Läti 20 suuremat eksportijat venemaale. Eestlaste osalusega "Wellman Logistics" on esimesel kohal. Ja neid mahte (tabelid lingis) teame tänu vene tolliandmetele.
Kui valitsus kutsub ettevõtjaid “isepuhastuma”, siis Läti eksport Venemaale on pärast kaheaastast sõda vaid veidi kahanenud. Re:Baltica nimetab esmakordselt suurimad eksportijad.
Nädal enne Riigikogu kevadvaheaega minekut arutasid poliitikud, ametnikud ja ettevõtete esindajad ühel koosolekul tund aega, mida teha enam kui 10 000 elaniku allkirjastatud ettepanekuga, millega nõuti 90% maksu kehtestamist. maksed Venemaale. "Seda tuleb mõista – eksport pumpab Venemaalt raha välja, import aga annab," ütles parlamendisaadik ja eksrahandusminister Janis Reirs (Uus Ühtsus). «Ukraina ekspordib oma kaupu ka Venemaale. Siis peaks ka paluma neil eksport lõpetada? (…) Läti Kaubandus-Tööstuskoda, miks te ei või ise otsustada, et teie liikmed ei peaks tarnima kaupu ja teenuseid Venemaaga koostööd tegevatele ettevõtetele?
Arutelu käigus ületas Läti idapiiri üle 40 veoki. Tavalisel tööpäeval oleks neid üle 300. Peale meritsi või raudteel veetava kauba.
Pärast Venemaa täiemahulist rünnakut Ukrainale on Läti eksport selles suunas vähenenud vaid 70,7 miljoni euro võrra aastas. Seda kompenseerib rikkalikult ekspordi kasv Kasahstani ja Kõrgõzstani, mida kasutatakse tavaliselt sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks. "Läti on tee Moskvasse kogu Euroopa Liidu jaoks," ütles Riigi Tuluameti tolliosakonna juhataja Raimonds Zukuls.
Et sundida ettevõtteid lõpetama koostöö Venemaaga, on majandusministeerium jätkanud eksportijate nimekirja avaldamist, mida uuendab kord kvartalis. Nimekiri kajastab aga olukorda vaid ühe kuu – detsember 2023 pärast. Pole õrna aimugi, kes on suur, kes väike, kes on kogu sõjaaja eksportinud ja kes on just õigel ajal nimekirja kantud. ühele täidetud tellimusele.
Kasutades ligipääsu Venemaa tolliandmetele, valis Re:Baltica sõja esimese kahe aasta 20 suurimat eksportijat. See on esimene kord, kui selliseid andmeid avaldatakse, kuna Läti seadus keelab need üksikettevõtete osas.
Samuti palusime ettevõtetel oma ärivalikuid selgitada. Keegi ei nõustunud näost näkku intervjuuga. 9 inimest 20-st otsustasid vastata kirjalikult.
Mida eksporditakse?
“Toidukaubad, täpsemalt viski. Ja ravimid,” iseloomustas hiljuti majandusministeeriumi analüüsiteenistuse juht Dace Zile Läti eksporti Venemaale. “Ravimid ja rinnahoidjad. Ma pole millestki muust kuulnud,” ütles endine peaminister Maris Kucinskis (Ühinenud nimekiri) parlamendis toimunud kohtumisel.
See pole siiski nii lihtne. On õige, et samal ajal kui Läti toetab Ukraina armeed ja valitsusvälised organisatsioonid koguvad raha kõige jaoks, alustades kaotatud käte ja jalgade proteesimisest ning lõpetades talveriietega, pakuvad Läti eksportijad Venemaa elanikele elustiili, mida ei häiri. sõda. Nad tarnivad proseccot, veini, viskit ja juhtmevabasid kõrvaklappe. Paeltega pesu, kudumid ja lukud. Šokolaad. Parfüümid. Midagi tootmiseks. Ja populaarsed ravimid.
See pole meie
Ligi poole Läti ekspordist Venemaale moodustas 2024. aasta jaanuaris alkohol. Peamine eksportöör oli Eesti investeerimisfirmale kuuluv “Wellman Logistics”. Lätis alustas see tegevust 1990. aastatel, tuues siia “L'Oreali” kosmeetikatooteid, kuid praegu on tegu kahe suure laohoonega logistikaettevõttega. Ettevõte võtab kaubad vastu, ladustab need, töötab tolliprotseduuridega ja saadab kauba edasi Venemaale (protsessi nimetatakse reekspordiks). Emaettevõtte väärtustena on loetletud “Apoliitiline ja sõbralik”. "Ruumi on ainult avameelsusele ja läbipaistvusele, kuid usume, et kõike päikese all saab lahendada sõbralikult, konstruktiivselt ja isiklikult," öeldakse kirjelduses.
“Wellman Logistics” on Läti suurim eksportija Venemaale, tarnides kahe aastaga kaupu 146 miljoni USA dollari väärtuses. Tollideklaratsioonid näitavad, et ettevõte tarnib Venemaale Prantsuse, Hispaania ja Tšiili veine, Ameerika viskit – aga ka juhtmevabasid kõrvaklappe, külmikuid ja nõudepesumasinaid. Ühesõnaga – mida iganes klient tahab Venemaale tuua, “Wellman Logistics” ekspordib selle.
Kontserni tegevjuht Ivo Tahk ütles kirjalikus vastuses Re:Balticale, et ettevõte on üks juhtivaid logistikaettevõtteid Lätis. Käive on umbes 4 miljonit eurot ja sellel tasemel on see olnud viimase kahe aasta jooksul. Venemaale tarnitud kauba väärtus on 146 miljonit USA dollarit. «Ükski meie eksporditav kaup ei kuulu meile. Ühelegi meie eksporditavale kaubale ei kohaldata sanktsioone,” ütles ta. „Meie töö on pakkuda teenuseid Euroopa Liidus registreeritud ettevõtetele, kellega oleme aastaid koostööd teinud. Me ei võta praegu ega edaspidi oma klientideks uusi ega Venemaal registreeritud ettevõtteid.
Ta ütles, et ettevõte mõistab karmilt hukka Venemaa sõja Ukrainas ning töötab selle nimel, et tugevdada Läti majandust, Läti kaitsesektorit ja Ukraina kaitsevõimet. Tahk ei täpsustanud, kuidas seda täpselt tehakse. Ta jättis vastuseta küsimused moraalsete põhjuste kohta, miks Vene elanikele sõja ajal meeldiv elu pakkuda.
Parfüümitootja LORI Fragrances omanike esindaja ütles, et ettevõtte ärisuhted on konfidentsiaalsed. Ettevõte müüb oma toodangut paljudele Lääne- ja Ida-Euroopa ettevõtetele, sealhulgas Ukrainasse ning tema äritegevusel pole sõja tõttu piiranguid.
Salvrätikute ja hügieenikaupade tootja iCotton juhatuse esimees Sergejs Binkovskis ütles, et ettevõtte toodetele sanktsioone ei kohaldata ning ettevõte ei sõlmi uusi lepinguid Venemaa ettevõtetega. “Baltic Bearing Company-Riga” (BBCR) teatas, et nimekirjas mainitud ettevõte on nende edasimüüja Poolas. BBCR-i toodetud kaupadele sanktsioone ei kohaldata ning levitatavate poolt Venemaale eksporditud laagrid on kasutusel põllumajanduses.
Püüame
Suuruselt teine ja kolmas eksportija on ravimifirmad “Olainfarm” ja Grindeksi tütarettevõte “Kalceks”. Viimase eksport Venemaale langes tollideklaratsioonide järgi ligi kolm korda (24,1 miljonit USA dollarit).
Samas läheb “Olainfarmil” palju paremini kui sõja alguses. 2023. aastal eksportis ettevõte Venemaale kaupu 52,6 miljoni USA dollari väärtuses, mis on 5 miljoni USA dollari võrra rohkem kui aasta tagasi.
Mõlemad ettevõtted on Venemaale eksportijate avalikku nimekirja lisanud selgituse, et ravimitele ei kohaldata sanktsioone ning ekspordi aluseks on humanitaartarbimisel inimelu väärtuse kohta. Ukrainas valmistatud ravimid on endiselt saadaval ka Venemaa turul ning Lääne ravimifirmade müük Venemaal kasvab oluliselt nii mahus kui ka rahaliselt. Mõlemad ettevõtted üritavad uuesti keskenduda läände, kuid see pole farmaatsiasektoris lihtne, kiire ja odav.
“Olainfarmi” kommunikatsioonijuht Daiga Buca ütles Re:Balticale, et ettevõte on oma tegevust Venemaal viinud miinimumini ning viimase kahe aastaga on selles riigis müüdud pakkide arv langenud üle 20 protsendi. Ettevõte ei osale ega osale Venemaa riigihangetel (portaal LSM teatas varem ettevõtte kahemõttelisest olukorrast sõjaajal). «Kui muud tooted, näiteks toidukaubad, puit jms, saab lühikese aja jooksul teistele turgudele orienteeruda ja võimalusel ka odavamalt müüa, siis ravimitega seda kahjuks teha ei saa. Isegi ravimite registreerimine nõuab igal uuel turul mitu aastat, ”sõnas ta.
Sarnane vastus on ka “Grindeksil” – ettevõte ei osale Venemaal sõjaväe vajadustega seotud riigihankel. Ta ekspordib Venemaale ainult kuut tüüpi ravimeid tsiviilisikute krooniliste haiguste raviks, mida sõjameditsiinis ei kasutata. Ekspordimahud vähenevad oluliselt. Ettevõte on asutanud 29 uut tütarettevõtet Euroopa Liidus, Austraalias, Norras ja USA-s, kuid Valgevene ja Venemaa turu osatähtsus väheneb järk-järgult. "Lätis on endiselt ravimifirmasid, kes jätkavad oma tegevust Venemaal alternatiivseid lahendusi otsimata," ütles ettevõtte pressisekretär Zane Araja, jättes nende firmade nimed nimetamata.
Me ei vasta
11 suurimat eksportijat 20-st ei vastanud Re:Baltica arvukatele intervjuutaotlustele üldse. Nende hulgas olid pakendite ja etikettide valmistaja IMVLabel , rehvide turustaja Bohnenkamp Läti filiaal , suhkruvaba šokolaadi tootja Chocolette Confectionary , söödaveskid, teravilja ladustamise ja transpordiseadmete valmistaja MillMix.
Samuti ei soovinud sõna võtta üks Baltikumi suurimaid isekleepuvate etikettide valmistajaid Tehnoinfom , maiustuste ja suupistete pakendite valmistaja Rotoweb , Eesti Lauma Lingerie tootjate omanikke, konditsioneerimisseadmete tootja Felzer , transporditõstukite tootja Rikon . Hiina ettevõtte HT2 Läti filiaali kontaktandmeid Re:Baltikal hankida ei õnnestunud, kusjuures selle firma tegevusaladeks on puidu, ehitusmaterjalide ja santehnikatoodete hulgimüük.
Oleme peatunud
Vaid kolm suurimat eksportijat teatasid, et lahkuvad Venemaa turult. Kaks neist – sanktsioonide tõttu.
Torujuhtmete, tankide ja eritellimusseadmete tootja CW Technics peatas pärast sanktsioonide kehtestamist koostöö Venemaa partneriga ega plaani edaspidi koostööd selle riigi ettevõtetega jätkata, ütles ettevõtte advokaat Edgars Birzitis.
Generaatoritootja “Rigas Dizelis” on sanktsioonide tõttu peatanud ka koostöö Venemaaga. Kuigi neid kohe alguses sanktsioonide nimekirja ei kantud, oli ettevõte juba eetilistel põhjustel koostööd hakanud vähendama. Venemaa mängis oma äris märkimisväärset rolli – 65 protsenti sõjaeelse aasta käibest. Ettevõte täitis oma viimased kohustused 2022. aasta esimesel poolel, lõpetas osa lepinguid ning pärast seda pole Venemaale midagi tarnitud, ütles ettevõtte juhatuse liige Juris Dzenis, edastades tabeli, mis näitab ettevõtte eksporti Venemaale minevikus. viis aastat. Ettevõtte eksport Venemaale ulatus 2022. aastal 1,9 miljoni euroni. Venemaa tollideklaratsioonide andmebaasis on see aga viis korda kõrgem, sealhulgas Hongkongi vahendajate kaudu saadetud tarned.
"Teie teabeallikas ei ole usaldusväärne (…) See on täielik jama," ütles ettevõtte juhatuse liige Juris Dzenis. «Eksport Venemaale on praktiliselt võimatu. Oleme end ümber orienteerinud teistele turgudele. Suure osa oma kaubast oleme saatnud abina Ukrainasse. Loodan, et vastasin küsimustele ja tõestasin oma lojaalsust, sest ettevõtte maine on minu jaoks oluline.
Kolmas on luku- ja rõivaaksessuaaride valmistaja “Arta F”. «Me ei tee koostööd mitte Vene riigiga, vaid erafirmadega, inimestega, kes ise kannatavad olukorra käes ja kellel pole poliitikaga mingit pistmist. Need inimesed ei ole süüdi, et sündisid seal, kus nad on,” kirjutas ettevõtte juhtkond Re:Balticale . “See turg on ajalooliselt välja kujunenud, meie ettevõte on 170 aastat vana. Nad tunnevad meid seal. Euroopas on õmblusäri vähe ja meie suutlikkust pole võimalik tagada. Ukraina saab transiidiks Venemaalt raha, kuid me ei saa seda süüdistada, sest nad peavad oma rahvast ülal pidama. Euroopa ostab Venemaa gaasi ja me mõistame, et ta teeb seda selleks, et oma majandust üleval hoida. Me ei osta Venemaalt midagi ja me ei anna neile sentigi. Müüme ainult seadusega lubatud tooteid seadusega lubatud ettevõtetele, et oma tööstust hoida.
Kauplemine Venemaaga on aga muutunud "objektiivselt võimatuks". Seetõttu on “Arta F” tänavu koostöö riigiga peatanud, kuid protsess jõuab lõpule aasta lõpuks, mil ettevõte reorganiseeritakse.
Meie… mida?
Kui ülalmainitud juhtumid puudutavad vaid moraalseid põhjuseid, mitte seadust, sest kaubale ei kohaldata sanktsioone, siis suuruselt neljanda eksportijaga “Rigas Elektromasinbuves Rupnica” (RER) on hoopis teine lugu.
Nõukogude Liidust säilinud firma toodab rongidele ja metroodele seadmeid ning elektrisõidukite laadimispunkte.
Venemaa tolli andmetel on RER kahe aastaga eksportinud Venemaale kaupu 55 miljoni USA dollari väärtuses.
Re:Baltica võrdles oma ekspordikaupade koode nimekirjaga "kriitilistest komponentidest", mida saab kasutada nii tsiviilelus kui ka sõjatööstuses või Ukraina vastu kasutatavates relvades (nimekirja koostas Kiievi Majanduskõrgkooli mõttekoda KSE ja see on laiem kui EL sanktsioonidega keelatud nimekiri).
Selliste kaupade väärtus RER-ekspordis on ligikaudu 23 miljonit USA dollarit. Nende hulgas on trafod, juhtimisplokid, releed ja muud elektroonikaseadmed, mis on vajalikud "rongide tööstuslikuks kokkupanekuks Venemaa territooriumil".
Ettevõtlusregistri andmetest selgub, et RER-i tegelikke omanikke ei ole võimalik tuvastada. Samal ajal teatas Venemaa sõltumatu kirjastus Insider , et ettevõtet kontrollivad kaudselt Kremliga seotud oligarhid Iskandar Mahmudov ja Andrei Bokarev. Vanglas surnud opositsiooniliider Aleksei Navalnõi kutsus läänt üles lisama nad mõlemad sanktsioonide nimekirja kui "tõelised mafioosad, kes (...) peale diislikütust ja agregaate sõjalaevadele tarnivad".
2023. aasta novembris kaasas USA sanktsioonide nimekirja Mahmudovi ja Bokarevi ning nendega seotud ettevõtte “Transmasholding”, ühinedes Ühendkuningriigi, Austraalia ja Uus-Meremaaga.
"2022. aastal kaasasid Vene ametnikud Transmashi jalaväe lahingutranspordi osade tootmisesse," ütles USA rahandusministeerium oma avalduses. "Lisaks on Bokarevil isiklikud sidemed Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu ja teiste Kremli kõrgemate ametnike ja nende peredega. Bokarev on seotud ka organiseeritud kuritegevusega ja on alates 2022. aastast püüdnud sanktsioonidest kõrvale hiilida. Alates 2022. aastast on Bokarev töötanud (…) koorefirmade loomise nimel, mille käitumist võib seostada rahapesuga.
Teadmata põhjustel ei ole nad mõlemad endiselt EL-i sanktsioonide nimekirja kantud. Ettepanekuid sanktsioonide kehtestamiseks võib esitada iga riik, kuid otsus tehakse siis, kui kõik sellega nõustuvad. Läti välisministeerium (UM) ütles Re:Balticale, et isiku kandmine sanktsioonide nimekirja peaks põhinema kindlatel tõenditel selle kohta, kuidas isik kannab vastutust Ukraina territoriaalse terviklikkuse, suveräänsuse ja iseseisvuse hävitamise eest. MFA konsulteerib praegu teiste riikidega, selgitades teavet, mis tugevdaks tõendusbaasi. Ministeeriumil puuduvad andmed, et RER ekspordiks kahesuguse kasutusega kaupu.
"Läti institutsioonid ei pea Bokarevit ja Mahmudovit ohuks riigi julgeolekule, hoolimata sellest, et nad tarnivad tooteid Vene armeele," ütles Insider. "Veelgi enam – Läti institutsioonid jätkavad oligarhidele ELi fondide raha andmist." Re:Baltica kinnitas, et EL-i rahastatud projektide aruanded on ainus, millest ettevõte oma kodulehel teatab. Ettevõte ei vastanud Re:Baltica küsimustele väitega, et kaks tööpäeva on ebapiisav aeg.
Läti ettevõte aitab Venemaa sõja ajal varustada oma sadamat Murmanskis
Sanita Jemberga, Re:Baltica
Läti firma “LNK Industries” on Murmanski sadamasse tarninud Saksamaal toodetud seadmed söeterminali ehituse lõpuleviimiseks, mis konkureeriks Baltikumi sadamatega ka pärast Venemaa rünnakut Ukrainale, näitavad Venemaa tolliandmed.
Nendel andmetel on “LNK Industries” 2022. aasta juulist septembrini tarninud oma Venemaa partnerile “Lavna Commercial Sea Port LLC” Saksa ettevõtte THYSSENKRUPP INDUSTRIAL SOLUTIONS AG valmistatud seadmeid 64,8 miljoni USA dollari väärtuses. Tarne korraldas Läti riigiraudtee tütarettevõte “LDz Logistics”.
Avalikult kättesaadavatel andmetel on “Lavna Commercial Sea Port” Venemaa riigifirma tütarettevõte, mis on loodud söeterminali ehituseks Koola poolsaarel Murmanski oblastis. Aastas 18 miljonit tonni kivisütt käitlema peaks terminal sai 2013. aastal ehitusloa ning seda arendatakse avaliku ja erasektori koostöös projekti rahastava Venemaa valitsusega.
Projekti kirjelduses on rahastust otsides nimetatud eesmärkideks Venemaa söeekspordi suurendamine, uute transporditeede arendamine, aga ka kaupade ümbersuunamine Baltikumi sadamatest Venemaale. Terminali ehitus algas 2021. aasta sügisel, kuid see venis. Vene internetiallikad viitavad, et Murmanski sadamal on Venemaa Arktika-plaanides strateegiline roll.
“LNK Industries” pole kunagi varjanud tõsiasja, et osaleb terminali ehituses – selle kohta leiab infot ettevõtte 2018-2019 majandusaasta aruandest.
“LNK Industriesi” pressiesindaja Inga Domka aga ei täpsustanud, mida ettevõte täpselt pärast sõda Murmanskisse on eksportinud. Ta selgitas, et osa olemasolevaid lepinguid, mida ei olnud võimalik lõpetada, täideti Läti ja Saksamaa riigiasutuste sanktsiooniekspertide egiidi all. Ettevõte on loobunud ka potentsiaalsetest projektidest, mida sanktsioonid otseselt ei puudutaks.
“LNK Industries Venemaal ei tegutse, meie filiaal on likvideerimisel. Tahame rõhutada, et ettevõte ei tee koostööd Venemaa Föderatsiooniga ja toetab täielikult Läti Kaubandus-Tööstuskoja seisukohta peatada igasugused tehingud Venemaaga,“ kirjutas ta Re:Balticale. , lisades, et ettevõte ei ole kommenteerida ülesannete jaotamist Saksa ettevõttega.
“Thyssenkrupp AG” ütles Re:Balticale et Murmanski sadama projektiga (kaevandustehnoloogiad) tegelenud üksus müüdi 2022. aastal Taani firmale “FLSmidth”.
“FLSmidthi” esindaja Rasmus Winfield ütles, et pärast omandamist on ettevõte üle võtnud kõik lepingud, sealhulgas Koola poolsaare söeterminali lepingud, kuid sõja tõttu on keeldunud neist ühtegi jätkamast. „Oleme peatanud kõik pooleliolevad lepingud ja projektid Venemaale ning ei tarni mitte ühtegi neist (..) Mis puudutab konkreetset projekti, mille kohta te küsite, siis ei ole teenuseid ega tooteid tarnitud ja sellega ka edaspidi ei tegeleta. ”
“LNK Industries” märkis oma 2022. aasta aastaaruandes, et Venemaa sõda on toonud kaasa dramaatilisi muutusi igas ärilises aspektis, mistõttu keskendutakse tööle Baltikumis.
“LNK Industries” on osa ehitussektori ühest juhtivast ettevõttest “LNK Group”. Selle rajas NSV Liidu viimastel aastatel insener Aleksandrs Milovs, kuid nüüd on ametlik omanik tema poeg Vadims. Selle nimi esineb kõikjal Lätis, alustades elamukvartalitest ja lõpetades ülikoolidega. Konkurentsinõukogu nimetas 2021. aastal LNK Industriesi üheks kümnest kartelliosalisest, kes paisutas riigihangetel ebaseaduslikult hindu. Ettevõtet karistati 3,7 miljoni euro suuruse trahviga.