www.militaar.net

Mnjah, nüüd on siis enam-vähem igatpidi selgeks saanud, et raha on ja mitte vähe. "Uute relvade" teema all on olemas ka rohkema või vähemal määral optimaalne relvade ostuplaan, koos koguste ja ajakavadega. "Väeosade" all on olemas kaitseväe ümberstruktueerimise plaan, mis toetaks ka uute relvade soetamist ning riigikaitse edasist arenemist. Ühesõnaga palju materjali, infot ja mõttetööd tehtud praeguse olukorra oluliseks parandamiseks ning kogu materjal on töödeldud selliseks, et see ka loogiliselt kokku sobituks üheks suuremaks töötavaks tegevuskavaks...
Aga mis nüüd edasi saab

Qtec kirjutas:Mnjah, nüüd on siis enam-vähem igatpidi selgeks saanud, et raha on ja mitte vähe. "Uute relvade" teema all on olemas ka rohkema või vähemal määral optimaalne relvade ostuplaan, koos koguste ja ajakavadega. "Väeosade" all on olemas kaitseväe ümberstruktueerimise plaan, mis toetaks ka uute relvade soetamist ning riigikaitse edasist arenemist. Ühesõnaga palju materjali, infot ja mõttetööd tehtud praeguse olukorra oluliseks parandamiseks ning kogu materjal on töödeldud selliseks, et see ka loogiliselt kokku sobituks üheks suuremaks töötavaks tegevuskavaks...
Aga mis nüüd edasi saab

Kogu sinu jutu saab kokku võtta kena maakeelse sõnaga "Tehtagu"

Kapten Trummil oli vist mingi artikkel sahtlinurgas ( http://www.sodur.com/foorum/viewtopic.p ... &start=125 -eelviimane postitus). Ei tea, kas sellest miskit kuulda? Olid vist mingid avaldamisraskused...

Praegu koostatakse usinalt kaitseväe arengukava, ilmselt, mida vähem aega tähtajani, seda usinamalt. Treeninglennukite jutt õhuturbeks on nagu ära kadunud. Paari nato hävitaja kohalolu leedus, meie kaitsevõime tugevdajatena, on leidnud siin-seal vaikset kriitikat. Kui gruusia sõjast midagigi õpiti, siis arvatavasti hävitajate vajalikkust. Äkki kirjutataksegi arengukavasse hävitajate hange sisse? Kas rootslased oleks valmis oma hinnad nii alla laskma, et konkurssi ei korraldatakski, nagu soomlased pasidel lasid.
Ent ilmselt ruttan ajast ette.

Kuluaaridest selline info:

Õhuväe Staap kuulutab välja konkurssi kandideerimaks 6 võimalikule kohale United States Air Force Academy's. Kandidaat ei tohi 2009 aasta juuniks olla vanem kui 23 aastat. Õppetöö kestab 4 aastat ning peale lõpetamist omistatakse Bachelor of Science kraad.

Eriala saab valida järgmiste teaduskondade vahel:
Basic Sciences Division
Engineering Division
Humanities Division
Social Sciences Division
Research Institutes
Interdisciplinary Major

Erialade täpsemad kirjeldused leiate siit:
http://www.usafa.af.mil/index.cfm?catna ... %20Faculty

Seal on eestlasi koolitatud ennegi - ometi pole me metsavahist kaugemale saanud.

Juhtusin just õues olema, kui kaks F-4 Tallinna lennuväljale maandumiskursil lähenesid. Kena vaatepilt oli...

Gripeni uudiseid...

25.08 tegi SAAB pakkumise Hollandile, 85 Gripen NG'd + väljaõpe, varuosad, simulaatorid ja tugiteenused. Saabi sõnul vastab Gripen NG konkursi tingimustele nii tegevusraadiuse, relvastuse, mootori jõuvaru kui ka SUPERCRUISE!!! nõudmiste osas. Konkursil on loomulikult ka Lockheed Martin F-35'ega ja varuplaanina pakutavate viimaste F-16 eksportvarientidega. Boeingu F/A-18E/F Super Hornet lükati Hollandi poolt tagasi vajadustele mittevastavusele viidates.

Vahemikus juuli 28 - august 19 tegi Šveits tõsist uurimistööd kahe JAS 39D'ga. 30 lendu, 35 lennutundi + maapealsed testid. Lisaks võtsid osa kodused F-5E/F ja F/A-18C/D'd, kokku ca 50 lahinglendu, simuleerides sihtmärke jm. Gripeneid piloteerisid enamusel juhtudel šveitsi piloodid rootsi piloodi järelvalve all(tagumises kokpitis).
Infoks niipalju, et Šveitsil on hetkel kolm valikut, teised kaks on Dassault Rafale(testid 13 oktoober - 7 november) ja Eurofighter Typhoon (testid november 11 - detsember 5). Võitja peaks selguma juuli 2009.

Ja 13 augustil sai LAV 2 järjekordset JAS-39D Gripenit kätte.

---------

Selle eelneva põhjal võiks öelda, et Gripen on turul aktiivne. Hollandi konkurssi on põnev jälgida, sest holland kui F-16 kasutaja loogiline samm oleks ju F-35 ja selle programmiga on nad ju liitunud ka. Huvitav on fakt, et kuna konkursi tingimused on üles seatud ilmselt just F-35 võimeid arvestades, et Gripen NG nende tingimustega hakkama saab. Samuti puudub info, et kas Šveits uurib Gripenit ka NG mudelit silmas pidades või tahavad siiski odavamaid C/D mudeleid soetada.

Võiks ise ka kuidagi jala uksevahele saada, et 2010 valmivale Ämari lennuväljale saaksid juba uued lennukid maanduda. see jääb ilmselt siiski helesiniseks unistuseks.

Hydrazine kirjutas:Gripeni uudiseid...
25.08 tegi SAAB pakkumise Hollandile, 85 Gripen NG'd + väljaõpe, varuosad, simulaatorid ja tugiteenused. Saabi sõnul vastab Gripen NG konkursi tingimustele nii tegevusraadiuse, relvastuse, mootori jõuvaru kui ka SUPERCRUISE!!! nõudmiste osas. Konkursil on loomulikult ka Lockheed Martin F-35'ega ja varuplaanina pakutavate viimaste F-16 eksportvarientidega. Boeingu F/A-18E/F Super Hornet lükati Hollandi poolt tagasi vajadustele mittevastavusele viidates.

Eks konks oli nendes tingimustes. Kui tingimustes polnud üliväikest radarisignatuuri märgitud, siis väike ime.

Küsimus on pigem selles, et F-35 programmist hakkab lennukeid Hollandile tulema siis, kui koduste F-16A'de lennud lennatud on. Gripen NG siiski võrdlust F-35ga välja ei kannata. Kõik taandub sellele, et sa ei saa tappa seda, mida sa ei näe. Gripen ei ole stealth, isegi Super Horneti peal on stealthi elemente rohkem (SH radarisignatuur on tavalise Horneti omast mitu korda väiksem).

Ise küsimus on muidugi poliitiline mõõde, sest Euroopa üritab "oma rida" ajada ja vähendada oma poliitilist sõltuvust USA-st (relvahanked on just asi, millega enda ustavaid liitlasi premeeritakse).

Lendurite jututubades on juba ammu pläkutatud, et F-15C, mis on selgelt parima radariga USAF pill enne F-22, näeb radaril viimast alles siis, kui F-22 on visuaalnähtavusele juba jõudnud. Ehk reaalses elus, kus AIM-120 küünib kõrge tõenäosusega tabama juba 100 km kandis - oleks see F-15 mees ammu surnud (tõenäoliselt kunagi teada saamata, mis temaga juhtus - uuemad jänkide radarid kasutavad low detection probability tehnoloogiat)

Vaatamata kõikidele Saabi claimidele oli ja jääb faktiks, et Euroopa lennukitööstus on oma arengus USA-st vähemalt 10 aastat taga ja mida rohkem Euroopa kaitsekulud kuivavad, seda pikemaks vahe venib. Gripen on kõigele vaatamata siiski järeleaidatud 4 põlvkonna lennuk, kuuludes samasse kategooriasse nt MiG-29 ja Su-27 viimaste inkarnatsioonidega, F-35 on aga järgmine põlvkond, millega võib teatud omadustega võistelda, kuid mis summa summarum jääb 4. põlvkonnast alati kvalitatiivselt paremaks.

Kapten Trumm kirjutas: Eks konks oli nendes tingimustes. Kui tingimustes polnud üliväikest radarisignatuuri märgitud, siis väike ime.

Mina ei tea Gripen NG RCS näitajaid, samuti ei tea ma seda F-35'e kohta. Aga seda võin ma küll kindlalt väita, et ka Hollandi konkursi tingimustes on RCS referentsid määratud. Seega ei saa see Gripenil väga hull olla kui sobib F-35 kõrvale.

Kapten Trumm kirjutas: Gripen NG siiski võrdlust F-35ga välja ei kannata. Kõik taandub sellele, et sa ei saa tappa seda, mida sa ei näe. Gripen ei ole stealth.

See on üsna laialt levinud eksiarvamus, et STEALTH tähendab nähtamatut. Aga miks lendasid lahesõjas F/A-117'ned sihtmärgile pomme heitma koos segajatega, ehk koos EA-6B Prowlerite või EF-111 Raven'itega? Eks seda Low Observability tehnoloogiat on pidevalt arendatud aga arvata, et see teeb sind nähtamatuks on natuke vale. Sellest on palju räägitud ja kirjutataud, suvaline lõik kiiruga netist võetud:

The Nighthawks and B-2A Spirits are regular “customers” of the Prowler community: few are willing to remember that during the Gulf War the F-117 had a glorious baptism of fire also because EA-6B, EC-130 “Commando Solo”, EF-111 Raven” and RC-135 “Rivet Joint”, created threats-free corridors to the bombers, jamming Iraqi radars and monitoring radio communications of Saddam’s forces.

Kapten Trumm kirjutas: Lendurite jututubades on juba ammu pläkutatud, et F-15C, mis on selgelt parima radariga USAF pill enne F-22, näeb radaril viimast alles siis, kui F-22 on visuaalnähtavusele juba jõudnud.

Ja ammu on teada ka see, et neidsamu STEALTH lennukeid on aegade algusest näha olnud vene klikiaegsete pika laine OTH EW radaritega. Tulejuhtimiseks need muidugi ei kõlba. Ja ei ole see F-22 olematu RCS'iga midagi, pool netis kirjutatavast haibist tuleks kohe maha arvata, ei maksa ka unustada, et USA on umbes sama osav propagandat tegema kui meie idanaaber.

Hydrazine kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas: Eks konks oli nendes tingimustes. Kui tingimustes polnud üliväikest radarisignatuuri märgitud, siis väike ime.

Mina ei tea Gripen NG RCS näitajaid, samuti ei tea ma seda F-35'e kohta. Aga seda võin ma küll kindlalt väita, et ka Hollandi konkursi tingimustes on RCS referentsid määratud. Seega ei saa see Gripenil väga hull olla kui sobib F-35 kõrvale.

Kapten Trumm kirjutas: Gripen NG siiski võrdlust F-35ga välja ei kannata. Kõik taandub sellele, et sa ei saa tappa seda, mida sa ei näe. Gripen ei ole stealth.

See on üsna laialt levinud eksiarvamus, et STEALTH tähendab nähtamatut. Aga miks lendasid lahesõjas F/A-117'ned sihtmärgile pomme heitma koos segajatega, ehk koos EA-6B Prowlerite või EF-111 Raven'itega? Eks seda Low Observability tehnoloogiat on pidevalt arendatud aga arvata, et see teeb sind nähtamatuks on natuke vale. Sellest on palju räägitud ja kirjutataud, suvaline lõik kiiruga netist võetud:

The Nighthawks and B-2A Spirits are regular “customers” of the Prowler community: few are willing to remember that during the Gulf War the F-117 had a glorious baptism of fire also because EA-6B, EC-130 “Commando Solo”, EF-111 Raven” and RC-135 “Rivet Joint”, created threats-free corridors to the bombers, jamming Iraqi radars and monitoring radio communications of Saddam’s forces.

Gripen on sünnist saadik liigitatud vähendatud RCS lennukite hulka. Samas on see saavutatud vaid pinnakattega, mitte lennuki kujuga. Gripenil on siiski peegeldavaid kohti küllaga (mootori õhuvõtuavad ja kokpit).

Mis puutub F-117 ja B-2 jaoks segajtega loodud puhtaid koridore, siis selle põhjus polnud mitte kahtlemine lennukite nähtavuses/nähtamatuses, vaid vajadus kindlustada, et mitte mingil juhul mitte ükski stealth lennuk alla ei lastaks.

Muidugi päeva lõpuks pole ükski stealth lennumasin radaritele päris nähtamatu ja teatud tingimustel võib see pinnakate hävida päris kiiresti, mis muudab lennuki ka üsna nähtavaks.

Kilo Tango kirjutas: Mis puutub F-117 ja B-2 jaoks segajtega loodud puhtaid koridore, siis selle põhjus polnud mitte kahtlemine lennukite nähtavuses/nähtamatuses, vaid vajadus kindlustada, et mitte mingil juhul mitte ükski stealth lennuk alla ei lastaks.

See teebki ju sama välja, et ei olda nii kinlad omaenese stealth tehnoloogia nähtamatuses/nähtavuses. Kui sa pead oma kallite STEALTH vidinatega ka Electronic Warfaret ringi lennutama kogu aeg... see on jõukohane ainult üksikutele siin maamunal.

Hydrazine kirjutas:

Kilo Tango kirjutas: Mis puutub F-117 ja B-2 jaoks segajtega loodud puhtaid koridore, siis selle põhjus polnud mitte kahtlemine lennukite nähtavuses/nähtamatuses, vaid vajadus kindlustada, et mitte mingil juhul mitte ükski stealth lennuk alla ei lastaks.

See teebki ju sama välja, et ei olda nii kinlad omaenese stealth tehnoloogia nähtamatuses/nähtavuses. Kui sa pead oma kallite STEALTH vidinatega ka Electronic Warfaret ringi lennutama kogu aeg... see on jõukohane ainult üksikutele siin maamunal.

No mis tähendab, et ei ole kindlad. Igasuguseid asju võib juhtuda. Radarikiirgust neelav värv saab ground handlingu jooksul kannatada, lendab mingist prahipilvest läbi, lennuk saab märjaks vms. Aga see oli rohkem esimese põlvkonna stealthi probleem. Moodsad masinad sellist nunnutamist ei vaja.

Ei pea kogu aeg EW lennukeid kaasas lennutama. Ilmselt oleksid B-2-d ja F-117-d Iraagis hakkama saanud ka ilma sellise kaitseta, kuid eesmärk oli ilmselt vältida igasuguseid Murphysid. Selline ülekaitse oli pigem tingitud paanilisest soovist oma tehnoloogilisi saladusi kaitsta igasuguste ootamatuste eest. Mäletatavasti kõhklesid ameeriklased, kas B-2 ja F-117 üldse Iraagis lahingusse saata. Ja seda mitte selle pärast, et nad oleksid mõne lennuki pärast põdenud, vaid selle pärast, et selle lennuki sattumine venelaste kätte oleks tähendanud tehnoloogilise eelise kadu.

F-22 puhul on selle radarile nähtamatus ilmselgelt väga suur eelis ja selle masina puhul on propaganda ja tegeliku info vahel väga lihtne vahet teha. See lennuk on algselt peale disainitud madalat RCS-t silmas pidades ning see on näha nii väliskujus kui ilmselt avaldub ka muudes stealth featuurides.

Gripenil suuremad pinnad CFRP-st (Carbon-Fiber Composite) - http://www.ntva.no/seminarer/manus/eddy-270207.pdf

Ei tea, kas asi promos või mitte, kuid väidetavalt näeb Gripen Mig-29-t 60 km enne, kui teda nähakse. ( http://www.f-16.net/f-16_forum_viewtopi ... rt-30.html ) Kisub stelthi poole ...

Hungari õhuväelane ütleb tabavalt mig-29 ja gripeni võrdluse kohta: mig-29 elektroonika kuulus 3-gen., seal ei ole midagi võrralda gripeniga. http://www.metacafe.com/watch/258826/sa ... 39_gripen/

mehaanik kirjutas:Gripenil suuremad pinnad CFRP-st (Carbon-Fiber Composite) - http://www.ntva.no/seminarer/manus/eddy-270207.pdf

Ei tea, kas asi promos või mitte, kuid väidetavalt näeb Gripen Mig-29-t 60 km enne, kui teda nähakse. ( http://www.f-16.net/f-16_forum_viewtopi ... rt-30.html ) Kisub stelthi poole ...

Hungari õhuväelane ütleb tabavalt mig-29 ja gripeni võrdluse kohta: mig-29 elektroonika kuulus 3-gen., seal ei ole midagi võrralda gripeniga. http://www.metacafe.com/watch/258826/sa ... 39_gripen/

Süsinikkiud ei ole mitte radarikiirgust neelav, vaid radarikiirgust peegeldav materjal. Selleks, et osakeses indutseeritav vool valdavas enamuses soojuseks muutuks, peab see olema palju väiksem kui tihedalt külg-kõlje kõrval olevad süsinikkiud.