EiTahaÖelda kirjutas: ↑28 Mär, 2025 10:56
... Esimese hooga, sahvriehituskunsti muidu valdamata, pakuks pealt-küljelt soojustada ja alt mitte. ...
rockrapdude kirjutas: ↑28 Mär, 2025 11:19
... Ja sooviks, et vastuseks ei tuleks tavapärane "minge otsige ise, internet infot täis".
Ega netist ei ole kaasajal isegi konkreetseid juhendeid leidnud, sest tehisaru näitab moodsamaid teemasid ja ilupilte moosipurkidest riiulitel.
Muidugi vähem soojust juhtivad seinad aitavad hoida sisetemperatuuri madalamal.
Sahvri ehitamine vanasti.
Jahutuseks kaevati põrandaks, sahvripõranda alla auk, mis täideti põranda kõrguseni soojusmahtuvuse parandamiseks maakividega.
(Auk kaevati hoone vundamendi tegemise käigus aga vundamendis olevate kivide vahed täideti liivaga leotades.)
Maakivide vahed tihendati täitmise käigus tampsaviga ja sahvripõranda pinnaks jäigi savi.
Kivid täitsid energiaakumulaatori rolli ja ühtlustasid maaalust (ca +5C) ning põranda pinna temperatuuri.
Maa all oleva niiskuse tõttu niiske savi parandas kivide vahelist soojusülekannet ja kuna savis tõuseb niiskus kapillaarsuse tõttu mitu meetrit, siis savi juhtis kapillaarse vee maa alt põranda pinnale.
Kuna vesi aurustumiseks neelab ümbritsevast keskkonnast energiat, siis maa alt tuleva niiskuse aurumise tõttu savi pinnalt alanes vastavalt sahvri põranda temperatuur.
4 liitri vee aurustumisel neelatakse ümbritsevast keskkonnast 2,5kWh soojusenergiat.
vee aurustumissoojus on 2260kJ/kg.
https://xn--fsikaleksikon-woba.ee/artik ... utusnaide/
Külmikute levides kaeti sahvripõrandaid betooniga ja niiskusrežiim muutus.
(Vee aurustumist jahutamiseks kasutasid ka Austraaliasse rännanud 2MS sõjapõgenikud (memuaaridest) ja kasutavad kõrberahvad tänapäevani.)
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.