EV energia ja julgeolek

[Castellum]

Geenius-müüdimurdjad:
https://rohe.geenius.ee/raadiosaade/roh ... ktrijaama/
1 - ELFi taastuvenergia ekspert Ingrid Nielsen - ETIS ei tunne - energiaekspert?
2 - Eesti Rohelise Liikumise vanemekspert Madis Vasser -ETIS: https://www.etis.ee/CV/Madis_Vasser/est/ - Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituudi virtuaalreaalsuse teadur, kõrvalhuviks ökoloogia- ja kliimakriis vabaühenduses Eesti Roheline Liikumine. Doktoritöö - Arvutusliku ajuteooria testimine virtuaalreaalsuse abil
3 - energeetikadoktor Einari Kisel - ETIS: https://www.etis.ee/CV/Einari_Kisel/est/ Doktoritöö - Energiapoliitika kvaliteedi hindamise indikaatorid. Ehk inseneriõppes pidi midagi tehnilist ka tegema? Muidu puhas energiapoliitika ja -kaubandus.
4 - Eestimaa Looduse Fondi nõukogu liige, politoloog ja ajakirjanik Erik Moora - pole mõtete ETIS-st tülitada. Ma väga kahtlen, kas "politoloog" on siinkohal adekvaatne määratlus
5 - Rohetiigri nõukogu esimees Andres Veske - ETIS: https://www.etis.ee/CV/Andres_Veske_001/est/ bio-geo rakubioloog, geneetik

Kuidas ajakirjandus küll selle sööda neelab alla, et tegu on inimestega, kellelt tasuks tuumaenergia koha pealt küsida nõu?

[lennumudelist]

Olenemata statistilisest keskmisest või tehnika töökindlusest ei muuda see loodusseadusi, et mitte ühelgi ööl või pilvede all ei tooda päiksepaneelid ja tuulevaikuses ei tooda tuulikud ning kui võrgusagedus väljub ettenähtud vahemikust, siis lõpetavad ühe hetkega kõik väiketootjad võrku tootmise olenemata ilmast.

Jaa, olen kursis.

Selleks, et energiat jätkuks, kuid fossiilide põletamine oleks harv või olematu nähtus, peab olema taastuvenergiale varuvariant. Võimalikud alternatiivid on puiduhake ja gaas (mis võib omakorda pärineda taastuvenergiast), perspektiiviga viia praegu maagaasiga töötav seade hiljem üle veest toodetud vesinikule või vesinikust toodetud metaanile.

Igal puhvril on ka maht. Pöörleva sünkroonkompensaatori inertsist jätkub sekunditeks (aga reageerib hetkega, seetõttu abiks), alajaama kõrval olev hiiglaslik akupank tühjenab ~2 tunniga, künka otsa pumbatud vesi Leedus voolab alla ~10 tunniga, aga Lätis maa alla kogutud gaasist jätkub praktiliselt kogu talveks. Selle loogika järgi tuleb otsida võimalust toota veest vesinikku ja niipalju kui saab hankida odavat CO2-te, toota vesinikust metaani ja anda lätlastele hoiule, sest nii on puhver maksimaalne. Osa, mida ei saanud metaaniks muundada, saab lühema perspektiivi jaoks säilitada paagis.

Võrgu püstihoidmise ja mahakukkumise algoritmist - ma pole energeetik. Ühe mini-päikesepargi olen rajanud, aga ei suuda peast meenutada isegi valemeid, mille järgi inverter peab võrgusageduse ja pinge muutumisele reageerima. Siiski mäletan, et põhimõte on: kui võrk läheb aeglaselt allamäge, töötab iga väiketootja võrgu kukkumisele vastu. Kui võrk läheb ruttu või minemine ületab ohutu edasitöötamise jaoks lubatud piiri, siis lastakse tal minna ja keegi viimase hetkeni ei punni. Võrguhalduri asi on siis võrk jupikaupa uuesti üles tuua. Otsuse, et nii on õigem, on teinud insenerid, kellega kobisemiseks minul kompetents puudub. Tean et nii käib - miks täpselt, mina ei tea. Kui keegi teab ja ütleb, olen aga tänulik.

Tuumajaam on praktiliselt ainus võimalus toota Eesti vajaduste jaoks piisav kogus energiat siis, kui seda vaja on. Ükski "Päike&Tuul Co." seda ei võimalda. Isegi mitte siis, kui kõik salvestusparkide plaanid teoks saavad (milles ma kahtlen).

Minu silmis on tuumajaam üks säärane võimalus teiste kõrval. Teda iseloomustab kallis hind ja aeglane rajamine. Salvestuse variantidel on omad puudused - akud on kallid, hüdrosalvestuseks napib kohti, Eesti maapinnas pole gaasihoidla jaoks sobivaid tingimusi, jne. Taastuvenergia võimsuste suure liiaga rajamine on kah variant - parimal päeval jääb energia tootmata, kuna keegi ei taha seda, halval päeval on midagi olemas.

Tegelik tulemus on juba ette aimatav: ei rajata ainult ühte varianti, rajatakse variantide rägastik. Siis hakkab selguma, kuidas orkester koos mängida suudab.

[maksipoiss]

Tegelik tulemus on juba ette aimatav: ei rajata ainult ühte varianti, rajatakse variantide rägastik. Siis hakkab selguma, kuidas orkester koos mängida suudab.

Kas selle "rägastiku" toodetavat keegi tarbida ka jaksab rahaliselt (majanduse konkurentsivõime kontekstis)? Hinnasilt oli küll sellel kliimaseaduse energeetika plaanil muljetavaldav. Gaasi suhtes ei maksa ka vist väga elevusse minna, Brüsselis "laks käib ja jutt muutub" ning gaas on väga keskonnaohtlik kasutamiseks

[Kriku]

4 - Eestimaa Looduse Fondi nõukogu liige, politoloog ja ajakirjanik Erik Moora - pole mõtete ETIS-st tülitada. Ma väga kahtlen, kas "politoloog" on siinkohal adekvaatne määratlus

Erik Moora on peamiselt ajakirjanik, endine EE peatoimetaja.

[teeline35]

Spetsiaalselt odavast "taastuvenergeetikast" kõnelejatele;
https://www.err.ee/1609338459/arendaja- ... asta-lopus

Paldiski vesisalvesti ehitus võiks alata järgmise aasta teises kvartalis, ütles ERR-ile arendaja OÜ Energiasalv tegevjuht Peep Siitam. "Kõrvaltoas käivad siin potentsiaalsete ehitajatega läbirääkimised," lisas ta.

500-megavatise võimsusega salvesti loodab Siitam tööle saada juba 2029. aasta lõpuks, kuid väiksema salvestusmahuga. "Aga plaanitud loastatud mahus kuus gigavatt-tundi ehk 12 tundi pidevat tootmist 2031. lõpus."

Siin tähtsam ära öeldud. Ööpäevast kõikumist saab tasandada. Talv kestab meil teatavasti kauem kui 12 tundi!

Kokku maksab salvesti ehitus miljard eurot ning selleks, et investoritelt see raha kaasata loodab Energiasalv saada riigilt garantii sarnaselt sellele, kuidas riik tagab, et tuuleparkide arendajad saaks oma raha tagasi teenida.

Turutingimustel toimimisest, siis nii palju! Käsi pikalt maksumaksja poole või loodetakse, et valitsus tagab olukorra kus mitmetuhandeseid MWh hindu pidevalt ette tuleks.
Akf lennumudelist vast tõesti võtab lugeda sadakond lehekülge seda teemat ja saab teada, et kogu kompott kokku; tootmine, salvestamine, reservvõimsused ja elektrivõrkude ümberehitamine vastamaks "taastuvenergeetika" hajatootmise vajadusteks maksab juba kokku rohkem kui ühe õnnetu tuumajaama rajamine. Mille juures elektrivõrkude ümberehitus vajadus tunduvalt väiksem. Rääkimata salvestus- või resrvvõimsuste vajadusest.
PS. Ei teeks paha vaadata sellel või eelmisel lehel olevaid graafikuid taastuvenergeetika lipulaeva Saksamaa ja põhiliselt tuumaenergeetikat kasutava Prantsusmaa CO heitme tasemetest. Saksamaal on pikk tee veel minna!

[logistik76]

Kui "tänase" elektrihinnaga ei suuda mingi firma konkurentsis püsida, on vaja äriplaani või juhtkonda vahetada.
NP Eesti 2023 90,79
2024 tänaseni 81,87 (Saksamaa 66,36 tuumariik Soome 66,02)
"Eriti kuri mitme tuhandene " jaanuar 2024 126,48 (GER 76,57 , FI 106,22)
Uskuda võib mida tahes, faktid räägivad tuumajaama poolt ikka ainult varustuskindluse, mitte hinna pärast.

[kraal]

Kui "tänase" elektrihinnaga ei suuda mingi firma konkurentsis püsida, on vaja äriplaani või juhtkonda vahetada.
NP Eesti 2023 90,79
2024 tänaseni 81,87 (Saksamaa 66,36 tuumariik Soome 66,02)
"Eriti kuri mitme tuhandene " jaanuar 2024 126,48 (GER 76,57 , FI 106,22)
Uskuda võib mida tahes, faktid räägivad tuumajaama poolt ikka ainult varustuskindluse, mitte hinna pärast.

Väga huvitav järeldus. Vaadata elektri börsihinda ja teha sellest järeldus, et tuumajaamas toodetud elekter on kallis.
Börsihinna kujundab pakkumise tarbimise suhe. Pole vahaet millega elektrit toodetakse. Kui elektrit on puudu siis ka hind läheb üles.
Jaanuaris oli Soomes korralikult külm. Tuumajaamad töötasid nii mis mühises aga elektrit oli ikkagi puudu. Osteti isegi läbi baltimaade Poola söeelektrit sisse.

[OLAVI]

...
Võrgu püstihoidmise ja mahakukkumise algoritmist - ma pole energeetik.
Ühe mini-päikesepargi olen rajanud, aga ei suuda peast meenutada isegi valemeid, mille järgi inverter peab võrgusageduse ja pinge muutumisele reageerima.
.....

Ei olegi vajalik valemeid meenutada, sest iga elektritootja võrku ühendatud tootmisseade peab vastama võrguettevõtja poolt etteantud võrguparameetrite nõuetele ja lõpetama tootmise (sagedus, pinge) piirväärtuste ületamisel.

Üldiselt piisab teadmisest, et isegi keset päikselist päeva, kui tekkib suurem võrguhäire, peavad KÕIK väiksed tootmisseadmed ennast välja lülima.
Kes elektrit jagab, kujutab ette mis juhtub kui ühel hetkel kaob pool elektritootmise võimsusest.

[kraal]

Võrgu püstihoidmise ja mahakukkumise algoritmist - ma pole energeetik. Ühe mini-päikesepargi olen rajanud, aga ei suuda peast meenutada isegi valemeid, mille järgi inverter peab võrgusageduse ja pinge muutumisele reageerima. Siiski mäletan, et põhimõte on: kui võrk läheb aeglaselt allamäge, töötab iga väiketootja võrgu kukkumisele vastu. Kui võrk läheb ruttu või minemine ületab ohutu edasitöötamise jaoks lubatud piiri, siis lastakse tal minna ja keegi viimase hetkeni ei punni. Võrguhalduri asi on siis võrk jupikaupa uuesti üles tuua. Otsuse, et nii on õigem, on teinud insenerid, kellega kobisemiseks minul kompetents puudub. Tean et nii käib - miks täpselt, mina ei tea. Kui keegi teab ja ütleb, olen aga tänulik.

Inverter saab sageduse võrgust ja annab võrku sama sagedusega elektri.
Kui võrgus elektrikvaliteet läheb käest ära siis süsteem kukub kokku aga ei lasta tal lihtsalt niisama minna vaid ikka ennem üritatakse süsteemi üleval hoida. Üks variant on hakata osaliselt tarbimist välja lülitama kuniks stabiilsus on saavutatud.
Kui kogu võrk on maha kukkunud siis selle käimasaamine on pikk ja väga keeruline protsess.
Muideks, igasugu väiketootjad ei hoia võrku üleval vaid vastupidi on võrgule koormaks ja eriti veel rämpselektri (päike ja tuul) tootjad.

[kraal]

Allikad, mida seni lugenud olen, väidavad et tuumaenergia on kõige kallim energialiik. Näiteks väidab seda Wikipedia. Tõrked on kindlasti iga tehnoloogia juures võimalikud. Samas ei tõrgu reeglina kogu tuulepargi tuulikud, ega kogu päikesepargi tuhanded paneelid - neid saab hooldada ühekaupa / jada kaupa. Tuumareaktori või tema turbiini tõrkumise korral tõrgub korraga väga suur tootmisvõimsus, mis muudab tõrke häirivaks.

Valesid allikaid loed. Tuumaelektrijaamas ja nt tuulega toodetud elektrit võrrelda on nagu võrrelda siga ja kägu.
Loe näiteks seda uuringut https://www.sciencedirect.com/science/a ... via%3Dihub
Sealt pildike

F11x5jMWcAEtkCp.png (43.81 KiB) Vaadatud 590 korda

Ei saa kõrvutada tuumaajaams toodetud elektrit ebastabiilsete tootmisviiside elektrit vaid tuleb vaadata kogu süsteemi kulu.

Soome tuumajaamade OL1 ja OL2 omahinda näeb siit pildilt.

Ennem kui Saksamaa oma tuumajaamad sulges oli ka nende jaamade toodetud elektri omahind ca 27 eurot MW/h

LCOE ei arvesta ka elektritootmise kõrvalkulusid. Näiteks maakasutust. Või mereala kasutust. Saarlased juba vaikselt tõstavad kisa nende meretuuleparkide rajamise vastu. Neid parke soovitakse rajada aladesse kui on põhilised kalapüügi alad ja reservalad. Peale tuulikute püstitamist pole neil enam kuskil kala püüda.
Lisaks mida rohkem on tuulikuid ja päikesepaneele seda rohkem on elektriliine ja seda rohkem on ka piiranguid maaomanikele. Lisaks uute liinide rajamiseks peab ka korralikult metsa maha võtma. Mida kõike see maksab?

Võrdlev video palju võtab ruumi OL3 tuumajaam vs tuulepark https://klimavenner.no/video-om-naturin ... vindkraft/

Muideks. Tänapäeval on omanikud kes 10 aastat tagasi paigaldasid päikesepaneelid probleemi ees, et neil hakkavad inverterid ära surema. Remontida neid ei saa ja asendamine on päris kulukas. See info on TTÜ-st pärit. Nad on selle probleemiga juba kokku puutunud.

[lennumudelist]

Loe näiteks seda uuringut https://www.sciencedirect.com/science/a ... via%3Dihub

Aitäh vihje eest, see on kiiduväärselt informatiivne materjal. Huvitavad asjad, mida märkasin:

In their calculation, the System LCOE for wind in Germany increase from 60 EUR/MWh to almost 100 EUR/MWh if the share increases from 0% to 40%.

Seda usuksin täiesti. Siiski, mõned kriitikasõnad kah juurde - tundub, et uuel meetodil on ka nõrk külg:

The LFSCOE are defined as the costs of providing electricity by a given generation technology, assuming that a particular market has to be supplied solely by this source of electricity plus storage.

Aiman, et see meetod annaks teatud juhtudel eksitavaid vastuseid:

Näide 1: tehakse arvutus Eesti kohta, stsenaariumile "ainult päikeseenergia". Arvutus on üle lihtsustatud, mistõttu näitab väga kallist hinda. Paraku keegi ei plaani ainult päikeseenergia põhist süsteemi rajada.

Näide 2: arvutus tehakse Eesti kohta stsenaariumile "päike + tuul + kõikvõimalik salvestus". Arvutus näitab, et salvestuse hind on kõrge, kuna jättis arvestamata, et gaasihoidla on olemas, paraku mitte Eestis.

Näide 3: arvutus tehakse usutavalt, arvutusse tuuakse kolme Balti riigi mitmesugused energiatootmise süsteemid. Paraku unustatakse arvutusse lisada elektrikaubandus kaugemate aladega (Soome, Rootsi, Poola ja Norra). Saadakse viltune tulemus.

Jutu iva: kui minna hindama süsteemi maksumust, tuleb arvestada süsteemi keerukusega. Energialiigi hinda ja arvutada on lihtsam, kui energiasüsteemi hinda. Süsteemide võrdlemisel lastakse spetsialistidel koostada kandidaatidena mingid retseptid, mis on loodetavasti realistlikud, tasakaalus ja kirjeldavad kas tegelikku olukorda või saavutatavat tulevikku. Siis arvutatakse läbi. Lihtsustatud variandi läbi arvutamisel saabki teada, et süsteemina see ei tööta.

Muideks. Tänapäeval on omanikud kes 10 aastat tagasi paigaldasid päikesepaneelid probleemi ees, et neil hakkavad inverterid ära surema. Remontida neid ei saa ja asendamine on päris kulukas. See info on TTÜ-st pärit. Nad on selle probleemiga juba kokku puutunud.

Ilmselt elektrolüütkondensaatorite vananemine. Mul on veel alles 2008. aastal hangitud inverter, aga igavesed nad pole. Kondekate vananemine vaevab ka lülitirežiimis töötavaid toiteplokke ja muidki seadmeid. Parandamine võib olla ebamõistlik, kui tootja pole parandamiseks võimalusi jätnud, aga samas - olen elektriauto inverterit parandanud. Töökoda soovis 5000 eurot, et kogu plokk välja visata ja uus asemele panna, Oomipood küsis komponentide eest 50 senti. Lahti võtsin 2 päeva, parandasin 1 tund, kokku panin ühe päeva. Ärge kodus tehke, raske ja ohtlik on - tootjad kahjuks ei arvesta vajadusega seadmeid remontida.

[kraal]

Loe näiteks seda uuringut https://www.sciencedirect.com/science/a ... via%3Dihub

Aitäh vihje eest, see on kiiduväärselt informatiivne materjal. Huvitavad asjad, mida märkasin:

In their calculation, the System LCOE for wind in Germany increase from 60 EUR/MWh to almost 100 EUR/MWh if the share increases from 0% to 40%.

Seda usuksin täiesti. Siiski, mõned kriitikasõnad kah juurde - tundub, et uuel meetodil on ka nõrk külg:

The LFSCOE are defined as the costs of providing electricity by a given generation technology, assuming that a particular market has to be supplied solely by this source of electricity plus storage.

Aiman, et see meetod annaks teatud juhtudel eksitavaid vastuseid:

Näide 1: tehakse arvutus Eesti kohta, stsenaariumile "ainult päikeseenergia". Arvutus on üle lihtsustatud, mistõttu näitab väga kallist hinda. Paraku keegi ei plaani ainult päikeseenergia põhist süsteemi rajada.

Näide 2: arvutus tehakse Eesti kohta stsenaariumile "päike + tuul + kõikvõimalik salvestus". Arvutus näitab, et salvestuse hind on kõrge, kuna jättis arvestamata, et gaasihoidla on olemas, paraku mitte Eestis.

Näide 3: arvutus tehakse usutavalt, arvutusse tuuakse kolme Balti riigi mitmesugused energiatootmise süsteemid. Paraku unustatakse arvutusse lisada elektrikaubandus kaugemate aladega (Soome, Rootsi, Poola ja Norra). Saadakse viltune tulemus.

Jutu iva: kui minna hindama süsteemi maksumust, tuleb arvestada süsteemi keerukusega. Energialiigi hinda ja arvutada on lihtsam, kui energiasüsteemi hinda. Süsteemide võrdlemisel lastakse spetsialistidel koostada kandidaatidena mingid retseptid, mis on loodetavasti realistlikud, tasakaalus ja kirjeldavad kas tegelikku olukorda või saavutatavat tulevikku. Siis arvutatakse läbi. Lihtsustatud variandi läbi arvutamisel saabki teada, et süsteemina see ei tööta.

Näide 1: See uuring tehti ainult ühe energialiiga. Põhjus lihtne - Kui hakkame sinna muid elemente juurde tooma muutub arvutus väga keeruliseks.
Näide 2: Novot. Ostame gaasi sisse. Gaasiga ei saa arvestada. 1. See on fossiilne kütus, 2. Meil seda endal ei ole. Kui ukraina sõda algas oli gaasi hind nii kõrge, et nende elektrijaamade toodang ei saanud börsile.
Näide 3: Elektrikaubandus töötab siis hästi kui kui kõigil osapooltel omal piisavas mahus tootmisvõimsusi. Seda praegu kahjuks ei ole ega tule ka niipea.

Mida keerukam süsteem on seda rikkealtim ja kallim ka see süsteem on.
Kui vaatleme Eestit siis ainult päikese ja tuulega me ennast ära ei majanda. Majandaksime aga see läheks üüratult kalliks mis tähendab sisuliselt, et meil ei ole elektrit sest me ei suuda seda osta.
Teisi väiketootjaid pole mõtet arvestada, sest see osa on marginaalne.
Kogu aeg räägitakse salvestamisest. Paraku salvestamisega saame katta kuni päevast kõikumist. Paraku vajalik on katta miinimum kaks nädalat. Olen lugenud mitmeid analüüse Rootsist ja Sakasmaalt ja alati on jõutud järeldusele, et salvestamine ei ole lahendus. Lihtsalt ei ole sellist tehnoloogiat. Rootsis on tehtud ka arvutus hajetootmine vs tsentraliseeritud tootmine. Nende arvestuses tuli hajetoomisega võrgutasu 1,5 korda kallim. Muideks. Rootslastele jõudis eelmine aasta kohale, et tuule ja päikesega ei purjeta ja hakkavad kibedalt tuumajaamu ehitama.
Isegi Taanis millele kogu aeg viidetakse on hakatud aru saama, et nii enam edasi ei saa ja liigutakse tuumaenergeetika poole.
Lähiregioonis on elektrit piisavalt Norral ja Rootsil. Seda tänu hüdroelektrile. Soome on defitsiidis, Baltimaadest ei ole mõtet rääkidagi. Poola põletab sütt ja see läheb järjest kallimaks. Gaas ei ole lahendus vaid pea liiva alla peitmine.
Kaablid Soome on variant aga ainult sellele loota ei saa. Tuleb järgmine laev ja istume pimedas. Elering on ka teatanud, et Estlink 3 lisab võrgutasule ca 1,5 senti kW/h juurde.
California osariik liigutab kõvasti päikese ja tuule poole. Paraku elektri hind neil muutkui aga tõuseb.

Siin on sellel teemal palju kirjutatud ja välja tuleb ikka ja jälle, et tuumaenergia ei ole tegelikult nii kallis ja päike ning tuul ei ole sugugi odav nagu räägitakse.
Meeldib meile või mitte aga lähema 50 aasta jooksul meil tuumaenergiast pääsu ei ole kui me soovime, et meie elatustase tõuseks mitte ei langeks.

[Kilo Tango]

... Paraku vajalik on katta miinimum kaks nädalat. Olen lugenud mitmeid analüüse Rootsist ja Sakasmaalt ja alati on jõutud järeldusele, et salvestamine ei ole lahendus. ...

Muus osas nõus, aga jutt ei ole mitte kahest nädalast, vaid vähemalt kolmest kuust, mis jäävad oktoobri ja märtsi vahele. Seal siis päikeseelektrit praktiliselt ei tehta meie kandis. Lisaks on meil kuude lõikes tuuleelektri toodangu erinevus kuni 4-kordne. Lisaks ei ole kusagil mingit garantiid, et tuule keskmine kiirus aastate lõikes on konstant. Pigem mitte.

[Kilo Tango]

...

Näide 2: arvutus tehakse Eesti kohta stsenaariumile "päike + tuul + kõikvõimalik salvestus". Arvutus näitab, et salvestuse hind on kõrge, kuna jättis arvestamata, et gaasihoidla on olemas, paraku mitte Eestis.

...

Gaasihoidla kontekstis räägid sa ilmselt salvestusest mudelis "elektrit üle > vesinikuks > hoidlasse" ja vastupidi.
Selle ahela nõrk koht on elektrolüüserid, mille hind on nii kallis, et ühe elektrolüüseri eest saab tuumajaama. Lisaks on elektrolüüserite aktiivelementide eluiga ca. 10 aastat. Siis tuleb see raha uuesti sisse panna.

Tsiteerin siinkohal korduvalt viidatud artiklit "Elektronid ei ole kartulid":

Muidugi leidub ja on alati leidunud inimesi, kes satuvad suurde elevusse, kui nad kuulevad sõna vesinik. Kahjuks on vesiniku käitlemine niivõrd kallis ja ebatõhus, et mistahes lahenduse puhul (olgu selleks siis kütuseelemendid või gaasiturbiinis põletamine) ei saa see kunagi olla lahenduseks meie energiamurele. Sellel on väga palju põhjuseid alates sellest, et elektri vesinikuks ja tagasi elektriks muundamisega kaasnevad suured kaod kuni selleni, et vesiniku eripärade tõttu tahab kogu vesinikutaristu erikohtlemist ja see maksab. Ning mitte vähe.

Kõige kõrgema tõhususega PEM-elektrolüüserid maksavad praegu u. $700-$1000 kW kohta. Ehk siis 1GW võimsusega elektrolüüsimise jaam läheb maksma ca miljardi. Toodetav vesinik tuleb kusagil salvestada ja kuna vesinik on hõre, siis tuleb see kas kõvasti kokku pressida (tavaliselt ca 300 bar) või veeldada. See maksab ja nõuab energiat niisamuti kui ka vesiniku hoidmiseks vajalikud erimahutid.

Ja siis tuleb see vesinik uuesti elektriks moondada, kus moodne oleks kasutada PEM kütuseelemente. Soodne oleks kasutada gaasiturbiini. Kõik need maksavad väga palju. Nii hankimine, paigaldamine, kui ka hooldus. Näiteks PEM-elementide eluiga on u 10 aastat ehk siis eelpool nimetatud miljard tuleb selle ajaga tagasi teenida. Lisaks kaasnevad nendega suured energiakaod.

See on ka põhjus, miks erainitsiatiivil vesinikku kasutavaid elektri salvestamise jaamu praegu eriti muul põhjusel kui mõne uue tehnoloogia testimiseks, ei ehitata. Pole põhjust kulutada miljardit selleks, et ostetud elektrist pärast kõigest 20–30 protsenti võrku tagasi müüa. Praktiliselt eeldab see, et elektrit saadakse alati tasuta, milline eeldus pärast akujaamade võrku tulekut ilmselt paika ei pea.

[klaasmees]

Kui elektritootmine rajatakse nii muutliku võimsusega tehnoloogiale nagu päike ja tuul, läheb tarbimise osas administratiivseid ümberkorraldusi ka tarvis, pakun. nt ruumide lubatud maksimum ja miinimum temperatuuri tuleks muuta, et saaks vajadusel vähem jahutada ja kütta. Või siis fikseeritud hind tuleks ehk üldse keelata, vähemalt täiesti fikseeritud hind. Kui elektrit on vähe, siis tuleks seda ka vähem tarbida, mitte öelda: "Ah, mind ei koti, mul on fikseeritud hind". (esimest meetodit kasutati hullude hindade ajal lääne pool, teist mainiti siis, kui Eestis siin riik hinda fikseerima hakkas, et see töötab probleemile vastu). Kui võimsus ikka väga kõikuma hakkab, tuleb ehk ka tööaja normid ümber mõelda. Talvel tuleks ehk alla 40 h nädalas töötada, suvel sellejagu rohkem, kui nii odavamalt ja säästvamalt saab ja seadus sellist asja juhtumisi lubab.
Lahendused "ma ehitan teile megalaheda asja, las riik maksab kinni" tuleks ära lõpetada. Katsetamiseks või mingis kriisis vm, miks mitte, kuid püsilahendusena teeb doteerimine asja halvemaks. Lõpuks vajab ka tuulikute ja päikesepaneelide tegemine süsinikuheidet.
Ehk kui keegi usub, et tuul, päike ja vesinik päästavad meid, kuigi 2x kallima elektriga, kordades ebastabiilsema varustamisega, siis tuleks ausalt ka öelda nii. Saaks kaasnevaid tegevusi planeerida või siis avastaa, et saab ka teisiti, mingi teise elektrijaamaga.