www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas: ↑26 Mär, 2024 16:02 Loomulikult, kriisioludes ei tea keegi, kuidas käitub, aga noh, väikese kaine mõtlemise (ja natuke kogetu põhjal) ütleks, et see korteriost on üsna mõttetu, sest siis pead hakkama iga kord, kui Kreml põristab lonti, aegsasti sinna ka plagama. Sõjalised ettevalmistused (ka meil) algavad ikka aegsasti, mitte siis, kui Moskva TV teatab "erioperatsiooni algusest" Balti riikides. Mis paneb inimesi arvama, et lennujaamad ja sadamad on siis avatud as usual ja elu käib nagu rahuajal? Ühtlasi peaks siis tarokaardid või kristallkuuli ostma? Seni pole Zapadid piiri ääres sõjaks läinud, oleks iga kord jätnud kõik sinnapaika ja plaganud...?

Ma olen aru saanud, et need inimesed, kes on juba elamise Hispaaniasse ostnud elavadki põhimõtteliselt aastaringi seal. Eestis käiakse ainult suvel, kui seal on liiga kuum.

Kui rääkida üldistatult, millistesse riikidesse ostavad eestlased enim kinnisvara, siis on nendeks [kinnisvaraanalüütik Risto ] Vähi sõnul Soome ja Hispaania. Miks just need? Soome ostetakse suure töörände tõttu ja Hispaania on tuntud soodsa hinnataseme ja vähese bürokraatia poolest. Vähi lisab, et huvi välismaale kolimise vastu suurenes hüppeliselt veelgi pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas 2022. aastal. Tuhin möödus aga mõne kuu pärast ja langes endisele tasemele. „Eestlane on harjunud elama kurja idanaabri kõrval ning ostudes ollakse siiski pragmaatilised ja emotsioonidel ei lasta liialt üle pea minna,“ sõnab ta.

Swedbanki privaatpanganduse juhi Andres Suimetsa sõnul on välismaale kinnisvara soetamise trend tõepoolest olnud mõnda aega kasvuteel. „Kindlasti andis sellele märgatava tõuke pandeemia ja sellele järgnenud muutused tööviisides ning suurenenud võimalused oma tööasju välismaalt ajada,“ oletab Suimets. Ta nendib, et on võimalik, et mõnele inimesele on andnud ka sõjahirm lisatõuke mitte omada kogu vara ühes riigis. „See on üldjuhul lisapõhjus, s.t pigem on klient näiteks mõnes Lõuna-Euroopa piirkonnas ka varem aega veetnud ja sealse kinnisvara vastu huvi tundnud,“ ütleb Suimets.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12026 ... t-kasvanud

Seoses Eesti Mälu Instituudi poolt avaldatud eelmise sõja ajal emigreerunute andmebaasiga - https://2024.wwii-refugees.ee/andmebaas/ on tekkinud huvi 1944. aasta oktoobris Saaremaal, Kuramaa põhjarannikul ja Gotlandil valitsenud ilmaolude suhtes. Eriti huvitab tuule kiirus. On kellelgi aimu, kust sellist infot võiks leida?

Vanaonu vedas inimesi Rootsist saadud paadiga Rootsi . Aga temast pole enam rääkijat.

Langust kirjutas: ↑29 Aug, 2024 14:37 Seoses Eesti Mälu Instituudi poolt avaldatud eelmise sõja ajal emigreerunute andmebaasiga - https://2024.wwii-refugees.ee/andmebaas/ on tekkinud huvi 1944. aasta oktoobris Saaremaal, Kuramaa põhjarannikul ja Gotlandil valitsenud ilmaolude suhtes. Eriti huvitab tuule kiirus. On kellelgi aimu, kust sellist infot võiks leida?

Sõdivad pooled ilmateateid eriti ei avaldanud. Rootsi kohta leidsin kohe ühe netilehe, kus on just tuule kiiruse info ja saab vaadata näiteks Visbys talletatud andmeid.

https://zenodo.org/records/5850264

Aga ma ise küll ei saa nendest tabelitest mõmmigi aru

Tunduvad olema keskmise tuuletugevuse tabelid. Mind huvitav paatkond väljus arvatavasti Soelast ja jõudis Gotlandi Fårösundi sadamasse 6.10.1944. Punaarmee jõudis Muhusse 30.09.1944, ehk mindi kaunis viimasel minutil. On hüpotees, et oodati sobivat ilma. Täiskuu oli 03.10.1944., käesoleva aasta oktoobri täiskuust ülejärgmisel päeval tõuseb kuu 17:54 ja on kulminatsioonis 02:24, ehk valgustab pilvitu või sobivasti pilves taeva puhul praktiliselt terve öö.

Väga palju on meenutustes mainitud, et sügisene meri oli lihtsalt tormine. Seda eelkõige tähendas see sobiva ilma ootamine. Ei ole kohanud Saaremaalt põgenenud inimeste meenutustes väidet, et täiskuuga ei tahetud minna oktoobris 1944. Mingitel teistel aegadel jah, kui piirivalve oli tugev ja kontrolliti rohkem ka õhust. Rootsi minnes 1944. aasta oktoobris oli oht merel nii või naa ka päevasel ajal.

Kaunis ambitsioonikad plaanid.
https://majandus.postimees.ee/8129957/a ... valismaale

Üks Tallinki reisilaev pidi puupüsti täis toppides võtma umbes 10 000 inimest peale. Et meeskond saab veel liikuda ja mingi elementaarne ohutus on olemas. Muidugi tähendab see, et kui laev saab nt tiibraketi pardasse, siis sellest 10-st tuhandest enamik upub, jõudmata päästevahenditeni, sest kui vesi pääseb seal autotekile, on lõpp samakiire kui Estonial ja taoline inimhulk ei pääse laevast välja, isegi standardse 2500-se reisijate arvuga kõik ei pääseks.

Kriku, oskad sa peast öelda, mitmes ring sellel reisiparvlaeva silmini täistoppimisel selliselt, et kõigile reisijatele päästevahendeid ei jagu, nüüd algas?

Minule on kogu aeg ebarealistlikult kõlanud mõtted, et sõja korral minnakse laevale / lennukile / bussile ja sõidetakse kuhugi päikese alla tapluse lõppu ootama. See on tõenäoline juhul, kui piisavalt vara ära inna – mitte sõjategevuse alguses.

Kui rünnatakse Eestit, siis tõenäoliselt saab see olema osa suuremast sõjategevusest ja kui nii, siis loogiliselt püütakse läbi raiuda Suwalki koridor. Kuidas mõeldakse sealt suht kitsast vahest keset keevat lahingutegevust oma perega rahulikult läbi sõita?
Arvan, et suht kohe peatub ka liiklus laevade ja lennukitega: risk on liiga suur ja kapten ei võta reisi ette. Nii transpordifirmadel kui nende kindlustusel on sõjaolukorra jaoks oma reeglid ja nad ei hakka riskima ette võtmast sellist reisi, mis võib lõppeda alla tulistamise / põhja laskmisega. Jäävad siia ootele ja välja ei sõideta.

Nii et ma ei näe küll sõja korral kuskil head võimalust ära minna.

Ja ründaja vaatest oleks lausa kasulik kohe alguses mõnda laeva-lennukit rünnata selleks, et peatada liiklus ja jätta inimesed siia. Miks? Siia jäävad tsiviilid on koormaks, mis aegapikku hakkab aina enam koormama ja murendama kaitset. Neile peab tagama elementaarse peavarju, söögi-joogi, toimiva kanalisatsiooni, ravimid jne.

Rahva seas leidub omajagu „õiguslasi” või „oma peaga mõtlejaid”, keda annab ida poolt tülikaks üles ässitada ja sellega tagalas lisaraskusi põhjustada. Eriti nendega, kes tahtsid pehku pista ja on sunnitud taluma sõjaaja ebamugavusi. Näiteks hakkavad vajalikus kohas ja ajal korduma „farmide kaitse blokaadid”... Ka vaenlase agentidel-diversantidel on nii kergem varjuda massi sees.

Kui rünnatakse Eestit, siis tõenäoliselt saab see olema osa suuremast sõjategevusest ja kui nii, siis loogiliselt püütakse läbi raiuda Suwalki koridor. Kuidas mõeldakse sealt suht kitsast vahest keset keevat lahingutegevust oma perega rahulikult läbi sõita?

Vaevalt nii kaugele siit üldse pääseb isegi siis, kui Suwalkis kohe läbi lõikamist üritama ei hakata. Esimesed ummikud on kohe Eesti teedel, järgmised juba hullemad on Lätis, edasi veel hullemad Leedus.

Õige!
Ma unustasin hoopis, et ka Lätis-Leedus hakkab rahvas ju liikvele ...

ambur123 kirjutas: ↑21 Sept, 2025 18:34 Õige!
Ma unustasin hoopis, et ka Lätis-Leedus hakkab rahvas ju liikvele ...

Kuskil oli kirjeldatud stsenaariumit, milles Vilniuse ja Kaunase tsiviilid ummistavad loetud tundide jooksul oma sõiduvahenditega Suwalki koridori. Seejärel teeks orkide lennuvägi selle üheks suureks tulemereks. Eesmärk teekoridori sulgemine sõjaväetehnika liikumisele Poolast Leedu suunas. Kogu selle Ukrainas nähtu põhjal poleks selline käitumine enam kellelegi ju üllatuseks.
Meie jaoks tähendab see lihtsalt seda, et peale leedukate Vilniuse ja Kaunase on veel Riia pealt kolonnid tulemas. Meie jääme päriskaugele maha. Ja loota, et tee pealt kuskilt kütet ja burksi saab osta, on vist ääretult naiivsed.

Kui eeldada, et Poola sekkub (ja miks ei peaks), siis peab arvestama, et sel koridoril on ka teine pool - Kaliningradi oblast. Ja selle kaitsmine on vähegi tõsisema sõja korral suur probleem. Kui Balti riigid jäetakse iseenda hooleks, siis iseasi.