www.militaar.net

Riigikogu EKRE fraktsiooni liige ja endine piirivalvur Uno Kaskpeit leiab, et valdkonna minister peaks võtma vastutuse selle eest, et suvalised rändajad riiki pääsesid ning ebaseaduslikke migrante endid tuleks kohelda kurjategijatena.

Illegaalselt Eestis viibivatest inimestest, kes Harku kinnipidamiskeskusest 18 kuud möödumisel vabastatud, kuna nende isikuid pole tuvastatud, saavad kodutud, kelle võimalused piirduvad kodutute öömaja ja supiköögiga või üle piiri mujale Euroopasse lahkumisega. Uno Kaskpeit leiab, et selline olukord on ametnike tegematajätmise tulemus.

"Tegelikult on täielik korralagedus ja teatud ametnike tegevusetus meie riigis. Igaüks võib Eestisse lihtsalt sisse tulla ja jäädagi siia, kuna kusagil on suutmatus ja puuduvad mingid paragrahvid. Häbiväärne lugu igal juhul. Eesti riik ei suuda ennast kaitsta suvaliste rändurite eest, kas selline moodustis üldse väärib riigi nime?" küsis Kaskpeit. Ta lisas, et Harku kinnipidamiskeskuse kinnipeetute vabastamise juhtum näitab, et üle aasta ei suudetud midagi ette võtta, et selgitada välja nende isikute tausta ja vastutav minister peab võtma vastutuse tegevusetuse eest tema haldusalas.

"Kui omal ajal oli vaja Piirivalve hävitada, siis see tehti väga ruttu ära ja muudeti igasuguseid seadusi mida vaja oli!" sõnas ta ja lisas, et praegune olukord peab otsustavalt muutuma. "Esiteks peaks tegema kõik selleks, et välistada selliste isikute sattumise riiki. Kui isik on hävitanud oma dokumendid ära ja ei ütle kust ta tuli, ning ei tee koostööd uurijatega, siis sellisel juhul on ta tahtlik kurjategija ja ei peaks saama vabadusse. Kui on vaja muuta mingeid õigusakte, siis tuleks vastavatel ministeeriumitel teha seaduse muudatused ja saata riigikogusse. Paistab et see on kellegi tegemata töö või siis praeguse koalitsiooni tegevuse suund," osutas Kaskpeit.

"Mitte mingil juhul ei tohi rakendada praktikat, et saadi illegaalselt Eestisse ja nüüd oleme me sunnitud neid illegaale toitma, katma, tööd andma, samas kui puudust kannatavad oma inimesed ja tööd pole ka neil, lisaks on meil küllaga ka legaalseid pagulasi, immigrante tudengeid, jne."

Kriku kirjutas:Vastulause Pikhofi määgimisele: Uno Kaskpeit illegaalidest: kui inimene on oma dokumendid hävitanud ja uurijaga koostööd ei tee, siis on ta kurjategija.

Riigikogu EKRE fraktsiooni liige ja endine piirivalvur Uno Kaskpeit leiab, et valdkonna minister peaks võtma vastutuse selle eest, et suvalised rändajad riiki pääsesid ning ebaseaduslikke migrante endid tuleks kohelda kurjategijatena.

Illegaalselt Eestis viibivatest inimestest, kes Harku kinnipidamiskeskusest 18 kuud möödumisel vabastatud, kuna nende isikuid pole tuvastatud, saavad kodutud, kelle võimalused piirduvad kodutute öömaja ja supiköögiga või üle piiri mujale Euroopasse lahkumisega. Uno Kaskpeit leiab, et selline olukord on ametnike tegematajätmise tulemus.

"Tegelikult on täielik korralagedus ja teatud ametnike tegevusetus meie riigis. Igaüks võib Eestisse lihtsalt sisse tulla ja jäädagi siia, kuna kusagil on suutmatus ja puuduvad mingid paragrahvid. Häbiväärne lugu igal juhul. Eesti riik ei suuda ennast kaitsta suvaliste rändurite eest, kas selline moodustis üldse väärib riigi nime?" küsis Kaskpeit. Ta lisas, et Harku kinnipidamiskeskuse kinnipeetute vabastamise juhtum näitab, et üle aasta ei suudetud midagi ette võtta, et selgitada välja nende isikute tausta ja vastutav minister peab võtma vastutuse tegevusetuse eest tema haldusalas.

"Kui omal ajal oli vaja Piirivalve hävitada, siis see tehti väga ruttu ära ja muudeti igasuguseid seadusi mida vaja oli!" sõnas ta ja lisas, et praegune olukord peab otsustavalt muutuma. "Esiteks peaks tegema kõik selleks, et välistada selliste isikute sattumise riiki. Kui isik on hävitanud oma dokumendid ära ja ei ütle kust ta tuli, ning ei tee koostööd uurijatega, siis sellisel juhul on ta tahtlik kurjategija ja ei peaks saama vabadusse. Kui on vaja muuta mingeid õigusakte, siis tuleks vastavatel ministeeriumitel teha seaduse muudatused ja saata riigikogusse. Paistab et see on kellegi tegemata töö või siis praeguse koalitsiooni tegevuse suund," osutas Kaskpeit.

"Mitte mingil juhul ei tohi rakendada praktikat, et saadi illegaalselt Eestisse ja nüüd oleme me sunnitud neid illegaale toitma, katma, tööd andma, samas kui puudust kannatavad oma inimesed ja tööd pole ka neil, lisaks on meil küllaga ka legaalseid pagulasi, immigrante tudengeid, jne."

Ega see tekst palju parem ole kui Helju oma. Esiteks, iga õigusrikkuja pole veel kurjategija ja on väga vaieldav, kas illegaalne piiriületus on suurem patt kui näiteks kiiruse ületamine või auto juhtimine niiöelda mittekriminaalses joobes. Teiseks, ega see ainult Eesti probleem ole (akf Martin Peeter vist ülal viitas EIK lahendile).

Britid, kes on Euroopast kõik võimaliku välja imenud, on valmis lausa liidust lahkuma, et oma väravad hädasolijatele sulgeda.

Kurjam kirjutas:Loe ja imesta. Ebaseaduslikult riiki tunginud, oma dokumendid hävitanud ja uurijale valetanud tüüp polegi kurjategija ? Kes ta selline siis on?

Eesti peatse Euroopa Nõukogu eesistumisperioodi puhul avaldas peasekretär Thorbjorn Jagland lootust, et Eesti panustab küberkuritegevuse konventsiooni laiendamisse ja elluviimisele.

Kui "Välisilm" uuris tema hinnangut Venemaale, mis on rikkunud Euroopa üht põhilist reeglit - piiride puutumatust - ja teatanud, et ei kavatse järgida inimõiguste kohtu otsuseid, oli Nõukogu peasekretäri vastus järgmine:

Kõik need asjad, mida mainisite, ei ole tõsi. Tõsi, nad on rikkunud piire, mis on vastuolus rahvusvahelise õigusega ja Euroopa Nõukogu hoiak on olnud väga selge, mõistes selle hukka. Kuid pole tõsi see, et Venemaa ei järgi Strasbourg'is paikneva Euroopa inimõiguste kohtu otsuseid. Tuhanded inimesed Venemaalt kaebavad kohtusse ja tihti saavad nad kompensatsiooni ning tihti muudetakse Venemaal kohtuotsuste pärast seaduseid. Seega tuleks olla täpsem, kui räägime faktidest

Aga Jukose juhtum? Venemaa on öelnud, et ei kavatse järgida otsust.

Oleme praegu protsessi keskel ja me ei ole jõudnud sellesse punkti, mida ütlesite.

Mida see tähendab?

Paljud riigid on kulutanud palju aega, et otsuseid täide viia, mõnel juhul näiteks kuni 10 aastat.

Seega parem on hoida Venemaad sees kui väljas?

Räägin inimestest Venemaal. Neil on praegu õigus minna kohtusse ja nad kasutavad seda. Tuhanded teevad. Kui Venemaa pole enam Euroopa Nõukogu liige, siis neil poleks seda õigust. Kas see oleks nende huvides või mitte? See on peamine küsimus, sest mina töötan inimeste hüvanguks. Ma pole kuskil poliitilises ringkonnas, töötan üksnes inimeste inimõiguste nimel.

Euroopa Nõukogu sai valmis Krimmi raporti. Ja järeldus oli, et on liiga vara rääkida krimmitatarlaste kui etnilise rühma tahtlikust tagakiusamise poliitikast, kuid teisalt on nende juht, Refat Tšubarov väidab, et raport keskendub üksnes tagakiusamisele individuaalsel tasemel. Kas see on õige reageering?

Üksikisikute tagakiusamist toimub, kuid krimmitatarlased on osa ka kohalikust võimust, seega on nad lõhenenud. Raport ütleb, et seni pole toimunud krimmitatarlaste kollektiivset tagakiusamist. Tagakiusamise rahvusvahelise õiguse järgi on see, et sind kui krimmitatarlast kiusatakse su päritolu pärast taga, kuid see pole veel nii. Raport hoiatab ohtlike arengute eest, eelkõige kui krimmitatarlaste parlament ehk medžlis keelatakse ära kui terroristlik organisatsioon, siis tõuseb tagakiusamise tase kõrgemale. Ja siis saab rääkida kollektiivsest tagakiusamisest. Kahjuks sain täna teada, et nii ongi juhtunud. Raport on väga täpne selles ja järgib rahvusvahelist arusaama, mis on tagakiusamine.

Kas teete krimmitatarlaste kohta uue raporti?

Raport endiselt kehtib, sest räägib sellest väga selges keeles ja hoiatab selle eest, mis juhtus täna ehk medžlise keelustamine.

Intervjuus kinnitas peasekretär Jagland, et tema töö ehk inimõiguste järgimise kontrollimine on raskenenud, sest mitmedki riigid on keerulises olukorras - tema sõnade kohaselt Poola, Venemaa ja ka Türgi. Ühelt poolt annab Türgi palju raha Euroopa Nõukogule toimimiseks, kuid teisalt on president Tayyip Erdögan julmalt maha surunud teisitimõtlemist ja meediavabadust. Kohtute ja sõjaväe juhtimisest rääkimatagi. Seega uuris "Välisilm", kui raske on balansseerida inimõiguste kaitsmisel teadmisega, et Türgi on ka suurrahastaja.

Me ei saagi võrrelda. Me ei saa vahetada inimõigusi põgenikekriisi lahendamise vastu. See pole meie mandaat. Meie peame vaatama inimõigusi. Me ei saa sellest mandaadist kõrvale, sest tahame lahendada teist probleemi ehk põgenikekriisi. Kuid neid on võimalik lahendada koos. Toetan Türgi-EL lepet, sest see on üks element, et peatada inimeste smugeldamine, mis on ju kohutav inimese aspektist. Mis on parem praktika, kas see, et inimeste smugeldamine jätkub, või see, et proovime seda organiseerida ja tagame inimestele õiguse taotleda asüüli ja eristame majandusmigrandid nendest, kel on õigus kaitsele vastavalt Genfi konventsioonile.

Mõned Põhjala riigid nagu Norra ja vist ka Rootsi või Taani, kes arvasid, et tuleks avada Genfi konventsioon. Mida te arvate, kas tuleks konventsioon avada ja teha muudatusi,
arvestades praegust olukorda?

See on väga ohtlik areng. Esiteks, see ei lahenda praegust kriisi. Konventsiooni ümberkirjutamine või täiendamine võtab aastaid, seda ei saa mõne kuuga teha. Siis on veel ratifitseerimisprotsess. See ei lahenda praegust probleemi.

Euroopat on haaranud migratsioonikriis. Kuidas Euroopa riigid on sellega hakkama saanud?

Enamus on saanud väga halvasti hakkama. Euroopa kui institutsioon on sellega väga halvasti tegelenud. Algusest peale oleks võinud tajuda, mis juhtub. Teadsime viis aastat tagasi, et Liibanonis, Jordaanias ja Türgis on laagrites miljonid inimesed. Midagi ei juhtunud. Isegi mitte laiapõhjalist toiduprogrammi. ÜRO põgenikeagentuur pidi laagrite rahastamist vähendama. See oli üks põhjus, miks inimesed lahkusid laagritest. Neil polnud süüa. Nad hakkasid Euroopasse minema. See toimus mitu aastat tagasi ja midagi ei tehtud. Kui kõik mõistsid, et peame tegutsema, siis midagi ei tehtud. Peale Euroopa Liidu ja Türgi leppe.

Tartu ülikooli teadlaste töörühm analüüsis suhtumisi sisserändajatesse Eestis ja veel 14 Euroopa riigis. Eelkõige sooviti teada, mis kujundab inimeste suhtumist sisserändajatesse.

Tulemused näitasid, et 33% eestimaalastest tajub sisserännet Eestile pigem kasulikuna, 29% kahjulikuna ning 38% jääb kuhugi sinna vahepeale. Eestis on Euroopa suurimad erinevused suhtumises sisserändajatesse nende päritolu, rassi ja etnilise rühma põhjal, teatas Tartu ülikool.

„Eestis suhtutakse väljastpoolt Euroopat tulevatesse sisserändajatesse tunduvalt suurema ettevaatusega kui paljudes teistes Euroopa riikides, eriti teisest rassist ja rahvusest inimeste saabumisse,“ tõdes TÜ sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur, uuringu üks autoreid Mare Ainsaar.

Ka üldine suhtumine sisserändesse on Eestis pigem ettevaatlik: ligi 5% eestlastest ei lubaks endaga sama nahavärviga ja samast rahvusest inimestel Eestisse sisse rännata.

Kriku kirjutas:

Kurjam kirjutas:Loe ja imesta. Ebaseaduslikult riiki tunginud, oma dokumendid hävitanud ja uurijale valetanud tüüp polegi kurjategija ? Kes ta selline siis on?

Kui ksf oleks tsiteeritud postitust tähelepanelikumalt lugenud, oleks ta sealt ka oma küsimusele vastuse leidnud.

Ütlen siis spetsiaalselt ksf-i jaoks teist korda: selline isik on õigusrikkuja, kuid iga õigusrikkuja pole kurjategija. Kurjategija on isik, kes on toime pannud KarS-is kuriteona sätestatud teo.

aht0 kirjutas:Kolm kuni kümme aastat vanglat peaks mõtlema panema. §258 karistus jääb nadiks (rahatrahv või kuni 1a)

aht0 kirjutas:

Kriku kirjutas:

Kurjam kirjutas:Loe ja imesta. Ebaseaduslikult riiki tunginud, oma dokumendid hävitanud ja uurijale valetanud tüüp polegi kurjategija ? Kes ta selline siis on?

Kui ksf oleks tsiteeritud postitust tähelepanelikumalt lugenud, oleks ta sealt ka oma küsimusele vastuse leidnud.

Ütlen siis spetsiaalselt ksf-i jaoks teist korda: selline isik on õigusrikkuja, kuid iga õigusrikkuja pole kurjategija. Kurjategija on isik, kes on toime pannud KarS-is kuriteona sätestatud teo.

tuleb lihtsalt KarSi § 237'4 (ei oska astendusmärki teha) veidi täiendada. Lisada punkt võimuesindajatega koostööst keeldumise kohta. Kolm kuni kümme aastat vanglat peaks mõtlema panema. §258 karistus jääb nadiks (rahatrahv või kuni 1a)

Mullu 11. novembril täitusid veebiportaalid, uudistesaated ja ajalehed ärevate uudis­tega – Harku kinnipidamiskeskuses on toimunud mäss.

„Kilbid, kiivrid, erivahendid,“ paukus Mart Mardisalu TV3 „Seitsmestes uudistes“. „Politseinikud olid sunnitud märatsejate ohjeldamiseks kasutama kummikuule,“ lisas mahe diktorihääl.

Kinnipidamiskeskuse juht ­Pärtel Preinvalts selgitas päev hiljem „Aktuaalsele kaamerale“: „Terve selle (mässu) aja jooksul olid politseiametnikud kontaktis kinnipeetavatega, vestlesid nendega ja andes neile korraldusi, aga kinnipeetavad keeldusid korraldusi täitmast.“

Lõpuks, nagu resümeeris Kanal 2 uudistesaade „Reporter“, pididki politseinikud korra taastamiseks kasutama sundi ja kummikuule, kinnipeetavad toimetati tagasi tubadesse. Ärev olukord sai lahendatud.

Rahul oli ka siseminister ­Hanno Pevkur: „Politseinikud tegutsesid õigesti.“

Kõik see on aga vale. Ekspress uuris, mis tegelikult tollel päeval Harkus toimus, ja avastas, et politsei valetas süstemaatiliselt. Meediale tõmmati tuimalt müts silmadele, nii et ajakirjanikud edastasid väärinfot. Tagatipuks tehti siseminister Pevkur tankistiks – ta tõttas politseinikke kiitma, teadmata, mis tegelikult juhtus.

Kõige hävitavamad tõendid politsei-Preinvaltsi-Pevkuri versioonile tulevad politseist endast, täpsemalt tänavu veebruari lõpus politsei sisekontrollibüroo koostatud dokumendist „Kontrollmenetluse kokkuvõte 10.11.2015 Kinnipidamiskeskuses toimunud sündmuste osas.“

Lisaks sisekontrollibüroo materjalidele tutvus Ekspress ka kohtudokumentidega ja rääkis Harkus kinnipeetavate inimeste, sealhulgas niinimetatud mässus osalejatega.

Nime järgi kinnipidamiskeskus, tegelikult vangla

Alustame aga algusest. 10. november algas Harkus nagu ikka: äratus, kell üheksa hommikusöök, vaba aeg, lõunasöök, vaba aeg, kell kuus õhtusöök. Kuigi kinnipidamiskeskust ei nimetata vanglaks, on sisuliselt tegu vanglaga: valve, turvakaamerad, kõrge aed, okastraat, automaatselt sulguvad vaheuksed. Esimene korrus on naiste ja laste päralt, teisel korrusel on mehed. Koridorid on kitsad, kummalegi poole avanevad uksed mõnekohalistesse eluruumidesse. Puhkeruum täidab ka söökla ülesannet.

Mingit tegevust pole. Ei saa töötada, ei saa õppida, pole sportimise ega meelelahutamise võimalusi, pole internetti ega arvuteid. Üks Sudaanist pärit kinnipeetav kirjeldab Ekspressile: „Ausalt öeldes ei tee me midagi. Kolm korda päevas sööme ja vahepeal magame.“

Toiduks on enamasti kartulid või makaronid. Kaks korda nädalas saavad elanikud ühe õuna. Muslimite jaoks on probleemiks, et neile antakse söögiks sealiha. Kui nad aga tahaksid muslimitele sobivat toitu, peaksid nad seda oma raha eest ostma, seda neil aga jälle pole, sest rahateenimiseks töötada ei saa.

Selsamal 10. novembril allkirjastas kohtunik Hurma Kiviloo lakoonilise määruse ühe Harkus viibiva väljasaadetava, 26aastase Kongost pärit vahva nimega mehe Mizelet thadet kleen Mbandou kohta, et pikendab tema kinnipidamist kahe kuu võrra. Kinnipidamiskeskuse ametnikud tahtsid kongolase käest allkirja, kuna aga määrus oli eesti keeles, mida Mbandou ei oska, ei tahtnud ta allkirja anda. Ega ei annaks ju isegi allkirja paberile, kust sõnagi aru ei saa.

Siit algaski konflikt. Kinnipidamiskeskuse väitel muutus Mbandou verbaalselt vägivaldseks ja tekkis rüselus. Ekspressil ei õnnestunud kontrollida, kas need väited vastavad tõele, ja sisekontrollimenetlus ei tegelenud selle episoodiga. Mbandou ise ütleb Ekspressile, et tema vastu ei hakanud, aga politseinikud lõid teha pähe ja lohistasid minema. „Seal on ju turvakaamerad, sealt saab vaadata,“ räägib Mbandou. Igal juhul pandi kongolane lõpuks lukustatud ruumi. Sisuliselt kartsa, kus madrats põrandal ja WC-pott nurgas.

Politseinike (kinnipidamiskeskuse tööajad on politseinikud, mitte vanglaametnikud) käitumine ei meeldinud ülejäänud kinnipidamiskeskuse elanikele, kes hakkasid selle vastu protestima. Protest seisnes selles, et nad jäid puhke-söögiruumi ja keeldusid oma tubadesse tagasi minemast. Just see ongi „mäss“, „mitukümmend märatsejat“, „korraldustele mitteallumine“, „kiirreageerijate poolt korra maksmapanemine“, mida järgmise päeva meediaväljaanded emotsionaalselt kirjeldasid.

Sisekontrolli aruanne, mis toetub nii videosalvestistele kui ka politseitöötajate ülekuulamisele, laseb selle dramaatilise versiooni sõelapõhjaks.

Sisekontroll paljastab tõe

Esiteks, „mitukümmend inimest hõlmanud mässajate-märatsejate hulga“ – nii raporteeriti – asemel oli hoopiski „umbes 13 inimest“, „seisavad rahulikult“, „räägivad omavahel juttu“.

Teiseks. Sisekontrolli kasutada olnud videosalvestised näitavad, et kell 21.09 kuni 21.11 rääkis keskuse juht Pärtel Preinvalts koridoris viibinud kinnipeetavatega, andis neile korralduse minna oma tubadesse ja sinna jääda. Järgmise kolme minut jooksul – taas tõendiks videosalvestis – läksidki kinnipeetavad oma tubadesse tagasi ehk täitsid Preinvaltsi korralduse. Seegi erineb esialgsest ametlikust versioonist, mille kohaselt kinnipeetavad ei täitnud korraldusi ega läinud tubadesse tagasi.

Kolmandaks, „märatsejate jõugu“ – nii õigustati kummikuulide kasutamist – asemel tulistas politsei hoopiski rahulikult seisnud meest. Tegemist on Malist pärit kahekümneaastase Kaourou Sackoga. Emakeel soninke keel, tönkab veidi ka prantsuse keelt. Tuli 2014. aasta augustis koos paari kaaslasega üle Piusa jõe, üks uppus, tema ja teine mees võeti Põlvamaal kinni. Sealt alates on Sacko viibinud Eesti kinnipidamisasutustes. Novembri keskel oli ta Harkus. Pärtel Preinvaltsi korralduse peale läks Sacko oma tuppa nagu teisedki elanikud. Mõni minut hiljem kuulis ta koridorist hääli ja läks vaatama, mis toimub. Siis teda kummikuuliga tulistatigi.

Neljandaks leiab sisekontroll, et politseinikud lihtsalt valetasid. Kõigepealt rääkis kiirreageerija, et „isik (Kaourou Sacko) vehkis kätega ja karjus midagi arusaamatus keeles“, politseinik tundis ennast ohustatuna ja seepärast tulistaski. Aga video näitab, et Sacko seisis kogu selle aja jooksul (episood kestis paar sekundit) rahulikult, käed taskus, mingit kätega vehkimist ega karjumist polnud.

Politseinikud aga jätkasid valetamist. Sama kiirreageerija kinnitas, et andis kaks korda eesti ja kaks korda inglise keeles korralduse pikali heita, kuid kinnipeetav ei reageerinud. Taas leidis sisekontroll, et tegu on ­valeinfo esitamisega, sest paarisekundilise episoodi ajal pole lihtsalt võimalik anda nelja korraldust, ammugi mitte oodata korralduse täitmist.

Lõpetuseks ei klapi videosalvestistega ka jutt, et koridorides ja söögisaalis viibinud mässajad taltsutati ja toimetati nende tubadesse. Tegelikult oli asi vastupidi. Kinnipeetavad olidki oma tubades (vastavalt korraldusele), politsei tungis ise tubadesse, tegi veel kuus lasku, inimesed seoti kinni, lohistati tubadest välja ja pandi kõhuli söögisaali põrandale.

Epiloog

Sisekontroll möönab kokkuvõttes, et lisaks mitmetele valedele oli tegu ka juhtimisvigadega. Politseioperatsiooni juhtis ametnik L. (tema nime sisekontroll ei avalda), kes aga viibis Tallinnas ja kamandas vägesid distantsilt telefoni ja raadiosaatja teel ehk omamata tegelikult ülevaadet Harkus toimuvast. Kohapeal andis korraldusi M., kes aga tunnistas, et kui tema Harkusse jõudis, olid põhitegevused juba L. poolt kokku lepitud ja seepärast oli juhtimine raskendatud. Info ei liikunud ka kohapeal sündmuste ajal. Sisekontroll viitab kinnipidamiskeskuse töötajale V-le, kes oli ruume kontrollides teinud kindlaks, et kinnipeetavad on täitnud Preinvaltsi korralduse ja läinud oma tubadesse. Samas tunnistas V. kaks kuud pärast sündmusi sisekontrollile, et ei mäleta, kas ütles tollal Preinvaltsile edasi, et kõik on rahulik, koridorid tühjad ja kinnipeetavad on läinud oma tubadesse.

Mässu seega polnud.

„Mitte keegi Kinnipidamiskeskuse teisel korrusel viibinud kinnipeetud isikutest ei osutanud vastupanu, ei üritanud põgeneda, samuti ei rünnatud politseiametnikke,“ sedastab sisekontrolli raport lakooniliselt.

Vigadele ja valetamisele vaatamata ühtegi politseinikku ei karistatud. Sisekontroll soovitab lõpetuseks koolitusi, oskuste parandamist, kriitilises olukorras informatsiooni edastamise täpsustamist ja „Korrakaitseseaduse“ ülevaatamist.

Sama hästi ei läinud aga ­Harku elanikel. Kongolane Mizelet ­thadet kleen Mbandou, kes ei soovinud an­da allkirja tundmatu sisuga doku­mendile, pidi istuma üksteist ­päeva kartsas ja seejärel kaks nädalat Jõhvi arestimajas. Läinud nädalal üritati teda Eestist tagasi Kongosse saata, aga ümberistumisel Pariisis ei jõudnud ta edasilennule ning prantslased saatsid ta Eestisse tagasi. Järgmisel nädalal toimub teine katse Mbandout Kongosse tagasi viia.

Kaourou Sacko, kelle süüks on see, et teda tulistati­ kummikuuliga, pidi samuti istuma kõigepealt üksteist päeva Harkus kinnises ruumis ja seejärel kaks nädalat Jõhvi arestimajas. Praegu on Sacko endiselt Harkus ja imestab, mis riik see Eesti ikka on.

Eesti Vabariigi põhiseadus räägib sellest, et Eesti on õigusriik.

Tollel hetkel (päev pärast sündmust meediale kommentaare jagades) ei olnud mul veel detailselt teada, mis juhtus. Sündmus oli värske, infot palju ja meedia huvi suur.

Eelmisel õhtul, kui pidasin viimast korda läbirääkimisi kinnipeetavatega, tulin sealt ära teadmisega, et läbirääkimised ebaõnnestusid ja kinnipeetavad ei täitnud korraldusi. Mõned minutid hiljem tulid kaks kinnipidamiskeskuse töötajat kinnipeetavate juurest – mul on see hetk meeles, et möödusime üksteisest trepi peal – ja ka nemad ei öelnud midagi. Ei öelnud, et olukord oli muutunud ja kinnipeetavad olid tubadesse tagasi läinud.

Mis puudutab konflikti algust, kui kongolasele Mizelet thadet kleen Mbandoule taheti kätte anda kohtumäärust, mis pikendas tema kinnipidamist, ja ta keeldus allkirja andmisest, siis jah, määrus ise oli eesti keeles, aga nii talle kui ka teistele kinnipeetavatele on korduvalt selgitatud, et allkiri ei tähenda nõustumist määrusega, vaid ainult seda, et oled selle kätte saanud. Tegemist on rutiinse toiminguga, sest pikendamismäärusi tuleb kogu aeg ja kinnipeetavad teavad väga hästi, millega on tegu ja miks neilt allkirja küsitakse. See oleks sama hea, kui DHL saadab teile paki ja te annate allkirja, mis ei tähenda nõustumist, vaid lihtsalt kättesaamist.

„Politseinike adrekas oli kõrgele tõstetud“

intervjuu Põhja prefektuuri korrakaitse­büroo juht, politseimajor Valdo Põder.


Kuidas tuli välja, et politseinikud ei rääkinud Harju kinnipidamiskeskuse „mässust“ tõtt?

See oli rutiinne kontrollmenetlus. Kui hakati kinnipidamiskeskuse valvekaamera videoid läbi vaatama, selgusid uued asjaolud.

Sisekontrolli hinnangul oli pumppüssist kummikuuliga tulistamine lubamatu. Miks politseinik siis tulistas?

Harkusse saabunud politseinikele tehti instruktaaž, et seal on hulk inimesi, kes ei täida korraldusi. Kinnipidamiskeskuse juht ja kiirreageerijate juht kuvasid asja üsna suureks. Et need inimesed võivad olla vägivaldsed ja võivad rünnata. Varem on keskusest leitud isetehtud torkerelvi, ühest otsast teravaks ihutud hambaharju. Samuti oli seal üks juhus, kui vietnamlased ründasid pesuruumis žilettidega grusiine.