Päris nukrad mõtted jäävad kõlama:
http://time.com/#41490/russia-ukraine-crimea-putin/
Lääs on arutlenud, mis sanktsioone VF vastu kohaldada, kui VF läheb kaugemale kui Krimm. Aga on väga tugev soov uskuda Šhoigu sõnu, sest alternatiivi pole.
USA armee ei plaani Ukrainas sõjaliselt sekkuda - Ukraina ei kuulu Nato -sse.
Võimaliku kriisi korral peab USA armee kuidagi vastama (siis Euroopas väljaspool Ukrainat).
USA kindral Odinero, kes vastutab USA vägede valmisoleku eest: Olen keskendunud väegede valmisoleku tõstmisele, aga hetkel lihtsalt ei tea palju 67 000 USA sõdurist oleks valmis koheselt reageerima, ning tuletab meelde, et osa ülalmainitud numbrist pakneb reaalsuses Afganistaanis.
Kõik hindavad kõrgelt Ukraina panust Afganistanis ja Iraagis - ilusad sõnad.
Militaarabi ei anta - 300 000 kiirtoidukorda peaks jõudma Ukraina kõige varem see nädalavahetus.
Kasutatakse ainult majanduslike hoobasid konflikti korral.
Ma prognoosin nii sportlikust huvist järgmist:
Ukraina 2014 = Baltikum 1940, nüansid erinevad aga ülisarnane olukord. Riigil liitlasi ei ole, kõik tunnevad kaasa ja ei tunnusta, aga reaalselt midagi ei tee.
Kui Ukraina ei hakka otsustavalt vastu, laseb ennast edasi aeglasel tulel praadida, proovib jätkuvalt konfrontatsiooni vältida, siis lõpptulemus on iseseisva Ukraina asemel VF vasallriigi loomine. See võib toimuda mitmes etapis, aga see ei piirdu (juhul, kui vastu ei hakata) Krimmi ega isegi Ida-Ukrainaga.
See kas VF jätkab agressiooni, sõltub nüüd juba pea ainult Ukraina enda võimest vastu panna. Neutraliseerida provokaatoreid ja "Simme", väldib iseseisvusmeelsete jõudude konflikte (Parem sektor), suudab mobiliseerida ja organiseerida motiveeritud üksusi, leppida kokku kellega iganes (Moldaavia Dnestri-vabariigi vastu, Batka Belarus - oht põhjapiiril välistada, Krimmitatarlased - vajadusel relvastada, Türgi jne), saada igasugust võimaliku abi (kasvõi toidupakid, spetsialistid jne).
Ma arvan, et VF soomuskolonnidel ei valmista mingit raskust jõuda loetud päevadega Dnepri ja Dnestri äärde (lõunas). Võimalik partisanisõda surutakse tiheasustuse piirkondades maha kohalike Ukraina venemeelsetega. Ukraina idapiirkondades on aktiivne väga väike osa inimestest. Piisab, kui lüüa minema Ukraina armee üksused, neutraliseerida / suruda terrori (võib piisata ka vaimsest terrorist - vaadake Krimmi) abil maha aktiivne Ukraina meelne elanikond ja toetada aktiivset Vene meelset elanikkonda.
Seljataha jäänud Ukraina armee üksused enamuses võivad mõnda aega kusagil metsades/külades edasi passida. Mingi osa seejärel alistub, sest tunneb end "hüljatuna". Ma ei viita siin isegi Krimmile, aga meenutage veidi 1941. Mõned võivad ka pikemalt vastu hakata, ja see minu meelest on üks asju, mis VF häirib - vaja endiselt veel palju "selgitustööd" teha ja moraali õõnestada. Rahvuskaardi üksused, kui neid üldse õnnestub Ida-Ukrainasse saata sellise tempoga muutuvad kiiresti Bandeeralasteks-Fašhistideks, kes kohaliku elanikkonda terroriseerivad. Kui sõda juba käib, siis pole see mingi probleem hunnikus tõendusmaterjaliga näitlikustada. Seda pole vaja isegi fabriteerida - sõjas ei ole "häid".
Dnepr, Dnestr ja Kiiev (linnani) võib olla teatav esimse faasi eesmärk.
Peale seda sõltub, kuidas Ida-poole jäävatel aladel on plaan kulgenud. Lääne-l puudub võimalus olukorda mõjutada - ei tule tõsiselt arvesse. Kui üksused on kandnud märkimisväärseid kaotusi, siis võetakse operatiivpaus. Tuletan meelde Tšetseenia II kampaaniat - seal oli samuti plaan piirduda algul Tereki jõe liiniga ja jätta lõunapooolsetesse mägedesse pool-iseseisev vabariik. kuna jõudu jätkus, siis mindi maksimumprogrammile.
Kaua Lääne-Ukraina suudab riigina eksisteerida? Tööstus ja suur osa põllumaast ära lõigatud. Suvi on ees, see hetkel pehmendab, aga gaasi ei kasutata ainult kütmiseks. Revers gaas Euroopast on hinnatud et võiks toimida 2014 lõpp alates (heal juhul). Teisalt nõrgendab see Ukraina vastumeetodina võimaliku gaasi-transiidi sulgemist Euroopasse. Või ka seda riski, kui gaasitrassid lahingutegevuse käigus kannatada saavad. Euroopa lihtsalt ei vaja nii palju gaasi.
Suurepärane võimalus provotseerida sisemisis vastuolusid – kes arvab et võideldi liiga passiivselt, kes et peaks kokku leppima jne. Aeg tiksub, konfliktid vohavad, VF vaatab okupeeritud aladel pealt ja annab vajalikes suundades hoogu juurde.
Mida VF võib kaotada:
Jääb Mistralidest ilma? Mis on see võrreldes Ida-Ukraina tööstuspotentsiaaliga. Lisaks Kas VF enam üldse on nii väga vaja neid laevu - käis suur võitlus selle ümber, et kodumaal suudetakse sama hästi teha. Noh, kui siis ei suudetud, siis nüüd on tehniline know-how nende praeguste projektide raames VF juba ammu välja imenud. Legaalselt või illegaalselt. Ja raha ei pruugi samuti pikas perspektiivis kaotada – kui midagi ongi makstud, siis x aasta pärast võib mõni üliobjektiivne globaalne kohus ikkagi otsustada, et tehas / Prantsusmaa rikkus lepingut ja peab kompenseerima. Ja keda VF üldse nende laevadega võiks rünnata? Mustal merel Ukraina, Gruusia; Läänemerel Baltikum (ok – Läänemerel on ka teisi väiksemaid riike, keda kollitada). Tegelikult võib-olla neid laevu ei olegi vaja enam – vähemalt Mustal merel.
Mis veel laual – alandame riigireitingut. Laenamine läheb kallimaks? Kas VF –l on vaja laenata rahvusvaheliselt turult – tal hetkel on piisavalt sääste, et oma majanduse laenuturgu vähemalt mõnda aega doteerida. Ja me siiski ei tea Hiina käitumist. Küllap on VF nii mõndagi mida Hiina tahaks ja VF suuremas hädas on valmis pakkuma. Hiina seljatagune muudaks enamiku Lääne majandussanktsioonidest deklaratiivseks.
Toome relvajõude VF läänepiirile. Kuskohast need tulevad – Afganistaanist? Karzai juba tegi silma VF –le. Palju selle potentsiaali hoidmine maksab, ja kui kaua on heaoluriigid valmis seda doteerima. Ja küsimus, kui neid ei kasutata (ja seda rõhutatakse kindlasti ette ja taha), siis mis on nende mõte? Ja-ja on küll mõte meile, aga kui pikalt härra Eurooplane/Ameeriklane on valmis seda kinni maksma. Panite tähele, kui palju varjutas tõelise Globaalse kriisi kajastamist läinud nädalatel üks kadunud lennuk.
Palun võtke seda kui vabas vormis mõtete avaldamist. Olukord ei pruugi nii areneda ja igal hetkel, kui vastane (Ukraina) suudab piisavalt vastupanu ilmutada (nii sõjaliselt, kui diplomaatiliselt), siis valitakse stsenaariumidest pehmem variant.
Kõik on vaieldav ja ümber lükatav. Arvan lihtsalt, et Ukraina on hetkel väga halvas seisus ja sündmused arenevad pigem negatiivse stsenaariumi järgi. Hetkel on VF loonud piisava potentsiaali, et rünnata ja küsimus oleks pigem, miks ta ei peaks?
