www.militaar.net

Rebane11 kirjutas: ↑11 Veebr, 2025 0:38 Ma olen ikka arvanud, et pole hea mõte puuküttega ahjuga lennukit kütta. Ahjust on ju jutt, mitte lenduriest, veel vähem astronautidest. Viskas kosmonaut x liiga palju puid ahju ja orbitaaljaamas lõppes hapnik. RIP.

Näide oli toodud sellest teemast, et hapnikupuuduse tagajärjeks on tegutsemisvõimetus, aga selle järel võib juba peale ajukahjustuse saamist surm ka mõnel muul põhjusel saabuda, kuna tegutseda suutjat enam ei ole.

Hr. Rebane :

1.Soovitus on kutsuda korstnapühkija . Korstnapühkija peaks teadma kuidas lõõrid kulgevad , teeb mõne tahmaluugi jaoks ava ahju seina , eemaldab tahma , paigaldab luugi ja valmis .
2.Olen näinud videot kus tahma võetakse / imetakse leheimuriga , tahm lastakse tuimalt õues lendu , selline teguviis eeldab mingit sobiva läbimõõduga ja kokkumuljumise kindlat lõõtstoru .

Minu arust ka kuuluvad need teooriad fantastika valdkonda. Aga seda, et umbselt kinni ehitatud majas, kus ahju köetakse, õhk piisavalt halvaks võiks minna, et üldist enesetunnet mõjutada, seda ma usun küll. See juhtub kergesti ka väikeses ruumis, kuhu inimesi palju kokku aetud koosolekut pidama.

Pole asjatundja, kuid annan edasi mulle potseppa poolt tehtud selgitused kui meile 70-ndate paneelmajja klaassuksega valmiskamina pani -
1) korstnas peab olema kuumlõõr (meil oli, sest algselt soojendas kraani- ja duššivett gaasiboiler), Põranda vahetuse käigus tegime kamina alla kivist aluse.
2) küttekehaga ruumis peab olema õhuklapp mis välisõhu tuppa laseb (meie tegime käsitsi suletava klapiga),
3) õhulõõr peab olema avatud veel kümmekond minutit peale kamina kütmise lõppu, sest küttekeha jahtumisel võib toimuda (ilma välisõhu lisandumiseta tuppa) korteri rõhu muutumise tõttu tagasivool korstnast. Kui kaminal on suletav siiber, siis tuleb toimida nagu tavalise kütteahjuga. Meie kaminal siiber puudub.

Praeguseks kamin ilusasti registris ja juba teist hooaega töötab "nagu linnukene" ...

Ei hakka teistega vaidlema, sest isegi sarnase projektiga nõuka-majad on sageli seest erinevad, sõltuvalt sellest, kes ehitas. Selmet siis ka ahju/kamina ventilatsiooni lahendused.

Kriku kirjutas: ↑11 Veebr, 2025 8:48 Minu arust ka kuuluvad need teooriad fantastika valdkonda. Aga seda, et umbselt kinni ehitatud majas, kus ahju köetakse, õhk piisavalt halvaks võiks minna, et üldist enesetunnet mõjutada, seda ma usun küll. See juhtub kergesti ka väikeses ruumis, kuhu inimesi palju kokku aetud koosolekut pidama.

Tänu sellele, et ohutustehnika alane arutelu on jõudnud elektrikatkestuste puhul kasutatavate (avarii)kütteseadmete kasutamisest sellisesse teemasse, peaks nüüd ja edaspidi selles teemas täpselt nimetama kõnes oleva ahju tüübi ja suitsugaaside korstna olemasolu.

Siin ei saa vist mõned enam aru, et kas jutt käib "statsionaarsest hoone tahkekütte süsteemist" või "liigutatavast (asendus) kütteseadmest" või mõnes muust soojendusseadmest?
(Või on mõnel corona põdemisel vere hapnikusisaldus nii madalale langenud, et see on olulist elundit juba kahjustanud?)

Ka suitsusauna ahi, mikrolaineahi ja martäänahi on "ahjud" aga neid ja paljusid teisi erinevaid ahjutüüpe ju eluruumide kütteks ei kasutata.

vanahalb kirjutas: ↑03 Veebr, 2025 1:58

OLAVI kirjutas: ↑03 Veebr, 2025 0:39

Olen ka kinnises ruumis erinevaid põleteid ruumi soojendamiseks kasutanud aga neid kasutadaes tuleb endale teadvustada sellise kütteviisiga kaasnevaid ohtusid.

Ma olen ka kasutanud. Näiteks kuusepuudega ahju kütnud. Või pliidile tule alla teinud. Asjale valesti lähenedes hakkad sülti keetma ja lämbud surnuks sest pliit põletab kogu hapniku köögist ära.

Selliste põletite puhul on ohtlik eelkõige põlemisgaas. Mitte see et hapnik otsa saab . Vähemalt senikaua kui ei proovita mingi 100 Kw põletiga neljaruudust leiliruumi kuumaks kütta. Põlemisgaase muudab sellistel kiirguritel ohutumaks katalüsaator. Aga see on ka mingite mahtudeni. Nagu enne mainisin oli pidev töö 140 ruuduses ruumis häiriv kuid tsükliline 80 ruuduga polnud märgatav. Sellegipoolest võiks põlemisgaasid õue viia. See pole keeruline ja võib kohe letist vastava toru ligi võtta kui ostmiseks juba läheb.
Ning ühtlasi - kui põlemisgaas läheb õue ei teki ruumi mitte vaakum vaid värsket õhku tuleb kohinal peale. Mõni maja on sünnist saadik hõre, mõnel võib ventilatsioon teistpidi liikuda kui elektrit enam pole.

Ei saa sellest ahjujutust aru? Kas vanahalb tõesti võrdleb ahju/puupliiti põletiga või on tegemist mingi kummalise irooniaga? Nende ruuumis oleva hapniku ärapõletamise "mehhanism" on täiesti erinev. Ahi/pliit tekitab ruumis ise õhuvahetuse, põlemiseks vajalik õhk surutakse ühendatud anumate põhimõttel tekkiva alarõhu tõttu tuppa. Põleti kasutab aga sedasama ruumis olevat õhku ilma seda väljast juurde saamata. Seesama ruumis ringlev õhk tõmmatakse jälle ja jälle läbi põleti, kus õhus olev hapnik ära põletatakse. Esimesel juhul ruumiõhu hapnikusisalduse tase ei lange, teisel juhul langeb. Ruumi seinte-lahede-põrandate õhutiheduse võtame ühesuguse.

Minu arust ka kuuluvad need teooriad fantastika valdkonda. Aga seda, et umbselt kinni ehitatud majas, kus ahju köetakse, õhk piisavalt halvaks võiks minna, et üldist enesetunnet mõjutada, seda ma usun küll. See juhtub kergesti ka väikeses ruumis, kuhu inimesi palju kokku aetud koosolekut pidama.

Umbselt kinni ehitatud majas ahju enamsti ei köeta, kuna ei ole tõmmet, tuba on suitsu täis ja kas tehakse aken lahti, mistõttu ahi hakkab tõmbama või lõpetatakse see pull ära üldse. Muidugi, kui aken keset kütmist kinni panna võib, ilmselt, vingu(CO) tõttu, kõrgematesse sfääridesse siirduda küll.
Inimesed ruumis muudavad "õhu halvaks" hingamise käigus CO2-ga. Kuigi mõõtmised näitavad, et "õhku üldse pole" ja "siin on kuidagi nii lämbe" tähendab valdavalt, et inimestel on lihtlabaselt palav. Samas ka CO2 sisaldus võib mingi 2,5 või 3 tuhat olla vabalt siis reageeritakse valdavalt temperatuurile.
Mu hüpotees on isegi, et "siin on kuidagi nii hubane tunne" on tingitud samuti CO2 või suisa CO kõrgendatud sisaldusest. Katseid ma otseselt pole teinud, ent olen elanud vanade ahjude ja pliitidega majas, kus mingi hetk tekkiski kirjeldatud "hubane tunne". See lõppes veids aja pärast, kui vinguandur üürgama kukkus. Kusjuures see toimus mingi 2 tundi peale viimaste süte kustumist ja siibri sulgemist. Nüüd, kus pliidid ja ahjud uued ja kütmine käib valdavalt üldse katla/keskküttega pole enam nii "hubast tunnet" ja veidral kombel ka vinguanduri rakendumist enam täheldanud. Kusjuures laiendatud hüpotees on, et päris paljud insuldi juhtumid võivad sellesama teemaga seotud olla.
Muidugi võib väikese, rahvast täis ruumi, õhukvaliteeti halvendava teguri kontekstis, rääkida veel, näiteks, metaani purskest, ent see on juba erijuhus.

AndresTy kirjutas: ↑11 Veebr, 2025 10:54

vanahalb kirjutas: ↑03 Veebr, 2025 1:58

OLAVI kirjutas: ↑03 Veebr, 2025 0:39

Olen ka kinnises ruumis erinevaid põleteid ruumi soojendamiseks kasutanud aga neid kasutadaes tuleb endale teadvustada sellise kütteviisiga kaasnevaid ohtusid.

Ma olen ka kasutanud. Näiteks kuusepuudega ahju kütnud. Või pliidile tule alla teinud. Asjale valesti lähenedes hakkad sülti keetma ja lämbud surnuks sest pliit põletab kogu hapniku köögist ära.

Selliste põletite puhul on ohtlik eelkõige põlemisgaas. Mitte see et hapnik otsa saab . Vähemalt senikaua kui ei proovita mingi 100 Kw põletiga neljaruudust leiliruumi kuumaks kütta. Põlemisgaase muudab sellistel kiirguritel ohutumaks katalüsaator. Aga see on ka mingite mahtudeni. Nagu enne mainisin oli pidev töö 140 ruuduses ruumis häiriv kuid tsükliline 80 ruuduga polnud märgatav. Sellegipoolest võiks põlemisgaasid õue viia. See pole keeruline ja võib kohe letist vastava toru ligi võtta kui ostmiseks juba läheb.
Ning ühtlasi - kui põlemisgaas läheb õue ei teki ruumi mitte vaakum vaid värsket õhku tuleb kohinal peale. Mõni maja on sünnist saadik hõre, mõnel võib ventilatsioon teistpidi liikuda kui elektrit enam pole.

Ei saa sellest ahjujutust aru? Kas vanahalb tõesti võrdleb ahju/puupliiti põletiga või on tegemist mingi kummalise irooniaga? Nende ruuumis oleva hapniku ärapõletamise "mehhanism" on täiesti erinev. Ahi/pliit tekitab ruumis ise õhuvahetuse, põlemiseks vajalik õhk surutakse ühendatud anumate põhimõttel tekkiva alarõhu tõttu tuppa. Põleti kasutab aga sedasama ruumis olevat õhku ilma seda väljast juurde saamata. Seesama ruumis ringlev õhk tõmmatakse jälle ja jälle läbi põleti, kus õhus olev hapnik ära põletatakse. Esimesel juhul ruumiõhu hapnikusisalduse tase ei lange, teisel juhul langeb. Ruumi seinte-lahede-põrandate õhutiheduse võtame ühesuguse.

Ahi või pliit ise ei tekita mingit õhuvahetust. Kui ruumi õhku väljast peale ei tule, põletatakse ruumis olev hapnik ära.

wolfgang kirjutas: ↑11 Veebr, 2025 11:25

Minu arust ka kuuluvad need teooriad fantastika valdkonda. Aga seda, et umbselt kinni ehitatud majas, kus ahju köetakse, õhk piisavalt halvaks võiks minna, et üldist enesetunnet mõjutada, seda ma usun küll. See juhtub kergesti ka väikeses ruumis, kuhu inimesi palju kokku aetud koosolekut pidama.

Umbselt kinni ehitatud majas ahju enamsti ei köeta, kuna ei ole tõmmet, tuba on suitsu täis ja kas tehakse aken lahti, mistõttu ahi hakkab tõmbama või lõpetatakse see pull ära üldse.

Jah, enne kaob tõmme ära, kui keegi ära lämbub.

Õnneks varsti ei pea me siin selle jamaga tegelema kuna keeniused uue liidu päälinnas sekkuvad otsustavalt:
https://majandus.postimees.ee/8189886/e ... ra-keelata

Juba artikliski öeldakse, et loll mõte läbi ei lähe .

AMvA kirjutas: ↑11 Veebr, 2025 11:26 Ahi või pliit ise ei tekita mingit õhuvahetust. Kui ruumi õhku väljast peale ei tule, põletatakse ruumis olev hapnik ära.

Ei-noh, siis võib juba ka siiber kinni kütmise ka mängu tuua..... Keegi pole siin rääkinud mingist täiesti hermeetilisest ruumist. Võrreldakse ahju/pliidi ja põleti töötamist normaalrežiimis ja nende erinevat hapnikukasutust/õhuvahetust

Sellises ruumis, kus ahi/pliit töötavad normaalselt ei teki hapnikupuudust, samasuguses ruumis põletiga tekib.

Kriku kirjutas: ↑11 Veebr, 2025 11:52 Juba artikliski öeldakse, et loll mõte läbi ei lähe .

Seal Brüsselis genereeritakse tihtipeale igasuguseid imelikke asju, mis kuskile ei jõua. Ajakirjandusel aga jälle hea klikimagnet selle serveerimisena (vähemalt pealkirja osas ) sedasi, et jääb mulje, et juba otsustatud ning kohe-kohe hakatakse keelama.

Huvitav, kas tegemist on sellesama puukütte ärakeelamise asjaga, mis siin juba aastaid (vähemalt 5 kindlasti) ringleb? Või on mingi uus initsiatiiv?

See eelmine tahkekütuse keelamise teema puudutas muidugi tiheasustusalasid, mis on tegelikult täiesti mõistlik. Paraku kirjutati sellest jälle meie ajakirjanduses sedasi, et seda tiheasustusala nüanssi eriti ei mainitud ja see tõmbas igasugused eurovastased-kõvera-banaani-austajad jälle mõnusasti pöördesse.

AndresTy kirjutas: ↑11 Veebr, 2025 12:25 ....
Huvitav, kas tegemist on sellesama puukütte ärakeelamise asjaga, mis siin juba aastaid (vähemalt 5 kindlasti) ringleb? Või on mingi uus initsiatiiv? ...

Sama teema ja tugineb samale EU Kütteseadmete Ökodisaini direktiivile:
https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2015/1185/oj

Reguleerimisese ja -ala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaininõuded kuni 50 kW nimisoojusvõimsusega tahkekütuse-kohtkütteseadmete turulelaskmiseks ja/või kasutuselevõtmiseks.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste seadmete suhtes:
a) tahkekütuse-kohtkütteseadmed, mis on ette nähtud ainult puitu mittesisaldava biomassi põletamiseks;
b) tahkekütuse-kohtkütteseadmed, mis on ette nähtud üksnes välistingimustes kasutamiseks;
c) tahkekütuse-kohtkütteseadmed, mille otsene toodetud soojusvõimsus moodustab vähem kui 6 % otsesest ja kaudsest soojusvõimsusest, mis toodetakse nimisoojusvõimsusel;
d) tahkekütuse-kohtkütteseadmed, mis ei ole tehases kokku pandud või mida ei esitata kokkupandavate osadena või ühe tootja toodetud osadena, mis on ette nähtud kohapeal kokkupanemiseks;
e) õhukütteseadmed;
f) saunaahjud.

Ehk alla 50kW võimsusega "kividest laotud ahi" ja "hästi isoleeritud tahkekütte katel" ei kuulu selle määruse regulatsiooni alla.
(Kütteruumi tohib katlast soojusenergiat eralduda alla 6%.)
(Alla 50kW ahi peaks olema selline ahi, millesse passi järgi võib üheks kütmiseks kuni 12kg puitu panna.)

Reguleeritakse lõunamaades populaarseid disainielemente - tehases koostatud raudahje, pliite, kaminaid, jne.

Kui praegu osta poest ilma energiamärgiseta kaminasüdamik või malmahi/-pliit, siis suure tõenäosusega on see juba aastaid EU's (Prantsusmaal, Austrias, jne.) müügikeeluga toode mida püütakse siinsele rumalale ostjale maha müüa.

Artiklist paistab, et eesti ametnikel mingit seisukohta ei ole. Kusjuures olen vaadanud, et Eesti asjade eest ei võta seal keegi sõna.

Mul Tulikiviga küll ilge dokumentatsioon kaasas, et kuidas vastab normidele. Ahja Moodulahi taotles samuti mingiaeg serti. Tea kui kaugele nad selles teemas jõudnud on?
Edit: Osad ahjud vastavad küll normidele
Näiteks
https://moodulahi.ee/tootevalik/moodulahjud/tanel/