Aitäh! Huvitav lugemine! Samas virvendas mul silmade ees kogu aeg pool sajandit vana kontseptsioon.Martin Herem kirjutas:Trumm peab silmas tõenäoliselt 2015 aasta Sõdurit nr 5
https://issuu.com/sodur/docs/sodur0515v ... 9/31552605
http://www.rand.org/content/dam/rand/pu ... RP1215.pdfThe online monthly manuals to exhort and instruct would- be terrorists seem close to a concept suggested by Louis Beam— ‘‘leaderless resistance’’—in which self-proclaimed combatants are linked by common beliefs and goals and wage a common terrorist war, but operate autonomously. This model may be possible for isolated actions, such as those by animal-rights activists and ecoguerrillas; but organizational continuity and major operations still require cooperation, coordination, and structure, which in turn require a basis for trust that is difficult to establish on the Internet.
Väga huvitavad arvud. Mina oma kuigi väikeste, aga siiski mingite teadmistega oleksin küll võimeline ühe raksuga hoopis rohkem tapma. Ainult, et sellist mõtetki pähe ei tule. Tea, kas vanadel 19. sajandi rassistidel oli ikka õigus, et ajuehitus on erinev??BlancoNegro kirjutas: Rääkides tänapäevast. Siin oli eelnevalt tabel, mis näitas ajavahemikul 2000 - 2016 Euroopas terroristide käe läbi hukkunud ohvrite arvu. Igal juhul numbrid on sellised, et 580 Euroopas terrori läbi hukkunust on 430 hukkunud islami terrori läbi. 77 on tapnud Breivik ja ülejäänud siis jagunevad. Igal juhul 75% Euroopa hukkunutest on saanud surma islami terroristide läbi ja protsent oleks oluliselt suurem, kui poleks Breiviki "hiilgavat" sooritust.
http://www.spiegel.de/international/eur ... 84205.htmlNeumann: We long assumed that, in the West, IS would focus on inspiring single, independent attackers, the so-called "lone wolves." As a result, many security services were taken by surprise that IS could organize relatively complex attacks so quickly and aggressively.
SPIEGEL: Were all security services wrong in their estimation of IS?
Neumann: A high-ranking official of an intelligence service told me that no one apart from the British had anticipated anything like what we have seen. The Americans were aware of course as well, but they always warn of so many scenarios that they at times aren't even taken seriously anymore.
SPIEGEL: Is the "lone wolf" theory -- the idea that an individual can be radicalized and act without instruction -- still accepted?
Neumann: No, but it was never really plausible that this was IS' sole strategy. In January 2015, IS put together teams in Syria which were then sent back to Europe and tasked with carrying out acts of violence. These developments simply went unnoticed.
http://www.spiegel.de/international/eur ... 84151.htmlThe Belgian intelligence services were not entirely unsuccessful, as evidenced by their discovery of a terror cell in January 2015, in Verviers near the German border. Three of the Paris attackers were also being tracked by law enforcement, at least intermittently. The phone of one of the men was tapped, and the Abdeslam brothers were detained at a Belgian police station when one of them unsuccessfully tried to reach Syria. In the end, however, the Belgians lacked the legal grounds and the necessary personnel for long-term surveillance.
Kohalik poepidaja sõnab, et Molenbeek on suur probleem, millest linnavõimud lihtsalt mööda vaatavad. „Milles iganes on lahendus, teisipäeval hukkunute jaoks on nüüd juba hilja.”
Terrorismipealinn. Sellise nime on saanud Molenbeeki-nimeline Brüsseli linnaosa viimastel kuudel paljude inimeste jutus ja ka meedias. See on linnaosa, kuhu tavaline belglane naljalt ei satu. Veelgi enam, immigrantidest koormatud linnaossa minna ei soovitatagi. Kui veel kümme aastat tagasi oli Eruoopa Parlamendist neljakilomeetrise jalutuskäigu kaugusel asuv Molenbeek kohalike sõnutsi kõige taskukohasem, siis nüüd ka kõige kardetum.
Astume mööda silda üle kaht linnaosa eraldava kanali ja meile vaatavad vastu juba hoopis teises kirjas poenimed. „Näe, vaata, seal on terrorist,” hüüab umbes kümneaastane Pakistanist pärit poiss keset ragbimängu. See tundub olevat linnaosa tähtsaim meelelahutus. Kümneaastased ja kaks korda vanemad mehed löövad palli vastu kaugel asuvate majade seina ja isegi autosid. Selliseid spontaanseid mänguplatse jääb meie teele mitu. Kellelgi ei paista sellest probleemi olevat. Inglise keelt purssides seletavad umbes kümme noort läbisegi, kuidas sellest linnaosast Süüriasse sõdima minnakse. Miks? „Raha,” vastab üks poistest, kuid edasi kehitatakse õlgu. „See on halb, kurb lugu,” sõnab end Tarzaniks nimetada paluv poiss ja viipab käega sõbrale. „Tema teab rohkem, tema on terrorist,” itsitab ta.
See umbes 95 000 elanikuga linnaosa on justkui negatiiv kanali teisel kaldal asuvast. Terve päeva oleme kõndinud mööda valves mundrikandjatest ja tühjadest välikohvikutest, kuid siin avaneb meie ees täpselt vastupidine pilt. Välikohvikud ja nurgapoed on rahvast täis ning ühtegi mundrikandjat ei märkagi. Ainult üks politseiauto kihutab mööda. Kohalik elanik Lissa räägib, et muutused ja lõhe kahe kalda elu vahel hakkas tekkima juba aastaid tagasi. Näiteks ei müüda siin paljudes poodides alkoholi. Igal nurgal on küll avatud raamatupood, kuid kohalikku ajalehte on täiesti võimatu osta. „Kuulasin metroojaamades usufanaatikute jutlusi, kes sundisid naisi ja ka mind rätte kandma,” väidab Lissa.
Belgias vaid 6% islamiusulisi, Molenbeekis 40%
Kuidas sai Molenbeekist Euroopa džihaadipealinn? Linnaosa elanikest umbes 40% on muslimid, neist enamik marokolased. Selle linnaosa noorte töötus on Belgia suurim, peaaegu iga kolmas noor on töötu. Siin on paljude Brüsseli terrorirünnaku ja eelmise aasta Pariisi rünnakute korraldajate kodukant. Paljud neist on lapsepõlvesõbrad või isegi vennad. Belglased moodustavad ISIS-e sõdalastest rahvaarvu arvestades kõige suurema välisvõitlejate hulga, ehkki kogu riigi elanikkonnast on islamiusulisi kõigest 6%.
Kohalikelt selle kõige kohta midagi teada saada osutub pea võimatuks. Sätin end kohvikus kahe teed joova mehe kõrvale istuma. Neist üks vestleb minuga alguses õige meelsasti. Järsku teatab aga tema seni telefoniga lobisenud kaaslane prantsuse keeles: „Ütle talle, et sa oled turist.” Nii ta mulle ütlebki ja seletab, et ei soovi minuga siiski rääkida, tal pole midagi öelda ja ega ta siinsest elust midagi ei tea ka.
„Kutsu mind Tarzaniks,” ütleb parempoolne Pakistanist pärit noormees. „Ja teda Janeiks,” vasakpoolse Indiast pärit poisi kohta. Mänguhoos kutsutakse teineteist aga hoopiski terroristideks.
Kohalikud on kidakeelsed
Sama muster kordub Molenbeeki tänavatel. Suurem osa silte on araabiakeelsed, lihapoe akendel seisab sõna „halal” (araabia keeles „lubatud, legaalne”, halāl on selline liha, mida muslimid tohivad süüa – toim) ning poe- akendel olevad mannekeenid kannavad hijāb’e. Kui inimestele lähened, muutuvad nad kohe valvsaks ja kehitavad küsimuste peale õlgu. See pole ka eriti imekspandav, sest linnaosa on viimastel kuudel olnud väga suure tähelepanu all ja ajakirjanike küsimused on hakanud kohalikke elanikke väsitama. Peatume suure punase vilkuva „halal” sildiga lihapoes ja uurime sealsetelt meestelt, kuidas teisipäeva hommikul toimepandud terrorirünnak on neid mõjutanud. Lihapoe tagatoas joob kümmekond meest teed, esimeses ruumis käib aga vilgas tegevus. Midagi hõigatakse üksteisele meile arusaamatus keeles. Algul meid sõbralikult poodi kutsunud lihunik muutub äkki väga kidakeelseks ja ta kutsutakse tagumisse tuppa. Sealt naastes kehitab ta õlgu. „Vabandust, me ei saa rääkida, nii kiire on, meil pole aega,” raputab ta pead ja palub meil kauplusest lahkuda.
On neidki, kes soostuvad siiski rääkima. Hakik kolis Marokost Brüsselisse 19 aastat tagasi. Nüüd peab ta koos oma naisega Molenbeekis rätipoodi. Esmalt suhtub Hakik meisse umbusklikult ja pisut tõrksalt, kuid rehmab siis käega ja kutsub meid poodi. „Molenbeek – see on probleem. See linnaosa on suur probleem ja keegi ei tegele sellega,” ütleb ta. Hakik räägib, et sellised noored mehed on pärit peredest, kus nendega ei tegeleta. Nad langevad koolist välja ja nende saatus ei huvita kedagi. Siis satuvad nad juba halba ringkonda, hakkavad varastama ja pannakse vangi. Sealt algab radikaliseerumine. „Nad pole iial koraani lugenud. Islam ei lubaks kunagi kedagi tappa, nendega on manipuleeritud, nad on ajupestud,” kinnitab ta. Hakiki naine Fatima noogutab. „Nad ei huvita valitsust, neil pole tööd ja siin on linna kõige viletsamad koolid. Neil ei ole haridust,” räägib Fatima. Tema mees Hakik on meile tõlgiks. Mõlemad nendivad, et missugune ka ei oleks lahendus, teisipäeval Brüsselis hukkunute jaoks tuleb see liiga hilja. „See kõik on kestnud väga pikka aega. Ma olen mures oma nelja lapse pärast. Mina räägin nendega, aga probleem ongi nendes, kes seda ei tee,” sõnab ta.
Molenbeeki eripära
Hakiki poe lähedal uudistavad aknaid neli tütarlast. Üks neist soostub meiega rääkima. Ainult ilma kaamerata. „Te ei tohi meid filmida, see ei ole hea,” rõhutab ta. Musta pearätti kandev tüdruk ütleb, et sellistes rünnakutes ei ole ju midagi erakordset. „Neid juhtub Süürias ja Iraagis iga päev. Nüüd ka Brüsselis,” lisab ta. Küsimus, miks noored mehed neid rünnakuid korraldavad ja terrorismiga tegelevad, muudab seltskonna ebalevaks. „Me ei tea. Me ei tea neid, me ei tunne neid, kes Süüriasse on läinud,” sädistavad nad.
Mõned arvavad siiski teadvat. Molenbeekis on väga elav kogukond. Iga nurga pealt leiab teemaja või kohviku, tänavad on tihedalt poode täis. Igas kvartalis on nn vaikne mošee, ilma minareti või eriliste tundemärkideta. Kaarti kasutamata neid ei leiakski. Linnaosa korterid on odavad, kohalikud ei esita liigseid küsimusi ning elada saab üpris vaikselt ja märkamatult.
Süüdi on valitsus
Molenbeekis oma tuttavatel külas käinud algklassiõpetaja Nadia tunnistab probleemi ja ütleb, et see on suuremalt jaolt valitsuses. Võõrale ehk mittebelglasele on pea võimatu selgitada, kuidas Belgia riigiaparaat toimib. Näiteks on Brüsselil 19 linnapead ja lugematu hulk administratiivtöötajaid. „Nende jaoks oleme me endiselt immigrandid, mis sellest, et oleme siin sündinud ja kasvanud ning hingelt belglased, aga meid koheldakse nii, nagu me poleks mitte keegi,” pahvatab Nadia. Tema esivanemad on tulnud Marokost. Nadia arvates pole noortel midagi teha. Tänavatel jõlkudes satuvad nad seltskondadesse, kelle eesmärgid on julmad. „See ei ole kuidagi seotud usu ega mošeedega. Need noored ei käigi seal, vaid hoopis kusagil kahtlastes nurgatagustes kohtades, kus nendega manipuleeritakse ja neile kerget raha pakutakse,” selgitab ta.
Mis oleks lahendus? Poepidaja Hakik soovib, et valitsus lõpuks silmad avaks ja kasvõi linnaossa kohale tuleks. „Las nad kõnnivad ringi, näevad, mis siin toimub ja mida tehakse,” sõnab ta.
Just riigi kohalolek ja tunne, et Belgias sündinud noored ei ole immigrandid, vaid kõigi teiste elanikega võrdsed, annaks nii tema kui ka algklassiõpetaja Nadia arvates noortele jõudu ja selge sõnumi. „Kui luua töökohti, anda haridust, siis pole nendega võimalik ka manipuleerida,” lisab Nadia.
Belgia-suursaadiku Gert Antsu sõnul on terroristid pätid, kes on hakanud mässajaks, mitte usklikud, kes on lugenud liiga palju religiooniraamatuid.
Vahetult pärast novembris olnud Pariisi rünnakuid läksite te Molenbeeki ja kirjutasite sellest välisministeeriumi blogisse reportaaži. Miks nii?
Eemalt vaadates tundus Brüssel detsembris niivõrd hirmus, nagu oleksid siin koos kõik maailma džihadistid. Eesti ega ka teiste riikide ametnikud ei julgenud siia töögruppidesse tulla. Ühe ministeeriumi esindaja ütles, et neil jättis kolmandik kutsutuid tulemata, ja näiteks lätlastel soovitati selgelt mitte minna.
Teie läksite sellegipoolest sellesse linnaossa, kust just väidetakse pärit olevat enamik džihadiste?
Pigem soovisin näha, milline on olukord. Teisest otsast vaadates: Molenbeek ei ole ju Bagdad ega Kabul. Molenbeekis juhtub peamiselt see, et politsei korraldab reide ja otsib taga äärmuslasi. Keegi pole seal ühtegi pommi plahvatama pannud.
Kuigi inimesed on teisipäeva hommikul juhtunust šokeeritud, teavad tegelikult ju kõik, et selle veretöö autorid olid muslimid. Seda tunnetavad nad ka ise. Kõik muidugi kinnitavad, et sellel ei ole islamiga midagi pistmist. Ühest küljest on see õige, teisalt mitte. Käisin oma araablasest lihuniku juures. Tema kinnitas ka, et need ei ole õiged muslimid ja need kaks venda, kes plahvatuste taga olid, olid pätid, kes on hakanud mässajaks, mitte inimesed, kes on liiga palju religiooniraamatuid lugenud.
On Molenbeek üldse koht, kuhu üks keskmine Brüsseli elanik läheb?
Molenbeeki võib kindlasti julgelt minna, aga see ei ole koht, kuhu ilmtingimata minna. Ma pean ikka kõvasti mõtlema, mis oleks põhjus, miks sinna minna. See on elamislinnaosa. Sama võib öelda Tallinnas Õismäe või Lasnamäe kohta. Kui sa seal ei ela, siis miks sa sinna lähed?
Molenbeek on Brüsselis koht, kus on kõige rohkem töötuid ja kuritegevus lokkab. Kuidas on saanud selline linnaosa tekkida?
See on tegelikult päris pika vööndina kujunenud linnaosa, kus suur osa elanikke on muslimi päritolu. Suur osa sisserändajaid tuli siia, kui oli vaja tööjõudu. Nagu igal pool mujalgi Euroopas arvati, et nad tulevad, teevad tööd ja lähevad varsti minema. Aga ei läinud. Neid on hoopis juurde tulnud – pereliikmeid, tuttavaid.
Molenbeeki elanikud rõhutavad: me oleme siin juba teist põlve, ma olen hingelt belglane, aga mulle vaadatakse otsa kui immigrandile, ka valitsus suhtub minusse kui immigranti. Miks see nii on?
See sõltub inimesest. Siin on palju inimesi, kes on väga hästi integreerunud. Näiteks praegu maailma edetabelis esikohal olev jalgpallikoondis koosneb suures osas immigrantidest. Brüssel on eriline koht. Kui vaadata Belgia muslimeid, kes on läinud Süüriasse sõdima, siis näiteks Flandria on suutnud neid palju paremini siduda, õpetades neile näiteks hollandi keelt. Kultuuriline identiteet on neile tähtis ja see, et „teeme teised endasuguseks”. Siin prantsuskeelses ruumis ja Brüsselis see nii ei ole. Mulle väga meeldib tsitaat: „Kellesuguseks sa neid immigrante treid, kui 60% Brüsseli elanikke on sündinud väljaspool Belgiat?” Kes on mudel?
Kuidas Belgia valitsus ja riik nende vähe lõimunutega tegeleb?
See ongi probleemi juur, et ei olegi tegeletud. Ei taha minna liialt poliitiliseks, aga siin olid ju ikkagi veerand sajandit sotsid valitsuses või isegi võimul. Nende jaoks oli immigratsioon põhimõtteliselt ikkagi hea ja ega terroriohtu ka kümmekond aastat tagasi Euroopas eriti ei tunnetatud. Muud ohtu, näiteks rahvusele või identiteedile, ka mitte. Molenbeeki linnapea oli 20 aastat võimul. Ta andis nüüd isegi välja raamatu, milles selgitab, et tema ei ole milleski süüdi.
Miks lähevad just sellest konkreetsest linnaosast pärit noored ISIS-e juurde sõdima?
Musliminoorte seas on töötus väga suur probleem. Kui nende mitmenda põlvkonna immigrantide haridustase on madal, siis sealt see probleem algabki. Nende seas on näiteks juriste või arste kahjuks liiga vähe. See näitab, et integratsioon ei ole toimunud. Ja nagu ma aru saan, on see ikkagi ka eneseteostuse küsimus. Nad elavad seal ju kenasti. See võimaldab neil ikkagi olla keegi. Mitte immigrandist mehaanik, vaid keegi, keda kardetakse. Kellelegi sa oled võib-olla omas ringis ka eeskujuks. Enamasti on neil inimestel kriminaalne taust. Siseminister ütles, et nende noorte meeste probleemist saab aru siis, kui nende emad ütlevad, et pojad ei taha enam mošeesse minna.
Mis on järgmised sammud, mille Brüssel ja Belgia astuvad või peaksid astuma?
Kõik kanali piirkonna omavalitsused (sinna kuulub ka Molenbeek – P. P.) on teinud üheskoos plaani, mis katab ka sotsiaalset poolt ja tööhõivet, et tõsta näiteks haridustaset ja luua töökohti. See ei juhtu üleöö. Kui haridust tõsta, siis paraneb olukord ikkagi alles aastate pärast. Juba probleemi tunnistamine on suur samm. Praegune valitsus on esimene, kes on selle selgelt välja öelnud. Vähemalt poolteist aastat on sellega nüüd tegeletud, aga eks need meetmed peavad olema segu nii-öelda pehmetest asjadest ja ka sellest, et luurele ja politseile antakse rohkem raha ning nad on ka tänaval. See on juba tulekustutamine.
http://www.understandingwar.org/backgro ... march-2016Strengthening European law enforcement and intelligence capabilities will only address one element of the ISIS threat to Europe. Programs to counter ISIS’s message, its finances, and other capabilities will assist, but will not suffice. ISIS’s safe haven within Iraq, Syria, and now Libya will continue to provide the logistical infrastructure necessary to train, resource, and direct attack cells in Europe. The anti-ISIS coalition must deprive ISIS of its territorial control as a caliphate, which is its primary source of strength, in order to destroy the ISIS threat to Europe.
Ei taha minna liialt poliitiliseks, aga siin olid ju ikkagi veerand sajandit sotsid valitsuses või isegi võimul. Nende jaoks oli immigratsioon põhimõtteliselt ikkagi hea ja ega terroriohtu ka kümmekond aastat tagasi Euroopas eriti ei tunnetatud. Muud ohtu, näiteks rahvusele või identiteedile, ka mitte. Molenbeeki linnapea oli 20 aastat võimul. Ta andis nüüd isegi välja raamatu, milles selgitab, et tema ei ole milleski süüdi.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 80#p461880
Ka üpris ilmekas pealkiri...Parempoolse separatistliku partei Vlaams Belang juht Filip Dewinter ennustab, et kui Brüsseli pikaajalised elanikud mõistavad, et nende linna on üle võtnud moslemi immigrandid, puhkeb lõpuks mingis vormis kodusõda.
Kuigi pole olemas ametlikku statistikat moslemite osakaalu kohta Brüsselis, arvatakse, et nad moodustavad linna 1 miljonist elanikust umbes 25 protsenti. Dewinter, kes on immigratsiooni vastu ja nimetab islamofoobiat kohustuslikuks, väidab, et kolmes Brüsseli 19-st omavalitsuse staatusega linnaosast on praeguseks enamuses moslemid, vahendab FOX News.
„Nendes linnaosades ei ole võimul mitte meie valitsus," ütleb Dewinter, „vaid moslemivõimud - mošeed, imaamid - on need, kes otsustavad."
FOX News külastas ühte sellistest linnaosadest, Molenbeeki, mis meenutab rohkem Põhja-Aafrikat kui Euroopa südant. Mõnede belglaste jaoks pole see probleem. Molenbeeki linnapea, sotsialist Philippe Moureaux usub, et paljukultuurilisus on hea asi. Tema sõnul peavad ka need, kes temaga ei nõustu, tänapäeva Brüsseli eluga harjuma. „Olge realistid. Nad on siin. Neid on suhteliselt palju ja neid tuleb juurde."
Hommikul Molenbeeki filmima läinud FOX Newsi kaamerameeskonnale andis Belgia politsei kaasa kaks erariietes politseinikku. Pärastlõunal tagasi tulles, kui märksa rohkem inimesi oli väljas ringi liikumas, teatas politsei, et oleks turvalisem mitte autost väljuda. Ei olnud isegi veel pime. Osa sellest hirmust on seotud tänavakuritegevusega, kuid suurem osa johtub Belgia moslemite hulgas levinud tugevatest Lääne-vastastest meeleoludest.
Linnapea Moureaux süüdistab väikest arvu väga vägivaldseid noori, keda kõik, kaasa arvatud moslemikogukond, hukka mõistavad. Dewinteri jaoks pole integratsioon lihtsalt võimalik. Ta väidab, et suur enamus moslemitest ei tahagi integreeruda. Selle asemel, et olla sulatusahi, on Brüssel Dewinteri sõnul muutunud linnaks, mis teeb kõik võimaliku, et moslemitele meele järele olla.
Kui on vaja siis jah!... kas Vlaams Belangi järgi peaks orienteeruma?
http://anton-shekhovtsov.blogspot.be/20 ... e.html?m=1
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist
