www.militaar.net

Kriku kirjutas:Ma ei tea, mul on seda enesetapu versiooni ka raske uskuda. Kuidas seda ette kujutada, et keegi tahab ennast tappa, aga tabab pea asemel õlga...?

Püss on pikk ja raske. Käega üleval hoida, enda poole suunata, sihtida ja siis veel päästikut vajutada on raske. Kabapidi maha toetatud relv võib päästmisel lihtsalt kõrvale libiseda.

vtl kirjutas:

Kriku kirjutas:Ma ei tea, mul on seda enesetapu versiooni ka raske uskuda. Kuidas seda ette kujutada, et keegi tahab ennast tappa, aga tabab pea asemel õlga...?

Püss on pikk ja raske. Käega üleval hoida, enda poole suunata, sihtida ja siis veel päästikut vajutada on raske. Kabapidi maha toetatud relv võib päästmisel lihtsalt kõrvale libiseda.

Nagu filmist Full Metal Jacket meeles päästetakse püssi korral varbaga ning kahe käega relvarauast hoides peaks tulemus olema garanteeritud.

Walter2 kirjutas: Nagu filmist Full Metal Jacket meeles päästetakse püssi korral varbaga ning kahe käega relvarauast hoides peaks tulemus olema garanteeritud.

Noh, FMJ-s istus tüüp ka alukate väel peldikus. Kirsasaapaga on üsna raske päästikut vajutada.

vtl kirjutas:
Noh, FMJ-s istus tüüp ka alukate väel peldikus. Kirsasaapaga on üsna raske päästikut vajutada.

FMJ;s vajutas tegelane päästikut ikka sõrmega.

https://youtu.be/DqvCA4c80GQ?t=2m5s

Tuleb välja, et 1.märtsil endale kuuli õlga lasknud Kuperjanovi pataljoni ajateenija tegi seda meelega!
Postimees: "Ajateenija tulistas ennast, et saada «lahedat armi»!"
https://leht.postimees.ee/4438377/ajate ... hedat-armi
Kas keegi saaks täisteksti üles panna?

Taevas halasta. Midagi nii opakat ei ole ammu kuulnud/lugenud.

Ajateenija tulistas ennast, et saada «lahedat armi»

Oliver Kund
reporter
13. märts 2018, 23:59
Ajateenija tulistas end lahinglaskmiselt tasku pistetud padruniga.
Enesevigastajat teenistusse ei jäeta.


Eesti ajaloo ühe veidrama ajateenijaga seotud õnnetuse uurijad olid vaevalt valmis põhjenduseks, mida nad kuulihaavaga noormehelt hiljem kuulma pidid.

Läinud neljapäev, 1. märts. Taevas Võrus Kuperjanovi pataljoni kohal oli veel viimast pooltundi hämar, kui seal autojuhina aega teeniv Remo (nimi muudetud – O. K.) otsustas haarata võimalusest.

Tema äsja metsalaagrist saabunud kompanii hooldas parasjagu eemal kasarmus varustust. Remo oli tankinud masina ja viibis väeosa autopargis, mis keset väljas paukuvat kümnekraadist pakast oli hetkeks inimtühi. Tema plaani jaoks – mis tagantjärele vähestele inimestele pähe mahub – oli saabunud soodsaim hetk.

Noormees laadis üksiku padruni oma teenistusrelva AK4. Nädalaid varem lahinglaskmistelt padrunit varastades oli Remo juba rikkunud mitut seadusepügalat. Ent järgnenuga võrreldes oli see plaani kõige vähem rumal osa.

Lageda taeva all surus Remo automaadi vintraua endale vastu õlga ja tulistas. Tagantjärele pole teada, mida ta täpselt ootas, kuid 7,62 mm kaliibriga kuul tekitas raske vigastuse nii kuuli kineetilise energia kui ka rauast väljunud põlemisgaaside tõttu. Kedagi teist peale enda Remo ohtu ei seadnud.


Lasku ei märgatud väeosas kohe. Šokis, ent kõnevõimelise Remo leidis mõni aeg hiljem tema teenistuskaaslane, kes oli tulnud järgmist masinat autoparki viima.

«Tuleb tunnistada, et teised olid sedavõrd hästi välja õpetatud, et andsid talle nii kvaliteetse arstiabi, et tal jäi hing sisse,» ütleb tagantjärele Kuperjanovi pataljoni ülem, kolonelleitnant Toomas Tõniste. Tema sai ettekande õnnetusest veidi pärast kella 17.30.

Edasi arenesid sündmused ülikiiresti. Võrust sõitsid kohale nii kiirabi kui ka politsei. Ajateenija viidi esmalt Võru haiglasse ja pärast reanimobiiliga Tartu Maarjamõisa kliinikusse. Tema päästmiseks kulus vähemalt tosin liitrit verd.

Õnnestunud elupäästmise üle rõõmustanud arste pani siiski kohe alguses kulmu kortsutama Remo jutt. Too rääkis nii kiirabile, politseile kui ka hiljem kaitseväele, et teol oli vaid üks ajend: soov saada «lahedat kuuliarmi». Selle ülestunnistuse juurde on ta jäänud tänaseni.

Ükski osalistest ei uskunud Remot esialgu pimesi. Sõjaväepolitsei uurimine, mis praeguseks on peaaegu lõpule jõudnud, näib aga tema sõnu kinnitavat. Remol oli Kuperjanovi pataljonis õnnetuse hetkel alanud ajateenistuse üheksas kuu.

Ta oli terve nii kehalt kui ka vaimult. Varem tal teenistuses probleeme polnud olnud. Kaasajateenijad ei täheldanud Remol raskemeelsust ega enesetapumõtteid, pigem vastupidi. «Mees nagu vaja,» ütles Tõniste.

Kuul ei tabanud Remo kriitilisi organeid. Tulistamise paik oli hästi kalkuleeritud – noormees ei seadnud ohtu kedagi teist, ent arstiabi oli lähemal, kui olnuks näiteks maastikul viibides.

«On veel üks punkt, mille peaks eos kummutama – et tal juhtus juhuslik viga, et ta oli halvasti välja õpetatud. Ei olnud. Ta oli pikalt teeninud, ta oli teenistuse jooksul laskmisi läbinud ja mitte vähe,» rääkis Tõniste.

Lõplikule veendumusele jõudsid uurijad ühe asitõendi ilmnedes: kord oli Remo lõõpimise käigus teenistuskaaslastele rääkinud oma soovist endale kuuliarm saada.

«Minu kõrvu on jõudnud, et jah, ta oli rääkinud. Aga peen küsimus on, kui palju need teised poisid seda tähele panid. Võib-olla nad kuulasid, aga ei kuulnud. Teine asi on see, et kui sellist juttu kuuled, siis sa ei muutu väga ettevaatlikuks – eriti kui see tuleb ajateenijate omavahelise lõõbi käigus,» arutles Tõniste.

Väeosa ülema sõnul jõudis ta kindlale arvamusele, et tegu polnud enesetapukatsega, eelmise nädala lõpuks. Sõjaväepolitsei selgitas selleks ajaks välja, et padruni oli Remo kõrvale pannud paar nädalat varem toimunud lahinglaskmistelt. Laskeprotokollist nähtub, et Remol polnud kaugeltki kõik tabamused sihtmärgis. Laskmistel on ajateenijatel teatavasti kohustus jagatud padrunid ära lasta. Moona endale võtta ajateenijad ei tohi – see on seaduserikkumine ja nad teavad seda.

«Ma ütlen täiesti siiralt: kaadrikaitseväelased tegid kõik õigesti. Tiirus ei saa laskemoona üle kehtestada lauskontrolli. See tähendaks, et iga jumala mehe taga seisaks kaadrikaitseväelane. Ma ei süüdista kuidagi oma tegevväelasi selles, mis juhtus,» ütles Tõniste.

Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Virki sõnul uurib Remo enesevigastamist sõjaväepolitsei. Kokkulepe on aga, et kui menetlus on lõpule viidud, arutatakse politsei ja prokuratuuriga selle tulemused koos läbi. Uute asjaolude ilmnedes saab politsei menetlusse iga hetk sekkuda.


«Esialgne politsei ja prokuratuuri seisukoht on, et selles vahejuhtumis selliseid asjaolusid siiski ei ole. Sellisele järeldusele jõudis politseiekspert esmaste sündmuskoha toimingute ja esialgu kogutud info järel,» ütles Virk.

Sõjaväepolitsei kohus ongi nüüd selgitada, milliseid reegleid ja seadusi Remo väeosa territooriumil tule avamisega rikkus. Samuti seda, kas ja kuidas teda karistatakse. Remo paraneb praegu Maarjamõisa haiglas ja tema elu ohus ei ole.

Kaitseväe jaoks on loos peidus mitu moraali. Aastakäigus olevate meeste arv Eestis kahaneb, ent igal aastal võtab riik teenistusse enam noormehi. Ühes sellega kasvab tõenäosus, et mõni neist kaldub riskantselt käituma või – Remo näitel – isegi rumalusi tegema.

Kolonelleitnant Tõniste ütleb, et Remo naasmine teenistusse on välistatud. Seda isegi juhul, kui ta paraneb. «Inimlikult ma ei tunneks end kindlalt, kui mu sõdurid teeniksid koos mehega, kes ühel hetkel otsustab, et äge on endale tekitada kuulihaav. Fakt on see, et minu 20-aastases teenistuses mul pole olnud sellist juhust. Öeldes otse välja: mul pole olnud nii rumalat ajateenijat.»

Sel esmaspäeval, kui võimaliku enesetapukatse kahtlus lõplikult hajunud oli, rääkis Tõniste Taara linnaku riviplatsil oma pataljoniga. «Ütlesin neile, et see on mees, kes vigastas ennast siin, meie territooriumil, tegi lolluse ja ei teeni enam meie hulgas,» meenutas Tõniste. Enesevigastamise kõrval häirib teda enim asjaolu, et üks ajateenija vedas teisi alt. «Ta jättis kaaslased üksi, jättis nad ilma oma võimalikust abist.»

Oleks võinud oma parameedikult või väeosa medpunktist või kasvõi internetist eelnevalt uurida, mis juhtub, kui 7,62 täismantelkuul kontaktlasuna õlga tuleb? Olles nii haavu kui arme ja järeldusi mõnevõrra näinud, siis võib kodanik olla õnnelik, kui üldse autot juhtida ja kohvitassi käes hoida suudab pihtasaanud käega. Leebeimal juhul on rõve arm ja õla ning käe funktsioneerimise probleemid kogu eluks + valu ja vaigistid kui haav otsustab valutama hakata. EKJ suure tõenäosusega kannab sellise reservi autojuhi maha, sest pigem ei suuda autojuhina tegutseda ja on ilmselt enesehävitusliku käitumisega, ei ole mõistlik autot ja relva usaldada

"Call of Duty" mõju all noormees?

Loodame, et hakkab nüüd normaalseks. Kes teab, võib-olla oleks ta muidu võtnud ette kuskil 250 km/h kihutamise vms.

Öeldakse küll, et lolli peksuga targaks ei tee, aga vigastusega kaasas käiv valu ja häda paljusid inimesi siiski muudab. Tekib mingigi arusaam, et selles kehas tuleb veel aastakümneid elada.

Leebeimal juhul on rõve arm

Seda tahtiski ju . Pluss varem reservi ja nüüd kõvasti feimi ka.

Borja kirjutas: ..
Niiet kindlasti tahaks sest jaburast keissist (kunagi) rohkem kuulda

Nonii - oligi idioot.. eks ta ole.

Kahtlemata läeb niivõrd jabur keiss nii kaitseväe relvaõnnetuste kui ka selle teema siin õkva "kullafondi" - sest midagi veelenamlollakamat on ikka väga raske ette kujutada

Pakun välla, see ainulaadne keiss "karmidest pealuumärgiga eestlastest" hakkab varssi välismeedias oma elu elama // võidukäiku tegema.. aint küsitav on, kas me sellisest "reklaamist" rohkem võidame või kaotame

Borja kirjutas: midagi veelenamlollakamat on ikka väga raske ette kujutada

Ära nüüd kurja välja kutsu. Mõni noor kutsealune loeb su postitust ja mõtleb välismaa keeles "challenge accepted".

Borja kirjutas:

Borja kirjutas:... No nii, asi selge siis - oligi idioot
Kahtlemata läeb niivõrd jabur keiss nii kaitseväe relvaõnnetuste kui selle teema siin "kullafondi" - sest midagi veelenamlollakamat on ikka väga raske ette kujutada ...

No selliseid lolle on enne ka olnud. 1994 oli meil Tartus üks ajateenija, kes olles valves Kardla radaripostil lasi endale kuuli reide. Tõsi küll, väitis et mitte meelega vaid lohakusest - ronis postil ringi, kuul rauas ja kui redelil olles libises automaat õlalt, hakkas seda rihmast üles tõmbama. Kuidagi jäi päästik mingi pulga taha ja käiski laks... Õnneks puhas lihahaav ja arterit/veene ei puutunud.
Saime kaasteenijatelt teada, et olevat plaaninud mingit vigastust saada, selleks et ennem aega koju pruudi juurde jõuda - viimasel olevat mingi uus sõber tekkinud... Tahtlikku enesevigastust tõestada ei saanud, sest jäi kindlalt oma jutu juurde.
Raviarsti jutu järgi olevat ta kunagi Venemaal stažeerinud ja seal palju sõjaväelaste laskevigastusi näinud. Ajateenija oli pikalt Maarjamõisas sees ja isegi arstid muigasid, sest said aru et kogemata sellist asja päris lihtsalt ei juhtu. Kuid irooniliselt oli pruudi juurde tahtjal suurem probleem kubemega - kogu see torust lendav gaasilöök läks hooga munadesse ja ...
Koju sai peale haiglat kohe, kuid kõigest 2-3 nädalat teistest varem.

Sellist lollust ei oska tõesti teistmoodi kommenteerida, kui: "Issanda loomaaed on kirju!" või et "Sa ei tea kunagi, mida loll teeb, sest lollid on äärmiselt leidlikud!" Lasta mingi armi pärast endal lahingumoonaga õlg puruks ja veel surudes toruotsa vastu keha s.o saades peale kuuli ka kõik muu torust väljalendava sodi ja püssirohugaasid kehasse, mis omakorda vigastusi suurendavad - no see on ikka äärmiselt ajuvaba.