja - sanitaarnõuded (osalt liialdatud, aga mitte ainult). Hakati nõudma järjest väiksema bakterisisaldusega piima hea juustu tootmiseks, mida ilma jahutita sai toota ainult jahedal ajal. Nii kvaliteetset piima nõukogude ajal ei toodetud. Tervisele on need bakterid suht. ohutud, aga keeravad juustuteo nahka.
Ja ka majanduslikud tingimused - nõuka ajal võrdus piimaliitri kokkuostuhind selle hinnaga poes pudelis. Enne inflatsioonispiraali u. 20 kopikat liiter. 5000 liitrit aastas (keskmine kolhoosniku lehm) - 1000 rubla aastas, tubli kolhoosniku 5 kuu palk. Kulud väiksemad kui tänapäeval, jõusööt jm. oli ka kunstlikult doteeritud (kilo odavamat leiba = kilo jõusööta või isegi odavam). Uuemal ajal lihtsalt enam ei teeninud paari lehma piimast oluliselt, kui just otse tarbijale müüa ei saanud. Lisaks leidsid piimatööstused lõpuks, et suure piimaautoga pukkidelt väikeste piimakoguste kokkukogumine läheb ebamõistlikult kulukaks, parem on paari päeva tagant jahutustankidega talusid-farme külastada. Samad olud on Soomes, seal läksid piimapukid ajalukku juba varem ja soomlased käisid Eestis lapsepõlve meenutamas ja piimapukke imetlemas.
Tekkinud väikesed talud ei vedanud välja kui suurem defitsiidiaeg mööda sai, neid suuremaks teha ei olnud enamusel raha. Majandite farmid jm. suuremad tervikvarad erastasid pumba juures olnud juhtkond ja spetsialistid. Paljudes kohtades jagati loomad lihtsalt laiali. Saajatest enamusest ei ei olnud talupidajaid (ei hooneid ega masinaid) ja loomad läksid lihakombinaati. Tõelisel ühistegevusel toimivaid majandeid ka ei moodustanud. Nüüd kiruvad Laari - käskis sunniviisil tekkinud kolhoosid ära lõpetada, aga sunniviisil jättis talud tegemata, raibe selline.
Ja ka majanduslikud tingimused - nõuka ajal võrdus piimaliitri kokkuostuhind selle hinnaga poes pudelis. Enne inflatsioonispiraali u. 20 kopikat liiter. 5000 liitrit aastas (keskmine kolhoosniku lehm) - 1000 rubla aastas, tubli kolhoosniku 5 kuu palk. Kulud väiksemad kui tänapäeval, jõusööt jm. oli ka kunstlikult doteeritud (kilo odavamat leiba = kilo jõusööta või isegi odavam). Uuemal ajal lihtsalt enam ei teeninud paari lehma piimast oluliselt, kui just otse tarbijale müüa ei saanud. Lisaks leidsid piimatööstused lõpuks, et suure piimaautoga pukkidelt väikeste piimakoguste kokkukogumine läheb ebamõistlikult kulukaks, parem on paari päeva tagant jahutustankidega talusid-farme külastada. Samad olud on Soomes, seal läksid piimapukid ajalukku juba varem ja soomlased käisid Eestis lapsepõlve meenutamas ja piimapukke imetlemas.
Tekkinud väikesed talud ei vedanud välja kui suurem defitsiidiaeg mööda sai, neid suuremaks teha ei olnud enamusel raha. Majandite farmid jm. suuremad tervikvarad erastasid pumba juures olnud juhtkond ja spetsialistid. Paljudes kohtades jagati loomad lihtsalt laiali. Saajatest enamusest ei ei olnud talupidajaid (ei hooneid ega masinaid) ja loomad läksid lihakombinaati. Tõelisel ühistegevusel toimivaid majandeid ka ei moodustanud. Nüüd kiruvad Laari - käskis sunniviisil tekkinud kolhoosid ära lõpetada, aga sunniviisil jättis talud tegemata, raibe selline.
Viimati muutis Jaanus2, 20 Veebr, 2012 13:10, muudetud 1 kord kokku.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
"raibe selline..."
kasutades kolhoosiesimeesteerakonna reljeefse liikme reljeefseid sõnu riigikogu ees: "isamaaline siga!"
kasutades kolhoosiesimeesteerakonna reljeefse liikme reljeefseid sõnu riigikogu ees: "isamaaline siga!"
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Jutt Laarist kui põllumajanduse hävitajast pole minumeelest sellest tulnud, et ta kolhoosid ära hävitas. Ikka seepärast, et ta liberaalse turumajanduse riiki lasi.
Kui nüüd õigesti mäletan, lasi Laar piirid täiesti vabaks. Igaüks võis tollivabalt tuua mis pähe tuli ja kohalikule, doteerimata põllumajandusele pani see korraliku matsu. Esimese asjana meenuvad dumpinghinnaga kanakoivad, suuremad kui Eesti kana ja odavad kui vesi. Muidugi rahvas ostis, sest ainult selleks raha jaguski. Tol ajal töötas üks tuttav veterinaarkontrollis ja ta ennustas küll, et eesti naistele kasvavad nendest vuntsid nina alla.
Muu kaubaga ka - põhimõtteliselt on ju kogu maailma põllumajandustoodang doteeritud ja Eesti põllumees pidi sellega ilma toetusteta võistlema.
Kogu idablokk päris niimoodi ei teinud. Oli see õige või vale - küll aeg annab arutust.
Kui nüüd õigesti mäletan, lasi Laar piirid täiesti vabaks. Igaüks võis tollivabalt tuua mis pähe tuli ja kohalikule, doteerimata põllumajandusele pani see korraliku matsu. Esimese asjana meenuvad dumpinghinnaga kanakoivad, suuremad kui Eesti kana ja odavad kui vesi. Muidugi rahvas ostis, sest ainult selleks raha jaguski. Tol ajal töötas üks tuttav veterinaarkontrollis ja ta ennustas küll, et eesti naistele kasvavad nendest vuntsid nina alla.
Muu kaubaga ka - põhimõtteliselt on ju kogu maailma põllumajandustoodang doteeritud ja Eesti põllumees pidi sellega ilma toetusteta võistlema.
Kogu idablokk päris niimoodi ei teinud. Oli see õige või vale - küll aeg annab arutust.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Selle piimatootmisega on kaks asja.Väikese lehmapidamise hävitas 2 asja - sanitaarnõuded (osalt liialdatud, aga mitte ainult). Hakati nõudma järjest väiksema bakterisisaldusega piima hea juustu tootmiseks, mida ilma jahutita sai toota ainult jahedal ajal. Nii kvaliteetset piima nõukogude ajal ei toodetud. Tervisele on need bakterid suht. ohutud, aga keeravad juustuteo nahka.
Üks asi on oma lehm ja usaldusväärne koht, kus kõik on puhas, terve ja kasitud.
Teine asi on igasugu 90ndate "ärimehed", kel suht savi, mis bakterikülvi nad sulle sisse joodavad.
Nõuka ajal oli suurfarmist suurem shass s*** piima saada kui vanaema lehmalaudast.
Meie näiteks ei söötnud üldse silo, sest silokemikaalid rikkusid maitset (tihti doseeriti üle).
Teine asi olid antibiootikumid, mida odavuse tõttu anti kui vähegi põhjust oli.
Meil oli käsitsi lüpsmine (olen ka mina seda teinud lapsena) lüpsikusse, kurnamine läbi marli ja hoidmine jahedas ruumis, piimanõu külma vee vannis.
Kuni piimandamise lõpuni 90ndate alul meil peres poepiima ega koort polnud vaja osta.
Ja mitte ühtegi selleteemalist haigust polnud.
Lisaks ma arvan, et loomulikest healoomulistest bakteritest/viirustest kubiseva maapiimaga areneb tugevam vastupanuvõime kui pastöriseeritud poepiimaga.
Kuigi jah, laiema ohutuse huvides on targem pastöriseerimine, sest tootjaid on igasuguseid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Kas ma mäletan õieti, et nõukogude ajal pudelis hapuks läinud piima kannatas vabalt juua, oli täiesti normaalne hapupiim.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Minuarust sellest poe "sinipiimast" päris hapupiima ei saanud, see muutus selliseks tükiliseks sogaks.
Vanaema (eestiaegse asunikutalu peretütar) ütles igatahes, et õige hapupiima saamiseks on vaja ikka täispiima.
Tegelikult, kui pudelipiimale jutt läks. Meelde tuli.
ENSV ajal ei suudetud kõigele vaatamata sellist kogust pakendijäätmeid toota.
Enamus vedelike taarast oli korduskasutatav ja taara "panditasu" motiveeriv pudelite üleskorjamiseks ka keskmisele inimesele.
Laias laastus maksis 0,5 liitrine Düshess limonaad 32 kopkat, millest taara moodustas tervelt 20.
Väga "tänapäevane" oli aga Pepsi, kus 45 kopkasest 0,33 pudelist moodustas pudel ainult 10 kopikat.
Liitrine pudel 2,5% piima oli 42 kopikat, sellest pudel 20 kopikat.
Prügikaste oli meie vanemate majas ENSV ajal umbes poole vähemate kuupmeetritega.
Ressursse prügimäele viimiseks raisati vähem, kuigi see polnud eesmärk omaette.
Meil on nt vanapaberi kogumine organiseeritud moel viimase 10 aasta leiutis. Sama ka plast-taaraga.
Ainus asi, mis toimis kogu aeg on teatud pudelite taara tagasiostmine.
Vanaema (eestiaegse asunikutalu peretütar) ütles igatahes, et õige hapupiima saamiseks on vaja ikka täispiima.
Tegelikult, kui pudelipiimale jutt läks. Meelde tuli.
ENSV ajal ei suudetud kõigele vaatamata sellist kogust pakendijäätmeid toota.
Enamus vedelike taarast oli korduskasutatav ja taara "panditasu" motiveeriv pudelite üleskorjamiseks ka keskmisele inimesele.
Laias laastus maksis 0,5 liitrine Düshess limonaad 32 kopkat, millest taara moodustas tervelt 20.
Väga "tänapäevane" oli aga Pepsi, kus 45 kopkasest 0,33 pudelist moodustas pudel ainult 10 kopikat.
Liitrine pudel 2,5% piima oli 42 kopikat, sellest pudel 20 kopikat.
Prügikaste oli meie vanemate majas ENSV ajal umbes poole vähemate kuupmeetritega.
Ressursse prügimäele viimiseks raisati vähem, kuigi see polnud eesmärk omaette.
Meil on nt vanapaberi kogumine organiseeritud moel viimase 10 aasta leiutis. Sama ka plast-taaraga.
Ainus asi, mis toimis kogu aeg on teatud pudelite taara tagasiostmine.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Hea lehma puhul jääb isegi ühe lehma puhul mitte vähe seda piima oma tarbest alles. Arvesta, et normaalne lehm annab sul 20-25 liitrit päevas.
4-5 inimest peres suurt üle 5-6 liitri piima ei joo päevas. 3-4 lehmaga võis nõuka ajal endale lõdvalt teise keskmine kuupalga peale kulude mahaarvamist ametlikule palgale lisaks teenida. Ilma eriliselt varastamata. Kuigi ma arvan, et bensiinilimiitide ülejäägid kallatakse ka tänases eraomandi kultuuriruumis tuimalt oma autosse.
Lihtsalt EV kooliga inimene oli harjunud rabelema tööd teha ja rabeleski tavaliselt.
Alates 2. lehmast peres oli juba raudne lisaraha teenimine. Ainus piirav faktor oli seejuures nn kolhoosniku aiamaa suurus - heina tegemiseks maha jäetud (masinaga tegemiseks liiga väike) heinamaadelt tuli kolhoosi "võllidega" kokkuleppele saada.
Mäletan seda show'd lehmade piimaanni parandamiseks 80ndatel (eesmärk keskmiselt 4000 kg aastas).
Meil oli 7000 kg igal juhul. See oligi EV kooliga eraomaniku ja kolhoosi vahe. Võibolla vene moodi asja tehes poleks äragi tasunud.
Kui eraomanik oleks kolhoosi moodi endale tööd teinud, siis oleks ka majad ehitamata ja autod ostmata jäänud.
Ziguli maksis 80ndatel uuena kaupluses 7000 rubla ringis, 200-300 rublase kuupalgaga sa seda ikka naljalt poleks ostnud, isegi kui luba oli kuidagi saadud.
Selleks pidi 20 aasta jooksul korra see 7000 rubla olema sukasäärest võtta.
Pidi ikka lisaks rabelema. Muidugi mäletan, et enamik ei viitsinud, õlut parem lakkuda peale 200 rublase kuupalga kättesaamist ja vigiseda raske elu üle.
Üks põhjus, miks meil põllumajandus kiratses 90ndatel, polnud mitte Laari reformid, vaid see, et kolhoosiajal sündinute ja kasvanutega oli seda juba raske teha. EV aegsed põllumehed olid siis juba pensionil. Edu sõltus rohkem sellest, kes mida endale ärastada suutis. Kolhoosnikust aga talumeest ei tee.
4-5 inimest peres suurt üle 5-6 liitri piima ei joo päevas. 3-4 lehmaga võis nõuka ajal endale lõdvalt teise keskmine kuupalga peale kulude mahaarvamist ametlikule palgale lisaks teenida. Ilma eriliselt varastamata. Kuigi ma arvan, et bensiinilimiitide ülejäägid kallatakse ka tänases eraomandi kultuuriruumis tuimalt oma autosse.
Lihtsalt EV kooliga inimene oli harjunud rabelema tööd teha ja rabeleski tavaliselt.
Alates 2. lehmast peres oli juba raudne lisaraha teenimine. Ainus piirav faktor oli seejuures nn kolhoosniku aiamaa suurus - heina tegemiseks maha jäetud (masinaga tegemiseks liiga väike) heinamaadelt tuli kolhoosi "võllidega" kokkuleppele saada.
Mäletan seda show'd lehmade piimaanni parandamiseks 80ndatel (eesmärk keskmiselt 4000 kg aastas).
Meil oli 7000 kg igal juhul. See oligi EV kooliga eraomaniku ja kolhoosi vahe. Võibolla vene moodi asja tehes poleks äragi tasunud.
Kui eraomanik oleks kolhoosi moodi endale tööd teinud, siis oleks ka majad ehitamata ja autod ostmata jäänud.
Ziguli maksis 80ndatel uuena kaupluses 7000 rubla ringis, 200-300 rublase kuupalgaga sa seda ikka naljalt poleks ostnud, isegi kui luba oli kuidagi saadud.
Selleks pidi 20 aasta jooksul korra see 7000 rubla olema sukasäärest võtta.
Pidi ikka lisaks rabelema. Muidugi mäletan, et enamik ei viitsinud, õlut parem lakkuda peale 200 rublase kuupalga kättesaamist ja vigiseda raske elu üle.
Üks põhjus, miks meil põllumajandus kiratses 90ndatel, polnud mitte Laari reformid, vaid see, et kolhoosiajal sündinute ja kasvanutega oli seda juba raske teha. EV aegsed põllumehed olid siis juba pensionil. Edu sõltus rohkem sellest, kes mida endale ärastada suutis. Kolhoosnikust aga talumeest ei tee.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
"Ziguli maksis 80ndatel uuena kaupluses 7000 rubla ringis, 200-300 rublase kuupalgaga sa seda ikka naljalt poleks ostnud, isegi kui luba oli kuidagi saadud."
sa tulistad sellesama žiguliga juba teist korda omale jalga. kõigepealt tunnistasid, et sõjaveteranist vanaisa ajas ostuloa välja ja nüüd et vanaema rügas 20 aastat eralehmadega selleks, et sina saaksid enne pereloomist auto pee alla.
sa tulistad sellesama žiguliga juba teist korda omale jalga. kõigepealt tunnistasid, et sõjaveteranist vanaisa ajas ostuloa välja ja nüüd et vanaema rügas 20 aastat eralehmadega selleks, et sina saaksid enne pereloomist auto pee alla.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Sul nagu puuduks sootuks ettekujutus tolle aja suurusjärkudest?
Loe: keskmine palk oli siis vist 200 rubla kuus. Vähemalt minu vanemad sellist said.
Selle eest oli keskmisele inimesele uue auto ostmine umbes sama reaalne või ebareaalne kui täna ilma liisinguta minna näiteks uut VW Passatit ostma.
Mitu % Eesti elanikest suudaks seda teha?
Elu on läinud paremaks, tollal oli keskmine auto 35 kuupalka, täna saab samaväärse juba 15-20 keskmise eest.
Sestap pole ju mõtet jorutada, kuidas autoost muudkui nõuka defitsiidimajanduse taga seisis.
Mu naise vanematest oli üks õpetaja ja teine järvelaeva motorist.
Ziguli oli ka neil olemas, uuena ostetud.
Kumbki ei olnud "punaveteran".
Loe: keskmine palk oli siis vist 200 rubla kuus. Vähemalt minu vanemad sellist said.
Selle eest oli keskmisele inimesele uue auto ostmine umbes sama reaalne või ebareaalne kui täna ilma liisinguta minna näiteks uut VW Passatit ostma.
Mitu % Eesti elanikest suudaks seda teha?
Elu on läinud paremaks, tollal oli keskmine auto 35 kuupalka, täna saab samaväärse juba 15-20 keskmise eest.
Sestap pole ju mõtet jorutada, kuidas autoost muudkui nõuka defitsiidimajanduse taga seisis.
Mu naise vanematest oli üks õpetaja ja teine järvelaeva motorist.
Ziguli oli ka neil olemas, uuena ostetud.
Kumbki ei olnud "punaveteran".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
ma saan aru küll, et minuga suheldes läheb inimestel vahest silme eest mustaks, aga katsu oma kirjutatu enne avaldamist rahulikult läbi lugeda. praegu sa ühelt poolt väänad fakte (ma kasutasin sõna "sõjaveteran" mitte "punaveteran") ja teiselt poolt mässid ennast üha sügavamale vasturääkivuste võrku. kui oled ühe loo välja mõelnud, siis jää sellejuurde või tunnista loo vettpidamatust. praegu sa keerutad ja vassid.
...abi on ka kaasfoorumlaste postituste lugemisest. ma kirjutasin hunniku lehti eespool, kuidas mu inseneridest vanemad said autoostuloa peale paarikümneaastast tööinimesekarjääri. küll ei kulunud raha kogumiseks niipalju aega, tagasihoidlikust inseneripalgast (ja kõhu kõrvalt) said nad ka maja ehitatud. linnainimesena oli mul lai tutvusringkond ja ma olen ka kursis, kuidas need asjad teistel käisid.
...abi on ka kaasfoorumlaste postituste lugemisest. ma kirjutasin hunniku lehti eespool, kuidas mu inseneridest vanemad said autoostuloa peale paarikümneaastast tööinimesekarjääri. küll ei kulunud raha kogumiseks niipalju aega, tagasihoidlikust inseneripalgast (ja kõhu kõrvalt) said nad ka maja ehitatud. linnainimesena oli mul lai tutvusringkond ja ma olen ka kursis, kuidas need asjad teistel käisid.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Silme eest läheb mustaks su lollist ja labasest suhtlusstiilist ning kirjavigadest kubisevatest postidest
Näiteks:
Näiteks:
Vot sedasorti diagnoose sa siin jagad.ta ju andis vastuse kätte - vanaisa oli punaveteran.
Järelikult varastasid! Või olid punaveteranid, aga OnuEnn siin keerutab ja vassib!küll ei kulunud raha kogumiseks niipalju aega, tagasihoidlikust inseneripalgast (ja kõhu kõrvalt) said nad ka maja ehitatud. linnainimesena oli mul lai tutvusringkond ja ma olen ka kursis, kuidas need asjad teistel käisid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
väga hea, vähemalt mõnda postitust oled lugenud.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
kolhoosnike keskmisest kõrgemat palka selgitab muide kolhoosnike vabastatus tulumaksust.
nõukogude aega tuleb muidugi vaadata periooditi. st kaheksakümnendad pole päris stiilipuhtad stagnaaastad. kasvõi selles samas autodeteemas püsisid autode hinnad kuni kaheksakümnendatel tõusma hakkasid. kaheksakümnendate teises pooles aga lasti iž-mossed ja zapakad vabamüüki. tava-žigulid muutusid kasutatuna veidi lahedamalt kättesaadavaks. iga trendikas inimene tahtis siis omale 08-t. eriti trendikatel õnnestus aga 099 (4-ukseline sedaan) hankida.
nõukogude aega tuleb muidugi vaadata periooditi. st kaheksakümnendad pole päris stiilipuhtad stagnaaastad. kasvõi selles samas autodeteemas püsisid autode hinnad kuni kaheksakümnendatel tõusma hakkasid. kaheksakümnendate teises pooles aga lasti iž-mossed ja zapakad vabamüüki. tava-žigulid muutusid kasutatuna veidi lahedamalt kättesaadavaks. iga trendikas inimene tahtis siis omale 08-t. eriti trendikatel õnnestus aga 099 (4-ukseline sedaan) hankida.
Viimati muutis OnuEnn, 20 Veebr, 2012 17:22, muudetud 1 kord kokku.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Saan aru, et typo, kuid ei oska arvata, kas silmas peetud sõna "sümptomaatiliselt"?corvus kirjutas:... nõukaajal süpltomaatiliselt tehti...
"Et kui oleks niisugune võimalus, et teil võiks iga päev võim vahetuda, siis te kaebaksite nii kaua üksteise peale, kuni jääks järele üks ainuke - kõige julmem, kõige ahnem ja kõige salakavalam."
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: plärmo ja 3 külalist